Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni (0)

Ajaloo konspekt AJ-5
1. Sajandivahetus
“The races of Europe” (1899)
On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tšuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele.
1902 . a. vene ajalehes:
Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest.
Sellel maal elavad tšuhnaad ja tšuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad , sünged, väheliikuvad, tõrjuvad.
Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest
tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont.
“Eestlased, nende elu ja kombed” (1908)
Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta
tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa .
Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat.

1. Oluline 19. sajandist
• Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus
1802/1804, 1816/1819, 1849/ 1856 - talurahvaseadused
1919 – baltisakslaste mõisate riigistamine
• Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus
Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880
• Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine
1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine
• Tartu ülikool > eesti haritlaskond , baltisaksa kultuuri areng
1802 ülikooli taasavamine
kokkuvõtteks:
• sajandi jooksul järsud ja kiired muutused
• muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades
• 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur

2. Venestamine
• NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a.
• Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks
• Taust:
-rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb , Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt)
-1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine)
-1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Šahhovskoi ( Nevski katedraal)
Liivimaal M. Zinovjev
• Sisu:
- Eestile laiendati Venemaa seadused
- Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa)
- Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda)
- Tugevnes tsensuur
- Toetati õigeusu kiriku tegevust
- Haridus :
1887.a venekeelne õpe al 3. klassist ,
1892.a alates 1. klassist,
1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis
• Hinnang:
- eesmärki ei saavutatud
- pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist
o nt 4. juuni 1884
o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss
- vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas ( oldi pigem baltisakslaste
kui eestlaste vastu)
- hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud
õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa,
karistati, kiusati taga, lasti lahti)
- tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms)
- vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa
ülikoolidesse (ka sõjakoolidesse), mis olid riigi poolt ülalpeetavad (st
õpilastele tasuta)

