Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine
Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum. Molotov süüdistab Leedu valitsust. Okupatsiooni algus 17.juuni 1940 · 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks · kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri · kell 8.00 Narva diktaat, millega PA sai õiguse sõjalisteks tegevusteks · 19. juunil saabub zdanov Tallinna 10. Nõukogude okupatsioon 194041. Sündmused 21. juunist 25. augustini. Sovetiseerimine. Repressiivpoliitika. 10.1 Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Baaside saamise järel polnud NSVL vaja Balti riikide iseseisvust kiiresti likvideerida. Püüti järeleandlikumad olla, kuna ei teatud kuidas lõppeb sõda läänes. Ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Baltikumi okupeerimiseks: · Vangilaagrite tühjendamine · Venemaa poolelt kõrgendatud valmidus sõjaliseks tegevuseks · Viia lennuväljad lahinguvalmidusse · Eesti baasides lahinguvalmidus
NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Aastal 1950 otsustati Moskvas, et Käbin peab läbi viima märtsipleenumi, millega Nikolai
Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine ¤vahendite suunamine elanike heaolu parandamiseks -¤ahareform ¤liiduvabariikidele suuremad õigused majanduse spetsialiseerumisel ¤gulaagimaj. süsteemi lammutamine Sisepoliitika: ¤Stalini isikukultuse hukkamõistmine ¤senise repressiivpoliitika peatamine ¤partei nomenklatuuri võimu kindlustamine ¤sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähenemine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine ¤liiduvabariikide juhtkondade "puhastamine" Välispoliitika: ¤suheldi Läänega paindlikult ¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine ¤välispoliitilised amatüürid nt. Kuuba kriis ¤Moskva kohaloleku suurenemine kolmandas maailmas (1961 koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine,
us antisemitism Igapäevaelu Näljahädad; elamispinna ja tarbekaupade defitsiit; sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine Välispoliitika Külma sõja kujunemine; stalinliku riikliku mudeli kujundamine Ida-Euroopas; kujunevate sotsialistlike riikide toetamine Aasias Valdkond Sulaaeg (1953 1964) Nikita Hrustsov Põhisisu Poliitika Lahtiütlemine stalinlikust pärandist; senise repressiivpoliitika peatamine ja amnestia ebaõiglaselt represseeritutele; Stalini isikukultuse hukkamõist; riigiaparaadi reorganiseerimine; sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähendamine Majandus Suurejoonelised majandusprogrammid ja kampaaniad (uudismaade rajamine ja sunniviisiline maisi kasvatamine); rahareform; majanduse juhtimise reorganiseerimine; sõjaliste kulutuste vähendamine; GULAG-i
Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971)
vaimuinimest.Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika.Noorsoorahutused-süvenev rahulolematus ühiskonnas.Kooliõpilaste väljaastumine ajendiks sai Propelleri kontserdi ära jätmine.Milline oli suhtumine dissidentidesse Inimesed, kes pooldasid demokraatlikku riigikorda ja Eesti vabariigi taastamist olid dissidentide poolt.Kunda nad tegutsesid võimude vastu, siis dissidentliku liikumisse tugevnemisega tugevnes ka repressiivpoliitika,aktiivsemad dissidendid arreteeriti,paljud kaotasid oma ametikohad jne.Dissidentluse poliitika.Rahvale anti lootust,et kunagi võib veel Eesti vabaks saada.Töö näited kultuuri edusamme.Kirjandus-raamatute osatähtsus kultuuris suurenes, paguluskirjandus oli väga rikkalik.Filmikunst-eestlased tegid filme,mõned nt. Kevade on praegu kujunenud klassikaks,tehti ka palju lastesaateid.Massimeedia.Massiteabevahendite osatähtsus kultuuri tarbimises suurenes.1955a. alustas tööd ETV
tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001)
aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993.aastal loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik.2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".Jaan Krossi
Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti, inglise,saksa, soome, leedu, poola,ungari, slovaki, bulgaaria, norra, prantsuse, taani, hispaania, portugali ja itaalia keelde. Oli Helsingi Ülikooli audoktor ja Soome Kirjanike Liidu auliige. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. 2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljpaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. 2013. aastal võitis auhinna Enn Nõu. Jaan Kross suri 27
Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. KARL VAINO Eesti NSV parteiliider 1978-–1988, kes kaitses eestlaste silmis
NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Käbin- 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 Vaino - Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. 7
nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kuluuriväärtuste hävitamine: purustati mäletussambaib, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit, ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. SUVESÕDA 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandunud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nende eelüksused Eesti piiri
Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne) Repressioonid (4) Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil,kuid tõelise hoo omandasid need pärast Eesti inkorporeerimist. Kuni 1940.a lõpuni kadus üle 1000 inimese,sh riigi endine poliitiline juhtkond,majandusmehed jne. 1941 laienes arreteerimine veelgi.Vangistati kõikidesse rahvasketsidesse? kuuluvaid inimesi. Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis.(Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese,keda peeti potensiaalselt ohtlikus) Suvesõda.Suvi 1941 22 juuni 1941 algas Venemaa ja Saksamaa vahel sõda.Punaarmee taganes ja sakslased jõudsid Eestisse.Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad(ligikaudu 7000). Sooviti venelastele kättemaksta ja aidata kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.JUba juulis hakkasid metsavennad
Library of Congress http://catalog.loc.gov British Library : OPAC http://blpc.bl.uk/ LIBRIS: Rootsi raamatukogude koondkataloog http://libris.kb.se BIBSYS: Norra ülikooliraamatukogude koondkataloog http://ask.bibsys.no/ask/action/stdsearch?lang=en 10.6.Leidke Kongressi Raamatukogus leiduvaid eestikeelseid õiguse alaseid raamatuid. Tooge 2 raamatu nõuetekohane viide. Sarv, E.(1997). Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Tartu : Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Mark, M. (2003). Eesti pangandusõiguse alused : õpik õigus- ja majandusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn : Juura. 10.7. Valige järgmistest autoritest üks ja tehke kindlaks: Karl Erik Sveiby, Roy F. Baumeister, Geert Hofstede, Manuel Castells, Mitu selle autori raamatut leidub Kongressi Raamatukogus? 33 raamatut on Kongressi Raamatukogus. Esitage kõige uuema raamatu nõuetekohane viide? Baumeister, R.F.,Bushman, B J
Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu 8 korda väiksemate kursside põhjal, kui oleks pidanud. Loomulikult algasid ka arreteerimised (esimese 17. juunil 1940), tõelise hoo said need sisse aga Eesti inkorporeerimisega NSV Liitu. Repressiivpoliitika kulmineerus 14. juunil 1941, kui pandi toime massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deponeeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. 22. juunil 1941 puhkenud Nõukogude-Saksa sõja algperioodil taandus suuri kaotusi kandnud Punaarmee korratult ja kiiresti. Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti ning ületasid 7. juulil Iklas Eesti piiri. Järgmiste päevade jooksul liiguti edasi kohtamata erilist vastupanu. Takistus
tugevnes NSV Liidu positsioon maailmas (eelkõige tema sõjaline mõjukus). Majanduse eesmärk: · Taastada ennekõike rasketööstus. · Kindlustada riigi sõjalist võimsust. · Tarbekaupade tootmine teisejärguline. Ideoloogia. · II Maailmasõja järel lootsid inimesed, et hirmu õhkkond NSV Liidus väheneb. tegelikkuses tugevnes repressiivpoliitika veelgi. vägivallaaparaadi tugevdamine ja täiustamine. · Võitlus kõige läänepärase vastu. · Propaganda, juhikultus. · Võimuvõitlus ka partei sees, mis tihti lõppes vaenlase hävitamisega. · 5.03.1953 suri Stalin. · Stalini surma järel algas NSV Liidu ajaloos uus ajajärk, mille keskseks tegelaseks sai Nikita Hrustsov, kes võitis võimuvõitluse Beria ja Malenkovi vastu. KRIISID:
näiteks 2 samovari. Vaesed talunikud tembeldati kulakuteks ja neilt võeti nende viimanegi vara. Samuti kasutasid kohalikud elanikud ära võimalust saada lahti neile sobimatutest isikutest, näiteks joodikutest või tülinorijatest. Tihti kaevati isiku peale isegi kadedusest.30 Kulakutest vabanemise kampaania oli oma sisult väga vägivaldne ning julm. Miljonid inimesed sattusid riigi põlu alla ja maksid selle eest väga valusat hinda. 2.2. GULAG 27 Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Valge raamat : eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991. Tartu: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 . Lk 22. 28 Vahtre, L. Eesti Rahva Lugu. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2005. Lk 218. 29 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 161. 30 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 162-163.
