Ärieetika eksami täiustatud kordamisküsimused 2013 (0)

KORDAMISKÜSIMUSI
Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD
1. Mis vahe on eetikal ja etiketil?
Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine ( eetika ) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega.
2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg?
Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks.
Pre- konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid , millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged on need teod, mis on kasulikud talle ka tulevikus.
Konventsionaalne - inimene tajub , et moraalireeglid seovad inimrühmi üheks tervikuks. Alamal astmel inimene on lojaalne kogu oma perekonnale , kõrgemal astmel inimene aga püüab suurema rühma näiteks rahvuse heaolu.
Post-konventsionaalne - isik kasutab universaalseid eetilisi standardeid. Alam aste tähendab, et inimene loeb õigeks teod, mis on õiglased ning toovad kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel olev isik orienteerub universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust või kahjust.
3. Millised on utilitarismi põhilised eelised?

• Püüab anda "optimaalse lahendi"
  
• Kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, esitab tulemused kvantitatiivselt
  
• Orienteerub eesmärgile
  
• Võimaldab arvestada kõiki huvilisi
  
• Hüve-valu on küllaltki segelt piiritletavad mõisted
  
• Toetab tootmise efektiivsuse tõusu
  

4. Millised on utilitarismi põhilised puudused?

• Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi
  
• Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes
  
• Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma
  
• Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega
  
• Suurim hüve on veider mõiste
  

5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill?
J.S. Mill liigitas hüved- valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib.
6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?
Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad , et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime , et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada.
7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Positiivne õigus tähendab seda, et miski on inimesele garanteeritud (näiteks tarbijakaitse , garantii ). Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki artikleid toimetaja otsustab mitte avaldada vms)
8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks?
Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused."
9. Mis on universalism ? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla?
Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria . Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks)
10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks?
See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks kaos )
11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks?
”Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina” Võib kasutada ka vahendina, austame teist isikut ja alles siis saab teda kasutada. Sisuliselt inimene peaks võtma eesmärgiks olla hea ja käituda moraalselt ja seda mitte vaid seepärast, et me tahame sellega midagi saavutada, kas või saavutada seda, et olla armastatud .
12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks?
Ei. Sellist olukorda ei eksisteeri, sest tegemist on Kanti deontoloogilise printsiibiga ning mõlema puhul alused jäävad samaks, seega ei ole võimalik, et austuse või laiendatavuse printsiibi alusel oleksid eetilised .
13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip?
Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus!
Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile
Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne
Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud.
14. Millised kaks printsiipi peavad John Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? - milles need printsiibid seisnevad?
Rawlsi õiglusteooria I printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus!
Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile
Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne
Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud.
Rawlsi õiglusteooria II printsiip: Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud
A. Erisuse printsiibiga - ei või rikastele teha suuremaid makse ning seda ümber jagada olulisel määral; kui võtame progressiivselt maksu ja jagame vaestele - rikkad hakkavad ära kolima
B. Võrdsete võimaluste printsiibiga - ebavõrdsus on õigustatud, kui selle abil tagatakse võrdsed võimalused. Kõiki teenitud hüviseid ei jaotata võrdselt.
15. Mida kujutab endast John Rawlsi õigluseteooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip?
A. Erisuse printsiibiga - ei või rikastele teha suuremaid makse. Kui võtame progressiivse maksu ja jagame vaestele hakkavad rikkad ära kolima ning riik jääb oodatud heaolust ilma. Prantsusmaa tulumaksu näide (2013).
B. Võrdsete võimaluste printsiibiga – ebavõrdsus on õigustatud, kui selle abil tagatakse võrdsed võimalused. Võrdne võimalus edukas olla. Siin võib kasutada väga erinevaid näiteid. Loomingulisus 
Näiteks on hariduse omandamine kallim invaliididel – järelikult on õiglane neid rohkem toetada, et tagada neile teistega võrdsed võimalused
16. Milline peaks Robert Nozicki meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem?
Nozicki järgi on ideaalne riik (minimaalriik) selline, mis ei sega end oma kodanike ellu muuks, kui vaid selleks, et tagada kõigile julgeolek (kaitse vägivalla eest). Riik peab kaitsma indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad. Kõik muu – haridus , tervishoid – võib olla eraettevõtlus
Maksud Nozicki järgi on kurjast - kui tõstakse maksud, siis see sunnib kapitali riigist ära voolama; peavad olema võrdsed
17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide?
Ameerika Ühendriikide, sest sealne süsteem on üles ehitatud nii, et igaüks peab ise tegelema oma tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on heaoluriik , kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu".
18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest?
Rawls - vahenditega garanteeritud vabadus. Anname minimaalset vahendit, et oleks vabadus elada väärikalt. Ülimuslik on võrdse vabaduse printsiip
