Surmanuhtlused Surmanuhtlus Inimeste hukkamisega tegeldi juba ürgajal Mõistetu surma mõrvade, varastamise ja reetmise eest Surmanuhtluse vastu Ebahumaanne karistusviis Ülekohut on võimatu heastada Inimelu on absoluutne väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides säilinud surmanuhtlus Lääneriikidest ainult USAs ...
Platsi tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti külge kinni ja rahvas võis tema pihta mädanenud tomateid visata. Samuti toimusid vanasti siin surmanuhtlused. Legendi järgi keedeti üks burgermeister keevas õlis, sest ta varastas linnaelanikelt raha. 1530. aastal asetati Raekoja torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Teda peetakse Tallinna kaitsjaks ja valvajaks. Raekoja platsil asub kuulus Raeapteek. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1442. aastal oli apteegil juba kolmas omanik
Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise monerniseerimiseks; katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kobelisust; Joseph II- Maria Theresia poeg; kandis Saksa keisri tiitlit; deklareeris kõigi inimeste vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse;
Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi asulaid ja külasid soode peale (palju inimesi tuli selle tulemusel riiki, kuna neile anti tasuta materjali, vabastati mõneks ajaks maksudest ja sõjaväekohustusest jne). Riiklik maj.poliitika ei toetanud eraettevõtlust ja maj. tegevuse vabadust. Pikk kohtuprotsess asendati lühema suulise menetlusega, osad surmanuhtlused asendati eluaegse vanglakaristusega. Koolide rajamine, kuid õpetajaid ikka polnud. 6. Austria Maria Theresa ja Joseph II absolutismi läbiviijad. Maria Theresa oli absolutismi vastane, kuid pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Ajalehti kontrollis range tsensuur. Maria Theresa valitses iga päev ise ja nautis seda. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa
Ehitati ka kirikuhooneid maapiirkondadesse ja linnadesse, Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine. 17 saj. Rootsi aeg on tuntud ka ajaloos kui kõige suurem nõiajahtide aeg. Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti töötama, muutusid eestlased süvausklikeks. Teised kuulutati nõidadeks. Lutherlust võeti tõsisemalt. Naisi süüdistati kõige enam nõidaks olemises, karistused ei olnud aga väga tihti surmanuhtlused. Määrati kirikujuhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop ja Liivimaal kindralsuperintendent. Eestlased muutusid usklikeks ja talupoegade seast valiti preestritele ka abilisi, keda nimetati vöörmünderiks (talupoja soost preestri abiline). Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada.
Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena
Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. "Hukkamisi korraldas Eesti Poliitiline Politsei," on ajaloolase Meelis Maripuu seisukoht. Maripuu osales Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten Villem Raidi ja Arkadi Valdini juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". Eestlastest tsiviilelanikkond ei aidanud peamiselt kaasa juutide 20 represseerimisele
8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena
Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab. Kohtus määrati Antsule ainult 100 vitsa hoopi, sest ta oli 97 numbri all õigeks ja 3 numbri all süüdlaseks mõistetud. Ants päris, et milles ta siis süüdi on. Kohtunik luges need ette, kuid Ants ütles rahulikult, et ta ka nendes süüdi ei ole. Kui uudis Mahtra sündmustest hiljem ka keisrini jõudis, ütles keiser, et surmanuhtlused jäävad ära. Kui karistamiseks päev kätte jõudis, pidid igast talust keegi inimese saatma, kes peab vankri esimeserd rattad, kotitäie kõlkaid ning labida ja luua kaasa võtma. Labidas ja luud olid nuhtluseplatsi lumest puhastamiseks. Karistus platsi ümber oli palju rahvast, kes oma tuttavatega hüvasti jätsid, sest see oli paljudele süüdi olevatele oma enda matus. Oli käes karistusteks. Aadu Andrei ja Peeter olander said 1000 vitsa hoopi. Nad vaevalt pidasid vastu. Järgmistele 600
Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab. Kohtus määrati Antsule ainult 100 vitsa hoopi, sest ta oli 97 numbri all õigeks ja 3 numbri all süüdlaseks mõistetud. Ants päris, et milles ta siis süüdi on. Kohtunik luges need ette, kuid Ants ütles rahulikult, et ta ka nendes süüdi ei ole. Kui uudis Mahtra sündmustest hiljem ka keisrini jõudis, ütles keiser, et surmanuhtlused jäävad ära. Kui karistamiseks päev kätte jõudis, pidid igast talust keegi inimese saatma, kes peab vankri esimeserd rattad, kotitäie kõlkaid ning labida ja luua kaasa võtma. Labidas ja luud olid nuhtluseplatsi lumest puhastamiseks. Karistus platsi ümber oli palju rahvast, kes oma tuttavatega hüvasti jätsid, sest see oli paljudele süüdi olevatele oma enda matus. Oli käes karistusteks. Aadu Andrei ja Peeter olander said 1000 vitsa hoopi. Nad vaevalt pidasid vastu. Järgmistele 600
I kolitsioonisõda (1792-97) ja terror · vastased: Austria, Preisimaa, SB (alates veeb. 1793), Holland, Hispaania, Portugal, mitmed Itaalia riigid · Prantsusmaa hakkab kaotama, mis tekitab hüsteerilise õhkkonna · Igal pool on ,,vaenlasi", keda on vaja likvideerida · Märts 1793: revolutsioonilise tribunali (pol.kohus) asutamine, mille otsuseid ei võinud vaidlustada ega edasi kaevata ! Diktaator Robespierre ja terror · Valdadesse revolutsioonikomiteed · Surmanuhtlused · Inimõigused kaotavad oma reaalse sisu · Aprill 1793: ,,Comité du salut public" On uus absolutistlik valitsus ,,rahva päästekomitee" (Danton) · Suvi 1793: juhtivate zirondiinide vangistamine · Diktaator advokaat Robespierre: suur idealist ja ,,äraostmatu" poliitik, kes arvab , et vägivalla kasutamine revolutsiooni eesmärgil on õigustatud revolutsiooni päästmise eesmärgil Uus põhiseadus 1793 a. juunis · Järjekorras teine põhiseadus
annaabi.ee 