maeti Kremli müüri äärde. Seda tehti siis sellepärast, et 1961. aastaks oli Hrustsovi populaarsus ühiskonnas langema hakanud. Kõik suured üritused, millega ta välja oli tulnud, olid 60ndate aastate alguses selgelt ebaõnnestumise märgil. Jõulise kritiseerimisega lootis Hrustsov oma positsioone parandada. Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine. Ka rehabiliteerimine sisulises plaanis saab alguse ikkagi just parteilaste hea nime taastamisest
sulgemine - Repressioonid esimesed arreteerimised juba 17. Juunil o NKVD töö alguses muutusid hoogsamaks o Algas poliitikute arreteerimine o Kuni 1940 aasta lõpuni kadus üle 1000 inimese(sh riigi endine poliitiline juhtkond, sõjaväelased, politseinikud ja tippintelligendi esindajad jne) o 1941 laienes arreteerimine veelgi tsiviilisikute arreteerimine o Repressiivpoliitika kulmineerus 14.06.1941 massiküüditamisega Sõjategevus 1941-1944 - Barbarossa plaan NSVL ründamiseks välksõja plaan o 3 põhisuunda: NORD Leningradi peale MITTE Moskva peale SÜD Kiievi peale - 22.06.1941 Saksamaa ründab NSVL reeturlik kallaletung rikkus lepingut vms - Eestis võeti Saksa vägesid vastu vabastajatena (lilledega) 28.08
1978. aastal hakati Eestis välja andam põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähis. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja jt valitsustele ning ÜRO peasekretärile, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avaldamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika, arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni
Tsensuur ja kontroll kõige üle 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Breznevi ajal majanduses? Milline oli ümberkorralduste mõju? 16. Loodi täiendavaid töökohti ehitati juurde uusi tehaseid laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist MÕJU:Käsumajandus ei soosinud inimeste ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas tarbekaupade puuduse käes 17. Kuidas muutus KGB poolt juhitud repressiivpoliitika ajal, mil Riikliku Julgeoleku Komitee juhiks oli Juri Andropov? 17. Andropov viis nõukoguliku meelsusjärelvalve uuele tasemele, mis tähendas otseste repressioonide osalist asendamist kaudsetega(inimeste hirmutamine, pidev sekkumine nende isiklikku-ja tööellu jne) 18. Miks on sotsialismileeri arengu seisukohalt oluline 1968. aasta sündmused Prahas? Mis oli Breznevi doktriini sisu? 18. See oli oluline, sest kuigi algul suudeti rajada nn inimnäoline sotsialism (nt
tööl. Suri 1969. aastal Moskvas. Johannes Käbin edutati 1948. aastal EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Ta suri 1999. aastal. Karl Vaino sündis Venemaal eesti väljarändajate peres
taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Avalik vastupanuliikumine 1978.aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitilised kohtuprotsesside ülevaated jms teated. Üks vastupanu vorm oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. Vastupanuliikumise avalikuks muutmisega tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle korraldati poliitilised kohtuprotsessid ning nad saadeti vangilaagrisse. Viimasena saadeti 1984.aastal erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto, pärast seda avalik vastupanuliikumine Eestis ka sisuliselt lõppes. Majandus ja rahvastik 6 Maareform Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist.
sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Täisealised mehed (Nneid oli vähemuses) kuulutati arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21.