Nozick – ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas , et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat riigiaparaati, millele indiviidid oleksid allutatud. Vabadus ja võrdsus on ühitamatud.
Pt.4. KAPITALISM ...
1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutlustel võib anda ka ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A.Smith?
Smithi järgi vabal turul astuvad indiviidid tegutsevad valdavalt egoistlikel kaalutlustel – igaüks loodab midagi omavahelisest vahetusest võita. Võitlus tarbija pärast (konkurentsis) tõstab tootjate loovust , efektiivsust ning tekib ka hinnakonkurents mis omakorda toob hea eetilise tulemi - kasu kogu ühiskonnale.
2. A.Smith tõestas, et eraomanduse akumuleerumine ja turgude monopoliseerumine loob soodsad tingimused vabaks konkurentsiks, see omakorda põhjustab hindade langust tarbija jaoks ja nii võidab kokkuvõttes kogu ühiskond..." - kas see arutlus on õige või ei? miks?
Arutuskäik töötab protestantlikes Euroopalikult meelestatud riikides. Vaba turu puhul, vabas konkurentsis võidab see ettevõte, mis suudab pakkuda madalama hinnaga kvaliteetset toodangut. Ebaefektiivsed ettevõtted surutakse konkurentsi poolt aja jooksul mängust välja. Kuna turgu juhivad tarbijate soovid, siis hoiab see ka arengusuunda paigas. Praktikas võib alati vigu leida. Majandusteooriaid on ka erinevaid. 
3. Milles seisneb Pareto optimum ?
Pareto optimum väljendab kapitalismi eetilist olemust: toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid , mis selle tulu saamiseks on tehtud. Ressursid on maksimaalselt efektiivselt kasutatud ning rohkem millegi arvelt toota ei ole võimalik.
4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate ?
Kapitalism püüdleb Pareto optimumi poole stiihhiliselt (loomupäraselt), kõik ressursid on kasutatud maksimaalse efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole.
5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate?
Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see utilitaarne.
6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). – seda võib vaielda . Täpset vastust ei tea (T)
Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda , siis ma raiskan seda. Tegemist on deontoloogilise printsiibiga. Omandiseos tekib, see on õpikus kirjas, aga pole öeldud, et tegemist oleks deontoloogilise printsiibiga. Sa saad mingi vara ja siis pead seda vara kuidagi suurendama , aga samas ei tohiks kellegi teise huve kahjustada. Samas võib seda ka utilitaarselt toetada, kuna eesmärgiks on ressursside parem kasutamine ning kui seda kehvalt teha (intressi ei tooda), siis saab ühiskond kahju.
7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate?
Astmeline tulumaks , kus rikkad maksavad % vaesematest rohkem, on diskrimineeriv. Võrdne oleks, kui kõik maksaksid oma töö tulemuslikkuselt võrdelise osa maksudeks . Samas ka see võib diskrimineerimine olla olukorras, kus riiklikke hüvesid siiski tarbitakse sarnases mahus , aga rikkad maksavad tegelikult siiski ju absoluutsummas rohkem maksu. Seda põhjusel, et riigil on raha siiski vaja ning ühiskondlik huvi kaalub selle üle. – vaieldav teema, puudutab väga tugevalt majanduspoliitikat.
8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide -vastaseid seadusi?
Monopolid kitsendavad tarbijate valikuvabadust, reguleerivad hindasid ning sellega takistavad olukorda, kus toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem – toob rohkem kasu.
9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate?
Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga . Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks.
Eesti kultuur - on raske säilitada
Pt.5. KORPORATSIOONID
1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
Suurettevõtte juhtimine on ära jagatud erinevate tasandite juhtide vahel, kus igaüks peaks võtma iseseisvalt vastu otsuseid. Süü hajuvus on omane üldse suurtele organisatsioonidele, mida suuremaks ettevõte on paisunud, seda rohkem tuleb seda ka ette. See kujuneb välja stiihhiliselt. Kuna korporatsioonis on tavaliselt mitu tasandit , siis kujuneb olukord, kus otsitakse süüdlast ja peaks liberaalse ühiskonna seaduste järgi süü olema karistatav, aga organisatsiooni toimimise tõttu on süüdlast raske leida
Siit tuleb: tehtud kahjude eest vastutab materiaalselt organisatsiooni kollektiiv
2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"?
Greenmail - selline nähtus, kui aktsionäril on piisav osa aktsiatest, hakkab organisatsiooni ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta aktsiad müüa ülevõtjale (võrdväärne konkurent või tunduvalt võimsam ettevõte)
Kui aga ei allu survele, siis võidakse ettevõte kinni panna või maha müüa. Maha müügi korral vahetatakse tihti juhtkond välja. Kui börsil levib kuulutus ülevõtmisest, siis aktsiate hinnad tihti tõusevad-
3. Milles saab süüdistada ettevõtte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? (millise huvilise suhtes milliseid eetilisi printsiipe ta rikub?)
Kui allub survele ja ostab preemiahinnaga aktsiad tagasi, siis makstakse aktsiahinna eest rohkem, kui vabal turul teistele aktsionäridele. See tekitab aga ebavõrdse olukorra.
Deontoloogiline printsiip rikub: kui juhtkond ülevõtmise võimaluse maha vaikib ja aktsiad greenmailerilt tagasi ostab, võib öelda, et ta käitus ebaõiglaselt teiste aktsionäride suhtes (rikub aktsionäride võrdse kohtlemise õigus)
4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorilikule tegevusele? – Jube BS kirjeldus, aga ok, veidi lihvisin
Spekulatiivsele tegevusele? Manipulaatorlikule tegevusele?
Investoril on pikaajalised huvid, ta paigutab oma raha ettevõtte aktsiatesse lootuses teenida selle pealt dividendi või pikaajalist kasu. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest (kursi tõus – ettevõtte edukus, kursi langus – müüb ja otsib parimat paigutust), kuid tänapäevasemate kontseptsioonide järgi võib ta soovida ka nt 5 või 10 aasta pärast investeeringust väljuda, seda siis juba loomulikult kõrgema hinnaga.
Spekulant – raha ettevõttesse paigutamine on vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki – teenida pigem lühiajaliselt tulu aktsiakursi muutustelt. Kohati võib teda nimetada õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Praktikas siiski loevad teadmised ning on väga palju pikaajaliselt edukaid kauplejaid ja teisi nö spekulante, mistõttu see nende jaoks ei ole väga õnnemäng.