3. Kultuurielu 19. sajandil
• baltisakslaste kultuur
- kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased
- isoleeritus Saksamaast
- arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu
- lokaalne tuntus
- loomingus näidati kohalike olusid (eksootika)
- nö vahendajad (Venemaale euroopalikum kultuur, vene kultuuri
sulandamine Eestis)
• baltisaksa ja vene teadlased
- ülikool rahvusvaheliselt tuntud
- Friedrich Georg Wilhelm Struve
o Astronoom
o Maakera kuju ja suurus
- Karl Ernst von Baer
o Loodus- ja arstiteadlane
- Nikolai Pirogov
o Välikirurgia
o Eetri kasutamine narkoosiks
o Kipslahas
- Nikolai Lunin
o Arstiteadlane
o Vitamiinide kirjeldus ja süstematiseerimine
- Wemer Zoege von Manteuffel
o Kirurg
o Operatsiooni kummikindad
- Adam Johann von Krusenstern
o Esimene Vene ümbermaailmareis
- Alexander Theodor von Middendorff
o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik
o zooloog
o Siberi ekspeditsioon
• Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine
- Baltisakslaste eeskuju
- Eesti keel: Mihkel Veske, Karl August Hermann
- Rahvakultuur ( etnoloogia ) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen
- Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald (“Kalevipoeg” – monument väljasurevale
keelele), Andrus Saal ( seiklusjutud ; uuenduslik)
- Muusika : Miina Härma (“ Tuljak ”), Rudolf Tobias
- Sport : Georg Lurich (“kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme”)
- Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija ), Amandus
Adamson (tuntud eelkõige kujurina, “Russalka” – vene mütoloogias tähtis
näkk)
2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju
1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel
• Ärkamisaja kogemused
seltsid – ollakse harjunud koos käima ja arutlema ,
lehed – ollakse harjunud lugema
tüli – Jannsen+Hurt vs Jakobson
• Eestlased:
a) rahvus – tunnetatakse end ühtsetena
b) vabad/linnades – pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus
• Poliitikas kujunenud:
- Konservatism
- Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund)
- Sotsialism * (eriti linnades, töölisklassi seas)
• Mõõdukas suund
- Jaan Tõnisson
- “ Postimees ”
- Tartu; Lõuna-Eesti
- Nn aatemehed
- Rahvustunnetus: saksluse vastu; eesti keel
- Eesmärk: piiratud monarhia ( tsaar võib olla, aga nõuandjaks peab olema
parlament ); sakslastega samad õigused
• Radikaalne suund
- Konstantin Päts
- “Teataja”
- Tallinn; Põhja-Eesti (ärimehed, kehvemal järjel talupojad)
- Nn majandusmehed
- Baltisakslaste vastu ( Jakobsoni rida!), selle nimel liit venelastega
• Sotsialistlik suund
- Mihkel Martna
- "Uudised" (Peeter Speek)
- töölised, üliõpilased, haritlasi (E. Vilde , G. Suits)
- rahvusliku, seisusliku, majandusliku ebavõrdsuse vastu
2. 1905. a. revolutsiooni käik
• 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus
• talv: streigid , nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine)
- 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik ,
otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse
selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev
sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID)
- Venemaal toimuva kajastus ka Eestis
• kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega
• sügis: rahva suuremad nõudmised
- 17. oktoobril tsaari manifest
(kehtestatakse isikuvabadused - kõne-,
koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms)
- Eestis: novembris Tartus rahvaasemike koosolek (kokku kutsub Tõnisson;
kokku tuleb u 800 erinevate piirkondade esindajat; Tõnisson loodab
arutelu tekkele. Tegelikult lõheneb rahvaasemike koosolek kaheks:
rahumeelsem suund (Tõnisson) VS käremeelsem suund (Jaan Teemant ,
aulakoosolekud). Just käremeelsete ideed jõuavad eelkõige rahvani
(nõuded kiirete reformide järgi). Eesti riigist veel juttu pole, räägitakse
venestamise vähendamisest.
• detsember: mässud üle kogu maa (baltisaksa mõisnike vastu), karistati
- u kümnendik (ca 100) mõista põletatakse, hävivad tohutud kogused
kultuuripärandit
3. 1905. a. revolutsiooni mõju
=järeleandmisi venestuspoliitikas
- esimesed poliitilised kogemused ( Riigiduuma , Eesti Rahvameelne
Eduerakond, juhid)
- tähelepanu rahvuskultuurile (seltside tegevus – 1909 ERM)
- tähelepanu emakeelsele haridusele (1906 – ENKS tütarlastekool)
- mõju kirjandusele, kunstile (Noor-Eesti rühmitus)
Jaan Tõnisson
• erinevalt teistest parteidest sai ERE jätkata ka pärast 1905.a revolutsiooni,
kuna esitas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid
• pidas koosoleku Bürgermusse majas
Konstantin Päts
• 1905 sai Tallinna abilinnapeaks
• kuulus mässu eest arreteeritavate nimekirja
• mõisteti surma
• põgenes Šveitsi, 1907 siirdus Soome
• Soomes elas varjunime all, tegi kaastööd ajalehtedele
Kokkuvõtteks : Seega omandasid eestlased 1905. Aastal revolutsiooni käigus ja järel poliitilisi kogemusi edasiseks vabadusvõitluseks. Ilma eelproovita 1905. aastal poleks eriti usutav olnud valmisolek iseseisvuse kättevõitmiseks aastail 1917-1920.
Rahvakoosolekutest : Tartus toimusid 27.-29. Novembril 1905.a kaks koosolekut, mille eesmärk oli panna paika uued seadused. Jaan Tõnisson Bürgermusse ruumidas ja Jaan Teemant ülikooli aulas otsustasid poliitiliste süüdlaste vabastamise, alkohoolsete jookide müügikohtade sulgemise, maksude alandamise ja emakeelse õpetuse. Erinevatel koosolekutel olid erinevad ideed maksude suhtes: Tõnisson tahtis makse kaotada, Teemant maksmata
jätta.
3. Esimene maailmasõda: Eesti tee iseseisvumisele
1. Taustateadmiseks:
• osapooled
- Keskriigid ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi)
- Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa)
• läänerinne ja idarinne
- "Läänerindel muutusteta" – E.M.Remarque
• Venemaa 1917. a.
- Veebruarirevolutsioon
- Oktoobrirevolutsioon
NB! Sotsialism > kommunism
NB! enamlased ehk bolševikud (ehk kommunistid )
2. Eesti Esimeses maailmasõjas
• rinne Riia lähistele 1915; saared 1917
• sõja mõjud
• Veebruarirevolutsioon
- rahutused
- streigid, sest Nikolai II loobus troonist
- 30. märtsil 1917 Eesti autonoomia (Jüri Vilms) - etniline Eestimaa
kubermang (Jaan Poska ), õigus esinduskoguks
- suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli
1917)
• Oktoobrirevolutsioon
- kommunistid (Viktor Kingissepp )
- 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis
• Eesti iseseisvumine
- jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms)
- 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus
- 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus
• Saksa okupatsioon
- 25. veebruar - 11. november 1918
- soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev
riik, mis on Saksamaa all)
• Vabadussõda)
- 28. november 1918 - 2. veebruar 1920