tegevuse koordineerimine, kasvas liikumise intellektuaalne potentsiaal. Pärast Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti allakirjutamist 1975 hakati NSV Liidus moodustama nn. Helsingi gruppe jälgimaks inimõigustest kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas repressiivpoliitikat igasuguse teisitimõtlemise suhtes. Nende vastu rakendatud meetmed olid mitmekesised, alates töölt vallandamisest ja lõpetades asumisele, sunnitööle või maalt väljasaatmisega. Repressiivpoliitika peamine teostaja oli KGB. Kuigi dissidentlikuks liikumises aktiivselt osalenud inimeste arv oli väike, oli selle liikumise toetuspind ühiskonnad hoopis laiem. Dissidendid olid oluliseks survegrupiks, laiemalt võttes poliitiliseks opositsiooniks valitsevale reziimile, sest opositsioon tavamõistes totalitaarses üheparteilises NSV Liidus puudus. Maailmakuulsateks dissidentideks said kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja füüsik Andrei Sahharov. 1982 Breznev suri ning tema kohale asus 68
Vastupanu vorm avaldus keelatud kirjanduse paljundamises ja levitamises. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja erinevate riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär K. Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti apelli nime all. 1983. aastal võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangi. Kohtu alla anti Tartu Ülikooli õppejõud J. Kukk. Kes hiljem suri. Peale seda saadeti vangi ka E. Tarto, millega vastupanu liikumine sisuliselt lõppes. Majandus ja rahvastik Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli põllumajandus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ja jätkus sõja-aastatel. Täielikult kukutati süsteem kokku sõjajärgsetel aastatel. Stalinliku majanduspoliitika
Uus kurss ei piirdunud vaid välispoliitikaga. Muutused sisepoliitikas ja majanduses. Majanduses võeti sõjatööstuse arendamises gaasi maha ja hakati keskenduma kodanike igapäevavajadustele. Kogu tootmine oli kahes grupis: A – sõjagrupp, B – tarbekaupade tootmine; eelisarendama hakati B-gruppi. Koostati uus riigieelarvestrateegia, mis nägi ette rõhuasetuste muutusi. Sisepoliitikas seisati repressiivpoliitika ja selle teostamise põhimõtted: julgeolekuorganitele saadeti kiri, mis keelas piinamise ülekuulamistel; GULAGist lasti märtsiamnestiaga suur osa karistusaluseid vabaks (üle 1,2 mln – peaaegu ½ GULAGi süsteemist, Eestisse ca 10 000 inimest tagasi). Uus poliitika rahvusliiduvabariikide suhtes. Peamiseks initsiaatoriks Beria – „uus rahvuspoliitika“. NLKP KK Presiidumi „rahvuspoliitika“ otsused o Kohaliku kaadri edutamine juhtivatele positsioonidele.
põhitemaatikast ajakirja viimase nelja numbri põhjal. Ajakirja peatoimetaja Tea Kurvits kirjutab kriitilise sisuga toimetaja veergu. Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse. Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel. Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist. Ajakirjaniku lood on tihti kriitilised ja rahvuslikult meelestatud.
Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsustele ja ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja tuntakse nüüd kui Balti apelli nime all. Seal nõuti MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtestuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Selle tulemusena võttis Euroopa parlament aastal 1983 vastu resolutsiooni, milles nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes aga repressiivpoliitika, mille käigus arreteeriti mitmed vabadusliikujad. Nad pandi kohtu ette ja saadeti vangilaagritesse. Viimasena saadeti erilisse vangilaagrisse aastal 1984 Enn Tarto. Pärast seda lõppes avalik vastupanuliikumine Eestis. 5. Majandus ja rahvastik Majanduse muutmine algas juba aastatel 1940 ja 1941 ning jätkus sõja-aastatel. Vabariigi ajal tekkinud majandamise viis purustati lõplikult nõukogude võimu taastamisega, millega rakendati
Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsustele ja ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja tuntakse nüüd kui Balti apelli nime all. Seal nõuti MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtestuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Selle tulemusena võttis Euroopa parlament aastal 1983 vastu resolutsiooni, milles nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangi. Kohtu alla anti Tartu Ülikooli õppejõud J. Kukk, kes hiljem suri. Viimasena saadeti erilisse vangilaagrisse aastal 1984 Enn Tarto. Pärast seda lõppes avalik vastupanuliikumine Eestis. Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Eesti Vabariigi aluseks oli põllumajandus
tuntavaks muutus 1940. aastate teisel poolel, riiklikku julgeolekut puudutavad küsimused, mil jõudis haripunkti võitlus kodanliku sh. ka luure ja vastuluure. Kokkuvõttes olid natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai mõlemad ministeeriumid sõjajärgses Eesti NSV oluliseks vahendiks partei ridade kasvu s repressiivpoliitika põhilisteks teostajateks. reguleerimisel. Üleliidulisel tasandil asendas Nende kahe institutsiooni võimupiirid see varasemaid suuri puhastusi. Kuid polnud siiski väga täpselt paika pandud, mis paralleelselt parteist väljaheitmisega pandi just tekitas nende vahel teatud konkurentsi. Üks
aastapäevaks ja selles nõuti lepingi lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. *Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. *Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnes teisi pöördumisi maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. *Vastupanuliikumise avalikuks muutumisega tugevnes samaaegselt võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, korraldati kohtuprotsessid ja saadeti vangilaagritesse. *1984 saadeti erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto, misjärel avalik vastupanuliikumine Eestis sisuliselt lõppes. *See vaikus oli eelmänguks 1987 vallandunud vastupanule, mis kasvas 1988 üldrahvalikuks. *NSV majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduse areng oli Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele
Sellises olukorras oli ainuvõimalik mõõdukas opositsioon koos igakülgse valmisolekuga Eesti iseseisvuse taastamiseks. (Ibid.) 1.4. Stalinismi aeg (1945-1953) 1944. aasta sügisel okupeeriti Eesti uuesti Punaarmee poolt. Nõukogude okupatsiooniga kaasnesid uued repressioonid, sest vägivald oli Nõukogude Liidu poliitilisse ellu sisse kodeeritud. Repressioonid ei olnud ajutine nähtus, vaid permanentselt toimiv riiklik poliitika, mis pidi ühiskonda puhastama. Riiklik repressiivpoliitika lubas võimuladvikul täita mitut eesmärki korraga: tasalülitada tekkivat poliitilist opositsiooni, likvideerida isiklikke vaenlasi ning hoida ühiskonda tervikuna enda kontrolli all. Ka rakendatav vägivallaarsenal oli mitmekülgne, ulatudes hirmutamisest massimõrvade ja tervete rahvaste küüditamiseni.( Vahtre 2005: 239) 10
Litzmann ja Sandberger olid sarnastel arusaamadel, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia Saksamaale. Repressiivaparaadi tegevus. Sandberger vältis avalikku massiterrorit ja püüdis kõigile rakendatavatele repressioonidele anda võimalikult seaduspärase ja eelkõige kommunistide ja nende kaasajooksikute vastase ilme. Repressiivpoliitika Saksa okupatsiooni ajal Eestis hukati või suri vangistuses 30000 tsiviilisikut ja sõjavangi. Eesti elanike vastu suunatud repressioonid teiste riikide kodanike vastu suunatud repressioonid Eesti elanikud. Metsavennad ja hiljem Omakaitse alustasid 1941 juulis ja augustis Eestisse jäänud kommunistide, nõukogude aktivistide ja nende toetajate vangistamist. Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt toime pandud kuriteod olid ajendiks süüdlaste või kahtlustatavate
nõukogu, kuhu kuulusid silmapaistvad lähiajaloo uurijad. Selle juurde loodi uurimusrühm noortest ajaloolastest, kes valmistasid komisjonidele valmis raporteid, mille kaudu see rahvusvaheline nõukogude formuleerisid oma arvamusi?. Kui president Ilves sai ametisse, siis see asutus formuleerus Mälu Instituudiks, uurida, mis nõukogude võimuga kaasnes alates 1944. aastast kuni nõukogude aja lõpuni - selle kohta on ilmunud ka inglise k teos uurimuse kohta. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise komisjon - ülesandeks välja anda valge raamat, mis oleks kajastanud okupatsioonide mõju Eestile. Selle valge raamatu sisu väga mahukas ja ulatuslik ei ole. Lisaks sellele valgele raamatule ilmus ka väiksemaid uurimusi. Eesti Represseeritute registri büroo - asutati 1989. a ning see on tihedalt seotud Memento Liiduga - eesmärgiks kirja panna kõik represseeritud ja selles osas on tehtud ära päris mahukas töö, täna on ilmunud küüditute