Manipulaator – isik, kes turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama. Tema eesmärgiks on luua väärkujutlus hinnatrendi muutumisest ning võita raha teiste arvelt.
5. Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on utilitaarsest seisukohast eetiline või mitte? Võrreldes spekulandi tegevusega ?
Võrreldes investori tegevusega?
Erinevalt spekulandist, kes püüab trendimuutusi ära arvata, manipulaator püüab neid moonutada.
Kuigi õpik jurab, et utilitaarses mõttes ei ole spekulandi tema tegevus eetiline –spekulant suurendab turu ebastabiilsust, siis tegelikult suurendavad nö spekulandid turu likviidsust, mis hoopis vähendab ebastabiilsust. Ebastabiilsus on turgudel tingitud informatsiooni pidevast uuenemisest, mis uuendab ka ootusi. Samas kui spekulant ka ebastabiilsust suurendab, siis teeb ta seda tahtmatult, kuid manipulaatoril on see eesmärgiks ja tema monopoolse seisundi tõttu see tal enamasti ka õnnestub.
Manipulaator rikub teiste turul osalejate (investorite ka) õigust informatsioonile – kõigil on õigus teada ja uskuda , et muutused toimuvad vaba turu reeglite järgi
6. Millise deontoloogilise printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks?
Manipulaatori tegevus rikub mõlemat printsiipi. Deontoloogilise kategoorilise imperatiivi laiendatavuse printsiibi rikkumine – turg , kus kõik manipuleeriksid, muutuks absurdseks. Ka austuse printsiip on rikutud – ta ei austa teisi osalejaid
Pt.6. Töö ja Eetika
1. Milles seisneb " pearaamatupidaja dilemma "?
Pearaamatupidaja dilemma: kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi?
Kanti kategoorilise imperatiivi järgi, kui ma varjan võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niivisi laenu välja, on see ebaeetiline.
Kui raamatupidaja , kellel on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel seisab ees raske kriis, varjab seda omanike-aktsionäride ja võlausaldajate eest, on see petmine . Teiselt poolt, kõigist riskidest teavitamine võiks tekitada paanikat, ning aktsionärid hakkaks oma aktsiaid müüma.
Tihti on nii, et kui ettevõtmine (raamatupidaja ei teavita - ettevõte ei lähe pankrotti ) õnnestub, on kõik rahul, vastasel juhul (raamatupidaja ei teavita – ettevõte läheb pankrotti) on üks peasüüdlastest raamatupidaja.
2. Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks?
Suurtes ettevõtetes on mitmeastmeline juhtimine ning eriti nendes peab töötajaile võimaldama anonüümsete kaebuste esitamist , mida on juhtkonnale ühtlasi vaja tagasiside kindlustamiseks.
Mõnikord alluvad on teadlikud tippjuhtkonna ebaõiguslikus tegevuses (kahjustab firma huve, keskkonda), aga vaikivad kartusest kaotada tööd. Või olukord, kus keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna ”kraesse.”
Samas võivad töötajad pealekaebamist ka negatiivselt ära kasutada ning hakata oma ebaeetilise käitumise vastu tööle asunud ülemust välja sööma vms. ”Anonüümne kaebus on alus uurimise algatamiseks, kuid mitte otsuse tegemiseks.”
3. Mis asi on ombudsman ? Mis on ombudsmani eelised võrreldes anonüümse telefoniga ?
Ombudsman – konsultant töösuhetes, kes mitte ainult ei kuulab kaebuse ära, vaid võrreldes anonüümse telefoniga püüab ka aktiivselt abi otsida, üritades lahendada juhtumit nii, et kaebaja jääks anonüümseks. Lisaks võib ta olla endine juhatuse liige, kes nüüd pensionile jäädes veidi vähemtähtsat tööd teeb. Nii tunneb ta ettevõtet läbi ja lõhki ning suudab kiirelt lahendusi leida.
4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla?
Deontoloogiline printsiip - õigus informatsioonile (mis teevad töökoha arvutiga) - vs õigus privaatsusele : õigus informatsioonile on tähtsam, sest on ettevõtte omand- AVALIK SALAJA JÄLGIMINE
Ettevõttel on õigus salaja jälgida deontoloogilise printsiibi järgi, kuna ettevõttel on õigus informatsioonile ehk, mida töötaja teeb ja õigus ka omandile ehk mida tema asjadega tehakse
5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel?
Rikutakse tema õigust privaatsusele.
6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt?
Võimaliku eetilise konflikti õib lahendada avaliku salajase jälgimise abil – töötajatele teatakse , et neid võidakse tööajal salaja jälgida (juba töölepingu sõlmimisel; näidatakse ka vahendit)
7. Kus on meeskonnatööd reeglina raskem organiseerida - kas Jaapanis või USAs? Miks?
USAs, Jaapanis on tugevam meeskonna tunne.
USA ja Jaapani konkurents: USA töö organiseeritud lindi töö põhimõttel - lindi lõpus kontroll, kas on praak või mitte. Jaapanis ei ole seda - järgmisel astmel kontrollitakse, kas eelmisel astmel on midagi valesti tehtud
Jaapan- kui rühm teeb tööd, ei saa ühele maksta rohkem hea töö eest
Jaapanis ei vii töö mehhaniseerimine -robotiseerumine mitte töötajate vallandamiseni, nagu mujal maailmas kombeks (USAs, Euroopas jms), vaid töötajate ümberõppele, eesmärgiga leida neile rakendus loovamas, inimestele kohasemas töös.
Lisaks on inimeste väärtustamine Jaapanis immigratsiooni äärmise raskuse tõttu piiratud. Seal on pigem tööjõu-, kui tööpuudus.
8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks?
Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam. Suured ametiühingute poolt juhitud streigid halvavad riigi majandust ja tekitavad kahju mitte ainult sellele riigile. Kuigi teiselt poolt, ametiühingud aitavad võistelda parimate töötingimuste eest (meditsiinistreik – palgatõusud). Ida-Euroopa vabanemisega on tekkinud aga ka uus probleem. Lääne-Euroopa tugevad ametiühingud on blokeerinud Ida-Euroopast tulevate väiksemate nõudmistega töötajate pääsu tööturule. Samas nende oskused võivad olla samad.
9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel?
Töötaja testimisel rikutakse töötaja õigust privaatsele infole tema (näiteks, tema haiguste kohta, mida ta ei taha avalikustada sellel põhjusel, et töötaja ei suhtuks temasse, nagu töövõimetusse). Lisaks võidakse teatud töötaja riskide põhjal teha teda tööle mitte võtvaid otsuseid, mis ei pruugi aga üldse töövõimega kokku puutuda.
10. Millised on töö kolm põhifunktsiooni E.F.Schumacheri järgi?
Schumacheri järgi on töö 3 põhifunktsiooni:

• Anda inimesele arenguvõimalust (töö loovuse funktsioon)
  
• Anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö)
  
• Produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid
  

11. Millist tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E.F.Schumacher, millist Henry Ford ? Miks?
Schumaher pidas kõige olulisemaks anda inimesele arenguvõimalust. Tema arvates on ebaeetiline organiseerida tööd nii, et see on igav ja tüütu.Inimene ei tohi muutuda tööriistaks, ta loovus , osavus ja alles siis võimsus peab pidevalt suurenema.
Henry Ford pidas oluliseks produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid. Tema tehastes prevaleeris linditöö idee (üks pani kruvi kohale, teine keeras kinni jne). Nii sai töö muuta viljakamaks ja toote odavamaks.
Pt.7. TARBIJASUHETE EETIKA
1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund?
Ühelt poolt on tarbijal hea olukord. Iga tarbija eest käib ettevõtete vahel võistlus, ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Tarbijate soove püütakse mitte ainult kiiresti täita, vaid ka ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, siis tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Halvast või ohtlikust kaubast info levib üsna kiiresti media kaudu, seetõttu tootjat ise püüavad oma tooteid kontrollida.
2. Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Mis ahvatlusi see tootjas tekitab?
Tarbija on paratamatult ebakompetentne võrreldes tootjaga, mistõttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas ( odavus – valdav osa tarbijatest eelistab odavamat kaupa), kui ka info varjamiseks ostja eest. Lisaks tekitab see tahtmise müüa ebakvaliteetsemat toodet kvaliteetsema pähe, kuna tarbija ei suuda neil vahet teha.
3. Tarbija neli põhiõigust... Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks?

