Eesti teel iseseisvusele (1)

Poliitilised rühmitused 20. saj algul:
1) mõõdukad (liberaalid)  juht Jaan Tõnisson, keskus Tartu, häälekandja Postimees , toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks asendada parlamentaarse monarhiaga.
2) radikaalid  juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, ajaleht Teataja , toetajad lihtrahvas ja Vene demokraadid , probleemid: Eestis kehv majanduslik olukord, Vene majanduslik areng aeglane.
3) sotsialistid ( sotsiaaldemokraadid )  juht Peeter Speek, keskus Tartu, ajaleht Uudised, toetajad eesti vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga.
1905. aasta revolutsiooni eesmärgid:
*üldised eesmärgid  1) demokraatlike vabaduste kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad õigused eestlastele
*tööliste eesmärgid  1) parandada oma majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem poliitilisi õigusi
*talupoegade eesmärgid  1) kaotada mõisnike eesõigused 2) kehtestada õiglased maa- ja rendihinnad
*kodanlaste eesmärgid  1) saavutada üldine valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele
Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni:
*Poliitika: 1) Ainus legaalne erakond oli Eduerakond 2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased võitsid kohalikes omavalitustes
*Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus – nt 1905. a Noor Eesti 3) 1909. a avati Eesti Rahva Muuseum
*Majandus: 1) Peamine tööstuskeskus – Tallinn 2) Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning piimakarjakasvatus
I maailmasõda 1914-1918
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid.
Sõjalised blokid:
*ANTANT (1907) – Suurbritannia , Prantsusmaa, Venemaa, USA, hiljem ka Itaalia(1915)
KESKRIIGID (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, alguses ka Itaalia(1915)
1917. a veebruarirevolutsioon
Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:
*riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui ka sotsiaaldemokraatlikud parteid, vähemusrahvuste iseseisvumispüüded.
• 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid.
• Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.
• 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal. Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski.
1917. a oktoobrirevolutsioon
* Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart .
• Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei
liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin .
MAAPÄEV – Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus. 15. nov 1917. a kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuorganiks.
Eesti Maapäeva otsused: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu 2) Seniks kõrgeimaks võimukandjaks Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu otsused
Jaanuar 1918 – koostati ISESEISVUSMANIFEST (autorid J. Kukk ja F. Peterson )
Päästekomitee põhieesmärk oli kaitsta iseseisvuse väljakuulutamist, liikmed : K.Päts, K. Konik ja J.Vilms
EV väljakuulutamine
23. veebruar 1918 – manifesti ettelugemine Pärnus Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner.
24. veebruar 1918 – Võim Tln-s eestlaste kätte
25.02.1918 – algas Saksa okupatsioon
05.11.1918 – moodustati Balti Hertsogriik
Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister – Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms
VABADUSSÕDA (28. nov 1918 – 2. veebr 1920)
1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt
2) Eesti väed – J. Laidoner
3) Landeswehr ( baltisakslased ) – R. von der Goltz
ETK on Eesti Töörahva Kommuun – enamlaste sõnul iseseisev riik, kuid iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu. Eesotsas seisis Jaan Anvelt.
Eestlased Vabadussõjas
Alguses olid eestlased ebaedukad  puudus valmisolek, varustus , oskused, kogemus, sõjamehi oli vähe
Lõpuks siiski võideti  Sõtta läksid paljud noored mehed ja poisid
Sündmused
28. nov 1918 – Narva lahing, Punaarmee võitis!
30.-31. jaanuar 1919 – Paju lahing, Eesti võit!
Suvi 1919 – Landeswehri sõda – Eesti + Läti  baltisakslased
23. juuni 1919 Võnnu lahing, Eesti võit!!
Dets 1919 – rahukõnelused Tartus, 2. veebruar 1920 – Tartu Rahu ja seega Eesti võit!
Eesti võitis, Nõukogude Venemaa kaotas.
Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki, saime 15 000 kuldrubla sõjahüvitiseks.
Võidu põhjused: terve Eesti võitles vabaduse nimel, andekad väejuhid Laidoner, Kuperjanov, Pitka , soomusrongid, abiväed, kõik ressursid rakendati rindeteenistusse.
Jalaväe diviisiülem – J. Tõnisson
Jaan Poska – Eesti delegatsiooni juht Tartu rahukõneluse ajal, kirjutas alla eestlaste poolt
Adolf Joffe – NV delegatsiooni juht, kirjutas alla venelaste poolt
Jaan Anvelt – eesti enamlaste juht
Johan Laidoner – Eesti kindral, vägedejuhataja
Viktor Kingisepp – võttis võimu Poskalt üle