mausoleumi seinalt maha Stalini nimi. Sellega lootis H rohkem populaarsust ühiskonnas saada, tegelikult läks risti-vastupidi. 1956 ühiskonnale peale läinul 1961 enam sellist mõju polnud. Paljudele polnud vastuvõetav ka see, kui saadi teada, kuidas Stalin salaja mausoleumist ära viidi. H tahtis selgelt olla isikukultuse peamine tõlgendaja. Kui teised sel teemal sõna võtsid, siis sageli langesid nad ka H kriitika alla. 4.Rehabiliteerimine Stalini surma järgse uue kursi suunaks oli ka repressiivpoliitika senine ümberhindamine. 1953 märtsi lõpust algas GULagi süsteemi lammutamine, millele pani aluse 1953 amnestiaseadus. Esialgselt oli kavas Beria ja Malenkovi poolt 1953 lõpuks kogu GULagi süsteem likvideerida. Teatud mõttes osaliselt taheti heastada see, mis Stalini ajal oli tehtud. Beria maha võtmise järel esialgne suund totaalseks vangilaagrite süsteemi likvideerimiseks peatati, edaspidi rehabiliteerimise protsess oli üsna pikaajaline ja kestis kuni 1960ndate aastate alguseni välja
ehitusobjekte ning valitsusasutusi. Elanikele oli suur koorem, sest mitmel pool tuli põliselanikel sõjaväe käsutusse antud aladelt lahkuda, linnades võeti sõjaväe tarbeks suur hulk elamispinda üldisest elamufondist. Suhted sõjaväe ja kohaliku elanikkonnaga olid pingelised. Peamiseks konfliktide allikaks olid sõjaväelaste üleolev suhtumine ja kohati üsna massiline vägivallatsemine. Nõukogude väeüksused lahkusid Eestist alles 1994. aastal. Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus: Küüditamine, arreteerimine, vallandamine, peksmine, vaimne terror, hullumajja saatmine (Breznevi ajal), asumisloa äravõtmine, isoleerimine, "Halba nimekirja" paigutamine, hüvede äravõtmine. Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine: Algas 1953. aastal peale Stalini surma. L. Beria andis välja suure amnestia, eesmärgiks oli likvideerida järk-järgult GULAGI laager. Esmalt vabanesid kriminaalparagraphvidega süüdimõistetud
repressioonid, 1927 pööras ta otsustavalt selja ka NL-le, kihutas kõik NL senised nõustajad Hiinast välja. NL riiklik välispol saavutas edu, oma peamise eesmärgi- enamliku valitsuse tunnustamise Vm- l, sama edu kiskusid tagasi oluliselt kominterni tegevused- kommunistliku liikumise õhutamine, rahastamine, soosimine. Parteiline välispol oli riikliku välispol takistuseks. Vm-le Nõuk algusaegadest oli omane repressiivpoliitika, jätkus ka NEP-i ajal. Väidetud, et tegemist oli ajutise vaherahuga rahva ja valitsuse vahel. Osalt on õige, eriti tausta arvestades, kui ulatuslik terror oli olnud kodusõja aastatel ja ka 30ndatel stalinismi perioodil. Võib öelda, et 20ndatel olukord veidi rahunes. Rahunes juba al 1921, kui Rahvakomissaride Nõuk andis välja dekreedi, millega tõotati unustada kõigi valgete liikumises osalenute patud, anti amnestia. Ega neil
liiklus (Ainult rongiga võis sõita erilubaga). 4) Kõik kirjad tuleb posti andma avatud ümbrikutes ja kirjutatud ainult saksa keeles. Tsensuur: Ajalehed suleti, sest oli paberinappus, kuid balti-saksa ajalehed hakkasid taasilmuma ja suures tiraazis. Ajalehtedele pandi eeltsensuur ja järeltsensuur. Tsensuuriti samuti varem välja tulnud kirjaldust. Raamatukogust hävitati kirjandust, mis ei sobinud. Repressiivpoliitika- Nõukogude aegsete andmetel tapeti Saksa okupatsiooni ajal Eestis kuni 400 inimest. Maha lasti relvahaaranuid tsiviilisikuid. Tartus arreteeriti 50 tuntud avaliku/kultuuri tegelast, sest Tartus ageteeriti saksavägede vastu. Hoiti neid mitu kuud vanglas kui pantvange. Arreteeriti Eesti I polguülem, E. Põder. Jüri Vims asus kolme kaaslasega märtsi lõpus Põhja rannikul teele üle külmunud Soome lahe, et liituda Eesti välisdelegatsiooniga ning jäi teadmata kadunuks. 1920
annaabi.ee 