• Turvalisusele - mitte ainult füüsilises mõttes (ei ole tooteid, mis oleksid täiesti ohutud ), ka omandi suhtes. Tootja ei tohi tarbija rumalust ära kasutada. Kuna aga täiesti ohutuid tooteid ei ole, siis on tavaliselt kokku lepitud teatud standartsed ohutustingimused.
  
• Valikule - võimalus valida ettevõtete vaba konkurentsi tingimustes.
  
• Olla kuuldud - võimalus kuskile kaevata – riigi tarbijakaitseamet või tootja (peavad tasuta ära kuulama ja reageerima ) Tal on aga ka negatiivne õigus, kuna ta võib oma probleemidega koheselt ajakirjandusse pöörduda, kus see ei pruugi aga üldse avalikuks saada või hoopis võidakse väike asi suure kella külge panna.
  
• Infole – tarbija peab saama piisavat ja korrektset informatsiooni kaalutletud ostuotuse tegemiseks.
  

Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õigused ostu-müügi lepinguga
Nad on mingil määral negatiivsed, sest neid ei saa täiesti garanteerida mitte kunagi.
4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus ?
Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kaebuse tarbijakaitseametile.
5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule?
Tarbijakaitseamet. Samas ka konkurentsiamet on Eestis olemas, kes tegeleb vaba konkurentsi tingimuste tagamisega .
6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)

• Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse
  
• Ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni , mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele
  

7. Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks?
Potentsiaalselt eksitav reklaami eksitavust on raske tõestada, kuigi see võib küll tunduda valelik, seega see jääb legaalseks (seaduslikuks). Tootjal on alati ahvatlus tuua suurelt kauba eelised, puudused aga jäävad teisele plaanile või üldse mainimata.
Pt.8. LOODUSKESKKOND ...
1. Mida propageerib tootmise osas "Uue loodussäästlikkuse" ("New Environmentalism") põhimõte?

• Püütakse leida säärased tehnoloogiad , mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele.
  
• Saadakse jääkide taaskasutamise uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjustamiskulud ära tasandab
  

2. Hollandi puidutöötlemisfirma X töötab üles Kagu- Aasia troopikametsade haruldasi puiduliike (punast, musta jne.), ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Sealjuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? mis juhul?
Väide võib olla tõene sellel juhul, kui firma tegutseb metsi kahjustamata ( viljad , mida kogutakse metsa kahjustamata, harvendusraiega maha võetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu guvides ja mille metsast väljatransportimisega metsa ei kahjustata). Säärane toodang on eksklusiivne, eriti kallis, kuid sellele toodangule antakse eriline logo ja ka selle tarbimine on eriti prestiižne. Rakendatakse metsa säästav tootmine.
3. Mis vahe on "ecostar" ja "ecolabel" süsteemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu ökosildistuses?
Ecolabel – staatiline (antud toodetele , mis mingi standardi suhtes vastab teatud kvaliteedi- puhtuse -ohutuse astmele )
Ecostar - dünaamiline (hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel = vastavalt sellele tärnid)
Soovitatakse kasutada Ecostar-süsteemi, sest Ecolabel´i puhul ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest.
4. Milliste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade (ja nende korporatsioonide) traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma "prügikastina" (nimetage kolm tegevussuunda).
Tänapäeval püütakse: –Õpikus polegi ühtegi lepingut neid antud, ainult üldsõnaliselt.

• Keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele
  
• Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged
  
• Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele
  

5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks?
Tänapäeval enamiku katsetest võib teostada juba rakutasandil, bioloogilistes lahustes – tootjad on huvitatud loomkatsete vältimisest.
Kuigi eetilisuses ei või olla täiesti kindel. Katsed võisid olla tehtud näiteks teise inimese peal (vabatahtlikud), mis omakorda võib olla samuti ebaeetiline. Seda juhul, kui katsealusteks olid inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud. Nt vanglakaristatud, surmamõistetud jms. Või oli niisama vabatahtlike ligipääs infole piiratud.
6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks?
Üldine on suundumus , et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Seetõttu püütakse keelustada lihaloomade vedamist suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha, sest sellistel juhtudel on tugev stress vältimatu. Loodetakse, et väikse kodule lähemal asuv tapamaja tekitab vähem stressi.
Kui aga suuremas tapamajas suudetakse vähem stressi loomale tekitada ning protsess on kokkuvõttes loomale sõbralikum, siis võib teisiti olla. ( Loominguline lähenemine on küsimuse puhul võimalik).
7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud?
Tänapäeva loomakaitseseadused on pigem biotsentritslikud. Nad on seda meelt , et looduse eksisteerimisel on oma mõte. Inimene on vaid üks paljudest looduse olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui ta ei kahjustaks teisi liike.
Homotsentristid on, vastupidi, selle eest, et loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvust, inimene on keskseks figuuriks, kelle säilimist peab kaitsma. Kui inimkonna kestvuseks on aga vaja loodust kuidagi kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline).
Pt.9. ARVUTI...
1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus ? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes (st mis suhtes peab siin juht ennast ja oma alluvaid harima?)?
Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta, kui infot, mis on paberist kandjal. Seetõttu muutuvad teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Juht peab lukustama infot salasõnadega ja krüpteerimisega.
2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud ( tahtmatud ) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju?
Suurusjärgu efekt - põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra (10x) muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. See põhjustab tahtmatuid konflikte. Inimene ei suuda märgata pisiasju, millest õnnetus laviiniva välja kasvab. Inimesed käsitlevad massiivseid andmekogumikke samal ajal suutmata tajuda nende sügavamat sisu.Suurusjärgu efekti mõju vähendamiseks võib tugevdada kontrolli või enne uute süsteemide rakendamist tehtavate testide hulka.
Mõistliku jõupingutuse efekt – väidab, et inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt. Arvutikuriteod eksisteerivad nüüd suuremas mahus, sest kuigi nad olid ka varem võimalikud, siis nüüd on nendega saavutatav mastaap ja hüve nii palju suurem, et häkkimine on vargale pingutust väärt.
Samas mõistliku jõupingutuse efektil on ka positiivseid külgi. Tehnoloogia arenb on andnud meile võimaluse ka positiivse tulemuse nimel analüüsida väga suuri andmemahtusid ja saada täpsemaid-paremaid tulemusi.
3. Kui te vaatlete Baringsi panga juhtumit (Ärieetika õpik lk. 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju?
Suurusjärguefekti mõju – kauplemismahud olid suured ning pangal puudus kontroll börsimaakleri/diileri tegevuse üle. Mida rohkem talle võimu anti, seda väiksemaks läks panga võime ta tegevust kontrollida.
Jõupingutuse mõju – tänu arvutile oli Leesonil võimalik säärast salaarvet tekitada ja hoida. Kuna pank ei osanud sellist riski oodata, siis ei olnud neil ka huvi oma arvutisüsteemi üle põhjalikku kontrolli omada. See oleks väga kalliks läinud.
4. Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse-vormi heaks?
Pirattarkvara kasutamine on sisuliselt vargus, sellega rikutakse omandi puutumatuse põhimõtet. Deontoloogilise printsiibi abil (Kanti laiendatavuse printsiip) – kui lubada kõigil kasutada pirattarkvara, ei laekuks enam raha uute programmide väljatöötamiseks ja tarkvara tööstus sureks välja.
Utilitaarne printsiip – kui 1990-ndate alguse ei oleks Eestis olnud võimalik soetada pirattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis arendada ”tiigrihüppet”.
Universalism ei kiidaks. ”Käitu niimoodi , kuidas sa tahad, et teised käituksid” Tarkvaratööstuse areng võiks nii jänni jääda ning arendajad ei taha, et nende toodet varastatakse.
Pt.10. CSR; EETIKAKOODEKSID
1. Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda?

• Legaalne ja majanduslik - seadus on ülemuslik; kohustus taotleda majanduslikku effektiivsust (vältida pahatahtlikust tulenevat pankrotti) – selle täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda
  
• Eetiline - mida ühiskond ettevõtjalt ootab (hea käitumine vastavalt ühiskonna veendumustele ja tavadele - olla aus, rääkida tõtt, pidada kinni kokkuleppest, lubadus reklaami kaudu)
  
• Filatroopiline - mida ühiskond ettevõttelt sooviks (vabatahtlikult võetud heategevad kohustused)
  