3. Esimese maailmasõja tulemused
• uued riigi(piiri)d
- suurimpeeriumid lagunesid
• hukkus ca 10 miljonit inimest
- kuid nn Hispaania grippi ca 20 miljonit (1918-1920)
• enneolematu sõda
- gaas, pommitamine, tankid jms
• hakati looma rahvusvahelisi organisatsioone
- Rahvasteliit (eesmärk: sõdade ärahoidmine)

4. Film : "Eesti aja lood"
• Eesti Edumeelne Erakond suures osas sama Venemaa Demokraatliku
Erakonnaga
• Jaan Tõnisson jt aktivistid pandi Vene Riigiduuma poolt kolmeks kuuks kinni
autonoomiaidee esitamise eest
• Aleksander Tõnisson
• Tallinn, pärast 3. märtsi mässu > Eesti seltside baasil loodi Eesti Liit
• eestlaste meeleavaldus Petrogradis (u 12000 sõdurit, u 18000 tsiviilisikut) > 4 päeva hiljem kinnitati Eesti autonoomia > Jaan Poska
• Tõnisson > liberalism, Vilms > sotsialism
• Iseseisvusidee: 3. ja 4. juuli Rahvuskomitees > 25. august Maapäev >pinna
sondeerimine Ententi riikides > raha Vabadussõja jaoks
• Maapäev tunnistas end kõrgeimaks häälekandjaks, sest bolševikud tahtsid seda laiali saata (15./28. november 1917)
• Novembris 1918 4 ministeeriumi

4. Vabadussõda (1918‐1920)
1. Maailmasõja käik Eestis
11. nov 1918 – Esimese maailmasõja lõpp
> tegevust alustas taas Eesti ajutine Valitsus (sakslastelt võim
ametlikult üle)
> enamlased vallutasid Narva
28. nov 1918 – enamlased vallutasid Narva
>kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anvelt )
- ebasoodsad tingimused
- mobilisatsioon ebaõnnestus (100 000 ju ilmasõtta võetud!)
- poolehoid enamlaste suhtes (vähenes sõja käigus pidevalt)
- abi: vabatahtlikud (Kaitseliit, koolipoisid , välisriigid)
detsember 1918 – vene vägede edasitung
>jaanuari alguseks 2/3 Eestist, ca 35 km Tallinnast, enamlaste poolt
mässule õhutamise katsed, punane terror ja valge terror
jaanuar 1919 – Eesti vastupealetung
31. jaan Paju lahing Valga lähistel (Kuperjanov sai haavata )
> veebr alguseks Eesti vaba1
kuni suveni lahingud (aprill kõige ohvriterohkem kuu)
aprill 1919 – Eesti Asutava Kogu valimised (vasakpoolne)
(saavutused: 10.10.1919 maaseadus , 15. 06.1920 EV põhiseadus)
mai 1919 – pealetung , väed juba Vene aladele
juuni 1919 – Landeswehri sõda
= appi Lätile, tegelikult arveteõiendamine sakslastega
23.06 Võnnu ( Cesis ) lahing
september 1919 – esimene Eesti-Vene kohtumine, tulemusteta
detsember 1919 – võitlused Narva pärast
Eesti ja Vene delegatsioonide arutelud piiride üle (Narva ja Setumaa !)
3. jaan 1920 – hakkas kehtima relvarahu Nõukogude Venemaaga
2. veebr 1920 – Tartu rahu (Eestist välisminister Jaan Poska, Vene poolt Adolf Joffe)
2. Täiendused:
Kodusõda Venemaal (1918-1920/1922) kommunistide vastu; Lätis, Poolas; Türgis.
Jaanuar 1919 – murrangu põhjuseks:
• Appi jõudsid vabatahtlikud (kokku oli vabatahtlikke Vabadussõjas Soomest
3700, Rootsist 220, Taanist 170) + inglaste abi
• Esimene edu tõstis eestlaste võitlustahet, eestlased suutsid oma relvajõud
mobiliseerida, tänu lääneriikide abile paranes relvastuse olukord
• Soomusrongide edukas tegutsemine võimaldas haarata initsiatiivi olulistel
kommunikatsioonipunktidel
• Punaarmee oli nõrgenenud, olid Soomes hõivatud
• 1918. a. läksid rindele vaid vabatahtlikud, 1919.a. kujunes välja löögijõuline
armee (nt Eesti Kaitseväes juba 30 000 meest)
• siseriiklikud põhjused: valitsus suutis koondada vabariigi ressursse,
vastupealetungi edu tõstis valitsuse autoriteeti ja aitas jõude koondada)
• sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindral Johannes Laidoner, kellel on suured
teened Eesti sõjaväe loomisel
> 19.01.1919 – võeti venelastelt juba Narva tagasi!! Veebruari alguses aeti vaenlane maalt minema.
> rasked heitlused 1919.a. kevadel: veebruaris -märtsis Punaarmee koondas vägesid, polnud Eesti “kaotamisega” leppinud, mõned lahingud olid neile edukad , kuid läbimurret ei tulnud
3. Tartu rahu:
Venemaa
1) loobus igaveseks (sic!) kõikidest õigustest Eestile
2) tunnustas esimese riigina de jure Eesti Vabariiki.
Eesti
1)vabanes igasugustest kohustustest Venemaa ees
2)vabanes Tsaari-Venemaa võlgadest.
3) Eestile tagastati 15 milj kuldrubla
4) tagasi anti ka kultuurivarad, tehaste sisseseaded.
Mõlemad
1)Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust.
2) Venemaa eestlastel õigus tagasi pöörduda
(1920-1923 naases Eestisse 40 000 optanti)