Kas riik saab kohustada ettevõtet olema majanduslikult efektiivne? Saab küll, läbi pankrotiseaduse.
2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse?
® Fundamentaalne - Legaalne ja majanduslik kohustus
Leiab, et peab austama seadusi ja maksimeerima kasumit. Ettevõte mõistab, et on mõnikord mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainetõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. Seda kasutavad enamik ettevõtteid.
® Huvilisi arvestav lähenemine – ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid). Suured globaalsed korporatsioonid püüdlevad selle suunas.
® "Hea karjase " lähenemine – Eesmärgiks tagada kõigi huviliste rahulolu ning näidata ise eeskuju.
Kveekerid -19 saj. põgenesid Taanist USA-sse, leidsid vastavalt usule , kuidas peavad ettevõtted käituma
3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit?
Ei saa, kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide. See on ettevõtte asi, kas ta peab seda otstarbekaks või mitte. Kui seda sunnitaks, siis see peaks olema seadusega peale sunnitud ning siis see ei ole enam eetika.
4. Mis vahet on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder- approach ) ja hea-karjase-lähenemisel (stewardship-approach)?
Hea-karjase lähenemise juhul püüab ettevõte lisaks sellele, et rahuldada kõigi huviliste rahulolu, oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla.
5. Kelle huvide arvestamisele peaks keskenduma ettevõtte moraalipoliitika fundamentalistide meelest? Kelle huvide arvestamisele keskendub tavaliselt kaasaegse innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika?
Fundamentalistide meelest peab ettevõtte moraali-poliitika kujunema juhtkonna sisemistest moraalsetest veendumustest. Moraalipoliitikast ei ole kasu, kui see on kusagilt väljastpoolt tulnud.
Innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika keskendub tavaliselt kliendi arvamusele. Põhimõte, et kliendikeskne lähenemine toob ettevõttele tulevikus rohkem kasu ning hoiab seda ka konkurentsivõimelisena.
6. Mida mõistetakse sõnaühendi TBL (Tripple Bottom Line) ehk eesti keeli TMK (Tulemuste Kolmikmõõde) all? – ( Viki oli parem, kui siin algselt olnud jutt)
Tulemuste kolmikmõõde (inglise triple bottom line) on põhimõte, mille kohaselt ettevõtte või muu organisatsiooni  terviklikku tulemuslikkust tuleb mõõta peale majandusnäitajate ka keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel.
Jätkusuutlik areng eeldab majandusliku heaolu, keskkonnakvaliteedi ja sotsiaalse õigluse tagamist, seetõttu tuleks ettevõtjal rahalise kasumi kõrval arvestada ka oma tegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.
Inglise keeles võetakse mõiste sageli kokku lööva fraasiga "Triple P" ehk people, planet ja  profit . Eesti keelde tõlgituna tähendaks see: "kolm P-d" (inimesed, looduskeskkond ja kasum).
7. Mida ütleb Teile sõnaühend GRI ( Global Reporting Initiative. (Vikist, kohati eelmisega seotud)
Globaalne Aruandlusalgatus (inglise Global Reporting Initiative, lühendatult GRI) on mitmepoolsel koostööl põhinev iseseisev asutus ja selle tegevus, mis edendab organisatsioonide jätkusuutlikkuse vabatahtlikku aruandlust.
GRI juhised võimaldavad organisatsioonil hinnata ja aru anda oma tegevuse majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta. Kogu mõju kohta aruandmine peaks olema sama tavapärane ja võrreldav kui ettevõtete finantstulemuste aruandlus.
GRI= rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis töötab välja juhendeid jätkusuutliku arendamises
Mõnedes riikides vabatahtlik-sunniviisiline
® Majanduslikud indikaatorid - organisatsiooni poolt makstavad palgad , pensionid jm soodustused, maksed klientidelt, maksed varustajatele, makstavad maksud, saadud soodustused
® Ökoloogilised indikaatorid - organisatsiooni mõju öko-süsteemidele (maa, vesi, õhk); jälgitakse toode kogu elutsüklit
® Sotsiaalsed indikaatorid - töökoha organiseerimine , inimõigused, töötajate org-välised suhted
8. Nimetage, palun SRI (Socially Responsible Investment) e. SVI (Sotsiaalselt Vastutustundlik Investeerimine ) kolm meetodit.
Eetiline või sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine on mõiste kirjeldamaks finantssektori valdkonda, kus investori põhimõtted mõjutavad seda, millisesse asutusse või ettevõttesse ta otsustab oma raha paigutada või kuidas investor kasutab oma võimu aktsionärina.
® Kogukonda investeerimine – investeerid valdkonda, kus tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarenenud. Siiski need valdkonnad on olulised ning investeeringult tahetakse pigem ühiskonda arendada, kui raha teenida. Seda teevad nt Arengufondid, sihtasutused jms. KredEx , Arengufond.
® Osaluse propareerimine – võimalus investeerida aktiivses koostöös ettevõtetega. Võime mõjutada ettevõtete juhtkondade otsuste langetamist sotsiaalsele vastutustundlikkusele sobivalt. Selleks peaks aga ettevõttes piisav positsioon olema.
® Sõelumine. Positiivne sõelumine - kui pannakse kirja tingimused, millele peab vastama ettevõte, kuhu tahetakse investeerima ja negatiivne -välistav: kuhu ei tohi investeerida; alkohol , tubakas .
Ettevõte mingisuguste parametrite alusel on sobiv või ei ole sobiv investeerimise jaoks. Levinud variant olukorras, kus investeeringutega võetakse ettevõtetes väikeinvestori roll.
9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel?
Positiivne - kui pannakse kirja tingimused, millele peab vastama ettevõte, kuhu tahetakse investeerima ja negatiivne -välistav: kuhu ei tohi investeerida; alkohol, tubakas) - ettevõte mingisuguste parametrite alusel on sobiv või ei ole sobiv investeerimise jaoks
10. Mis erinevus on mõistetel Sotsiaalne Turundus ja Sotsiaalseosega Turundus.
Sotsiaalne turundus - selline heategevuslik organisatsioon , mis püüab taotleda tavaliste turundusmeetoditega kasu sihtgrupile, ei taotle omakasu. Osapoolteks on sihtrühm, heategevusorganisatioon. Kasu saab neist kahest kindlasti vaid sihtrühm, sest organisatsioon ei taotle ise sellest mingit kasu. Eesmärk on tarbijat lihtsalt informeerida või suunata.
Sotsiaalseosega turundus - heategevuslik organisatsioon koos eraettevõttega (lepivad kokku, et ettevõte annab toote kasumist mingisugust osa sihtgrupile) - eraettevõte saab omale reklaami teha. ”Kommertstegevus, mille kaudu äriettevõtmised ja heategevused või sotsiaalhuvid moodustavad omavahel partnerluse imago toote või teenuse vastastikku kasulikuks turundamiseks”. Osapoolteks võivad olla sihtrühm, heategevusorganisatsioon ja ettevõte. Sihtrühm saab siit siiski kõige rohkem kasu, ettevõttel ei pruugi see lühemas perspektiivis olla prioriteet, kuid on lootus, et tema tooteid hakatakse tulevikus rohkem ostma.
11. Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega?
Normatiivsed kodeksid koostatakse selleks, et distsiplineerida töötajaid - võib tulla uus juhtkond - ei eeldata seda, et kõik töötajad peavad olema nõus - seda moraalpoliitikat, mida juhtkond tahab suruda, peavad töötajad lihtsalt alluma . Lisaks võib eetikakoodeksi rajamine olla aktuaalne olukorras, kus kehvade tulemustega ettevõte võetakse üle ning eetikakoodeksi põhimõtete juurutamise abil tahetakse see edukaks muuta. Ka siis ei ole võimalik ning tihti ka mõistlik kõigi töötajatega konsensusele jõuda. Mõnele meeldiks vb endine süsteem edasi, mis tingis aga ebamõistliku olukorra.
12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st. kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid )? –Täpsemalt vt küs 15 (sama leht)

• Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad)
  
• Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad)
  
• Sotsiaalselt kohustavad (ettevõte, kes tellib endale välisauditi)
  

13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks?

• Polütsentristlikud – emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru
  
• Etnotsentrislikud – püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Nemad koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika. Miks? Et tagada eri kultuurides muidu erinevalt tõlgendavate põhimõtete ühtne tõlgendamine.
  

14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks?
Võrreldes normatiivsetest eetikakoodeksitest on väärtustel põhinevad – pikaajaliste huvidega , küllaltki lühikesed ja üldsõnalised. Seetõttu on neid võimalik ka kauem ja laiemalt kasutada. Normatiivne eetikakoodeks on aga märksa põhjalikum ning annab ka töötajatele konkreetseid juhiseid, kuidas teatud olukordades käituda.
Erinevate eetikakoodeksite kasutamise erinevus on seotud tihti riikide õigusüsteemide erinevustega. Mandri-Euroopas ja UKs, kus seadused on küllaltki konkreetsed piisab ettevõtetel ka väärtustel põhinevatest eetikakoodeksitest. USAs on seadused üldisemad ning seal on ettevõtted rohkem kasutamas normatiivseid koodekseid.
15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? – täpsustada.. skeemi lk 112

• Neid võib lugeda eetiliste veendumuste kirjeldusteks. Millised käitumised loetakse positiivseks ning kuidas töötaja võiks erinevates olukordades tegutseda-mõelda.
  
• Samas on tihti välja toodud ka negatiivseid käitumismalle, kuidas töötada käituda ei tohiks ning kui ta seda siiski teeb, mis siis juhtub.
  

Peab teadma skeemi. Millised on teise osa teemad. Nimeta vähemalt kolm.
16. Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetika-koodeksi osas? Millistest etappidest see koosneb? Kelle juhtimisel see teostatakse?
Sotsiaalse vastutuse kontroll – ettevõtte juhtkond on huvitatud sellest, et koodeksil oleks praktiline väärtus, nad on huvitatud tagasisidest eetikakoodeksi kasutamise suhtes.

• Vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad ja tunnevad koodeksit
  
• Uuritakse, kuivõrd nad oma töös saavad, oskavad või tahavad sellest juhinduda
  
• Võrreldakse vaatluse tulemust eelmise perioodi vaatlusega
  

Teostatakse tippjuhtkonna kontrolli all, kuid konkreetsed läbiviijad võivad teised olla. Tihti ostetakse teenus sisse.