5. Eesti Vabariik
NB! Eesti 64 riigi hulga elanike arvult 51., pindalalt 52.
NB! Eesti-Läti piir paika alles 1927 (sõjaohtki!)
NB! Alles 1928 Eesti kroonid /sendid (enne margad ja pennid)
NB! Päts presidendiks alles 1938.a.
NB! 3 põhiseadust: 1920; 1933; 1937
NB! Võidupüha tähistama alles 1934.a.
NB! Vabadussõja ausamba konkurss 1931 ; 1937
NB! Riigipöörded: 1924.a.; 1934.a.; 1940.a.
NB! 1922.a. Peeter I kuju eemaldamine
NB! Alates 1934 tsensuur, ainupartei , parlament “suletud”
NB! Õnnetusi: 1937 Kilingi -Nõmme tulekahju (17+70)
NB! Mittekallaletungi leping Venemaaga 1932; 1934

1. Ajalised piirid
• algus:
15./28.nov. 1917 (Maapäev kõrgeima võimu esindajaks Eestis)
24.veebr. 1918 (Eesti iseseisvuse väljakuulutamine)
11.nov. 1918 (riigi reaalse ülesehituse algus)
2.veebr. 1920 (Tartu rahu, riik saab rahuaja tingimustes normaalselt eksisteerima hakata)
• lõpp:
23.aug. 1939 MRP sõlmimine, Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri
28.sept. 1939 (Eesti ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt e baaside leppe > Eesti lubab oma aladele NL sõjaväe)
18.okt. 1939 (baaside lepingu reaalne algus, baasid hakkavad sisse
tulema )
17.juuni 1940 (lisavägede sissetung , okupatsiooni algus)
21.juuni 1940 (nn juunipööre, kus EV Valitsus kukutati, ametisse nõukogudemeelne valitsus – J.Vares)
6.aug. 1940 (Eesti läheb NL koosseisu)

2. Eesti Vabariigi algus
• riigi loomine
- veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend
kuni paarsada liiget)
- nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus )
- jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni,
Vilms)
- veebr. 1918 > iseseisvusmanifest > Päästekomitee kuulutab välja > Ajutine
Valitsus > tegutseb vaid ühe päeva
- aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus)
- 1920 >Riigikogu
• raskused
- majanduses: 1920A alguses majanduskriis
- 1920.a. demokraatlik põhiseadus
- 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse
• Parlament
- 1917-1919 Maapäev
- 1919-1920 Asutav Kogu
- 1920-1923 I Riigikogu
- 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus
Riigikogule
- 1926-1929 III Riigikogu
- 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi
- 1932-1937 V Riigikogu

3. Demokraatlik periood
• sisepoliitikas
- palju parteisid, sagedased valitsuskriisid
- kokku: 16 riigivanema valitsusaega
• majandused
- orienteeruti Lääne turule
- 1923-1933 ülemaailmne majanduskriis (Eestile raskeimad 1932-1933)
• välispoliitikas
- teistelt riikidelt tunnustuse hankimine (J. Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson)
- 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed)
• kultuurielu, teadus
- kujunes rahvuslik professionaalne kultuur
- eestikeelne terminoloogia
4. Autoritaarne periood
a) põhjused
• vabadussõjalased
- 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (Artur Sirk, Andres Larka )
- maaseaduse rakendamine; mälestusmärgid; põhiseaduse muudatused
• majanduskriis
- hädaabitööd (töötuid kasutati võsade mahavõtmisel, teede rajamisel,
parkide loomisel,…)
• sisepoliitiline kriis
- enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel;
koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades)
- 1932 ( kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus
rahvahääletusel
- juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 – EI 45; J.
Tõnissoni valitsus)
- alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934)
- 1933 oktoobri (vapside koostatud) põhiseadus rahvahääletusel
  riigivanemale õigusi juurde, parlamendile vähem
b) 12. märts 1934
• jaanuaris kehtime uus põhiseadus (riigivanem K. Päts)
• märtsis pidid toimuma riigivanema ja Riigikogu valimised
• 5.-11. märts riigivanema eelhääletus, edukas A. Larka
- 12. märtsil kasutas Päts uue seadusega antud õigusi: kehtestas kuueks
kuuks kaitseseisukorra (riigipöörde ärahoidmiseks)
c) mõju
• K. Pätsi autoritaarne võim (vaid Isamaaliit , tsensuur)
• 1937 uus põhiseadus, riigile president (kuus aastat)
• Riigikogu = Riigivolikogu ≠Riiginõukogu
• Rahvuslust rõhutavad kampaanias
• J. Tõnissoni juhitav opositsioon ; ka nt 1935. a. vapside oletatav plaan
• Rahvas pigem rahul
- Sisepoliitika rahvusmeelsem
- Majanduskriisist toibumine
- (paljudes riikides karismaatiline juht)
• Vabadussõjalaste liitude 2. kongress otsustas 1931. märtsis: laialdaste
volitustega presidendi ametisse seadmist, kellel on õigus tarbekorral
Riigikogu laiali saata
• 1933. a. põhiseadus:
1. kindlustatakse riigivõimu ning võimaldatakse tugeva ja püsiva valitsuse
loomine, missugust nii kergesti kukutada ei saa mõne keskkomitee
niiditõmbel
2. üksikisiku poolt hääletamine, millega kaasneb erakondade mõju ja võimu
vähenemine
3. riigikogu liikmete arv 100 pealt 50-le
• erakondadevahelised suhted väga teravad
• AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK
6. Eesti Teises maailmasõjas
• 1939 – 1940 Baaside aeg
• 1940 – 1941 Esimene nõukogude aasta
• 1941 – 1944 Saksa okupatsiooni aeg
• 1944 (- 1991) Nõukogude okupatsioon
• teljeriigid : Saksamaa, Itaalia, Jaapan
• liitlasriigid : Inglismaa, USA, Prantsusmaa, NSVL
• 23. august 1939 – MRP
• 28. september 1939 – VAP (baaside lepe)
• 18. oktoober 1939 baaside sissetulek
• 17. juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus
• 21. juuni meeleavaldused; EV valitsus vahetatakse nõukogudemeelse valitsuse vastu (Johannes Vares/Jüri Uluots)
• 6. august Eesti liidetakse > liiduvabariik
KAS EESTI OLEKS PIDANUD 1939. AASTAL VASTU HAKKAMA?
• Päts: “Mitte keegi ei tule Eestit aitama NL rünnaku korral.” (1925)
• J. Laidoner: “Kui me Venega kokkulepet ei saavuta, siis on sõda. […] võime
vastu panna teatava aja, on raske öelda, kui kaua see kestab.” (1939)
• A. Jürima: “Võidelda või surra täielikult - võiduvõimalusi ei ole.” (1939)
• H. Laretei: “Vastuhakkamine oleks nõudnud küll ohvreid, kuid see oleks
jätnud terveks rahva hinge.” (1992)
7. Nõukogude Eesti aeg
1. Baaside aeg
• 23. august 1939
- MRP
- Salaleping
• September 1939
- Poola vallutamine ; nn Orzeli juhtum
• 28. september 1939
- vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000)
• 18. oktoober 1939
- nõukogude vägede saabumine
• oktoober 1939
- algas baltisakslaste lahkumine – Umsiedlung (13 000)
2. Esimene nõukogude aasta
• 17. juuni 1940
- lisavägede sissetoomine (90 000)
- Stalini esindaja Andrei Ždanov
• 21. juuni 1940
- kommunistide meeleavaldused, Juunipööre
- valitsuse vahetumine , Jüri Vilms > Johannes Vares- Barbarus
• ENSV loomine
- Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks
- 6. augustil 1940 liideti NL-iga
3. Saksa okupatsioon
• 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL Liitu
- ca kahe nädala pärast sakslased Eestisse
- sundmobilisatsioon (33 000 meest – valdavalt Põhja-Eesti peale, sest
Lõuna-Eesti oli juba osaliselt sakslaste käes)
- hävituspataljonid
>nn Suvesõda (juuli-august 1941)
• Eesti Omavalitsus
- Ostlandi kindralkomissar Karl Litzmann
- Hjalmar Mäe
• Saksa okupatsioonipoliitika
- Hukkus 7000 Eesti kodanukku
- Mustlaste, juutide hävitamine ( koonduslaagrid )
- Majandus sõja teenistusse
- Propagandistlik kultuuripoliitika
- Eesti Leegioni moodustamine (piiride kaitseks)
• Eestlased NSV Liidus
- 33 000 viidi Venemaale, paljud tööpataljonides, suri ca 10 000
- kultuuritegelaste nn kunstiansamblid
- Moskvas ja Leningradis eestikeelsed trükised, raadiosaated
- Evakueeritutest loodi 8. Eesti Laskurkorpus
• Eesti Rahva Ühisabi üksteise abistamiseks
4. Nõukogude võimu taastamine
• 1944. a. algus
- Saksa armee NSV Liidust järk-järgult taanduma
- Märtsis Eesti linnade pommitamine (Tallinna öine pommitamine 9. märts,
hävis u 50% Tallinna hoonestikust) (Narva)
• 1944. a. suvi
- juulis lahingud Sinimägedes, Kirde-Eestis (sakslased (+appi läinud
eestlased) vs venelased; ühed suuremad lahingud Eesti aladel II MS ajal)
- augustis NSV Liidu pealetung Kagu-Eestist
=septembris 1944 Saksa vägede lahkumine
• Eesti Vabariigi taastamiskatse
- Eeldatav võimuvaakum
- 18. september 1944 Jüri Uluots
(EV viimane peaminister ; tiitliks
“peaminister presidendi ülesannetes”,
oli hea jurist > ei läinud seadustega vastuollu)
- nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse
- Eesti kuulutati sõjas neutraalseks (= ei ole ühes leeris ei sakslaste ega
venelastega)
- Püüti organiseerida pealinna kaitset (=aja võitmine; et luua arusaam, et
venelased mitte ei vabasta Eestit sakslaste käest, vaid okupeerivad)
- 21. september valitsus püüdis põgeneda, jätkata eksiilis (Uluots sai
minema, paljud teised jäid nõukogude võimu kätte)
- 22. september 1944 punaarmee Tallinnasse (Pika Hermani tipust võeti
venelaste poolt maha Eesti lipp , mitte haakristiga lipp!)
• Intervjuu Karl Kivastikuga
- Kuidas sattus NL armeesse? Sai mobilisatsioonikutse, sest oli oma ea tõttu
kutsealune ning oleks pidanud ka ilma sõjata sõjaväkke teenima pidanud
minema. Määravaks sai juhus – planeeritud oli mandlilõikus, ent just
hiljuti selle läbi elanud sõber oli kehvas seisus ning mees lõi araks.
- Kas see oli vabatahtlik valik/ paratamatus ? See oli paratamatus, milles oli
palju valikuid oma teha. Kui nad olid vagunitega teel Venemaale, valvas
neid vaid üks relvastatud punaarmeelane ning paljud hüppasid enne Vene
piiri rongist maha
- Hinnang oma tegevusele tagantjärele:
5. Vastupanu, leppimatus
• Metsavendlus
o Juba 1941; massiliseks 1944
• Soome toetamine
o 1939 – 1940 Talvesõda; 1941 – 1944 Jätkusõda
o nn soome-poisid (JR200), kokku 2300
o suvel 1941 loodi Erna salk, juulis 1941 Eestisse
• põgenemine
o 1939 baltisakslased
o suvi-sügis 1944, kokku ca 80 000 inimest
o pärast sõda hirmust kaugemale (Austraalia, Kanada )
6. Kokkuvõtteks
• uus riigikord , senise täielik hävitamine
• rahvastik vähenes ca ¼ võrra
• purustused (Narva, Tartu)
• uus ideoloogia