Klienditeenindaja õigused:kliendipoolne austav käitumine,mitte lasta ennast halvasti kohelda,mitte vastata isiklikele küsimustele,saada võimalus vabandada ja selgitada,olla ärakuulatud, öelda ei enda isikut puudutavat ettepaneku suhtes, õigus järgida seadusi. Jaotusele orjenteeritud mõttelaadi tunnused:1)läht. Tagajärgedest, põhjust ei osata näha 2)otsused tugivnevad vahendikeskusele 3) detailide summa on tervik 4)monopoolsuse taotlus 5) usaldamatus 6)vastutst ei taheta võtta 7) inimsus on vahend 8) kohustust ei peeta vajalikuks 9) võõrandumine 10) sallimatus 11) ebavõrdne kohtlemine 12)sõltuvusse asetav käitumislaad 13) jaotamine tagab võrdsuse 14) madal signifikatsioon. Valikuvabdusele orjenteeritud mõttelaadi tunnused: 1) läht. Põhjustest, et tagajärjed oleks soodsamad 2) otsused tugivnevad inimkeskusele 3) konkurentsi austamine 4) delegeerimine 5) vastutatakse oma teude eest 6) defitsiit likvideeritakse
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata.
Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid." - Merkel keskne argument polnud ebaefektiivsus, vaid see, et see oli vastu valgustuslikele ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus Liivimaa ajaloo ja ühiskonna nägemine inimsoo ajaloo perspektiivist jagatud inimsus Neegerorjad ja Balti pärisojrad "Ajal, mil isegi uhked britid võitlevad, et nende neegerorjad saaksid vabaduse ja kodanikuõigused, leidub Euroopas terveid rahvaid, kes on kuulutatud võimetuks isiklikule vabadusele ja püüdlustele, kes on painutatud kõige karmima despootia alla, katavad oma vabade isade hauad orjakettidega, harivad põldu nende jaoks igavesti
tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta. Mina näen valgustusliikumises inimkonna vaimsuse kiire arengu ahelat. Esmalt sai kõik alguse haridusega, mis sillutas teed vabadustele, mis omakorda oli aluseks demokraatia uuele lainele. See ahel on toonud meid tänapäeva, 21. sajandisse. Me oleme mõtlevad olendid, vabad kehalt ja hingelt ning jõudnud arusaamani, et inimsus on asi, mis vajab kaitsmist, hooldust ja arengut.
16 Reaalsusest võib inimene midagi teada ainult siis, kui meie mõistus annab meie reaalsuse tajumisele tähenduse, st muudab reaalsuse mõisteliseks ehk mõtestab selle vastavate mõistete abil inimese jaoks lahti. Immanuel Kant 17 12.3. Inimene eesmärgina iseeneses. Vabadus Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis; inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. 18 Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina
arendamise. Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Selle idee mitmepalgelisus on mõistev ainult idealistliku filosoofia taustal. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Kuna elu on kõikjal pks ja õhine, siis ta on allutatud ka kõikjal samadele seadustele. Neid seadusi tuleb arvestada ka inimese kui lõpmatu looduse osa kasvatusel. Inimene ja inimsus pole midagi viimisteldut ja lõplikult valmis kujunetut, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi järgmisele, jõudes nii ainult relatiivselt lähemale lõpmatuses ja igavikus peituvale eesmärgile. Fröbel toetub oma arenguidee üksikasjalikul selgitusel kaasaegsele filosoofiale. Ühtsuse ja arengu idee moodustavad Fröbeli pedagoogika kõige üldisemat laadi eeldused. Inimene on oma loomult hea
alguspoole Lääne-Euroopas eelkõige satiiriline luule. Tähtsaimad: Alexander Pope, Jonathan Swift, Voltaire, Carl Michael Bellman. Rokokoosse sobivad nii Pope kui ka Voltaire. Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga. 9. Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: ,,Fredmani epistlid" ja ,,Fredmani laulud". Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus. 26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F
Siiski, ka särav asi, mille ainsaks püüdeks on vabastada inimene kulumisest, kaotaks end mõttetuses ilma suunatuseta absoluudile. "Kui ma elan sõja üle, jääb mulle ainult üks probleem: mida ma suudan mida pean ma inimestele ütlema?... Kuidas andma neile vaimset mõtet?" Saint Exupéry ei elanud sõda üle, ta ei pöördunud tagasi luurelennult 31. juulil 1944. Temast ei leitud mingit jälge. Selle, mis on tõeline inimsus, tegi Saint Exupéry kindlaks mitmel viisil. Lakkamatult tegeleb ta selle probleemiga oma (postuumselt avaldatud) filosoofilises valmis "Linn kõrbes". Kirjanik leidis tõelise inimsuse ühes lapses. Laps, kes "Väikeses printsis" täiskasvanute üle leebelt muigab, ei ole "laps" eluea mõttes. Sel lapsel on võime tajuda avatud südamega nähtamatut nähtavas ja pühkida minema kogu arvepidamise, seljataguse kindlustamise ning
- Alternatiivid: kas armastada või asuda sümbiootilisse (allutamisel või allumisel põhinevasse) suhtesse. B. Vajadus ületada (for transcendence). Eneseaktualiseerimise, oma piiratuse ületamise vajadus. -Alernatiivid: agressioon või looming C. Vajadus juurte järgi (for rootedness) püüd kindlusele, seotusele. - Alternatiivid: oma suguvõsa, klanni kummardamine (natsionalism ja rassism) Või inimsus, vendlus ja kõige elava austamine. D. Vajadus samastuda (for identity) ehk identiteeditarve. Inimesel on vajadus teada, kuhu millise rahva, kihi, klanni, kogukonna, pere hulka ta kuulub. -Alternatiivid: samastada end mingi rahvuse, sotsiaalse kihi, ameti esindajana või arendada endas individuaalsust ja iseolemisoskust. E. Vajadus orienteeriva ja pühendava süsteemi järele. Selle vajaduse rahuldamisel
Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgsemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. 4 Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Inimene ja inimsus pole midagi viimistletud ja lõplikult valmis kujunenud, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi järgmisele, jõudes nii ainult relatiivselt lähemale lõpmatuses ja igavikus peituvale eesmärgile. Fröbel toetub oma arenguidees üksikasjalikul selgitusel kaasaegsele filosoofiale. Ühtsuse ja arengu idee moodustavad Fröbeli pedagoogika kõige üldisemat laadi eeldused. Inimene on oma loomult hea
mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest. Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne, on need pigem head kõrvalproduktid aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis, inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. Kanti moraali vastu eksib enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 3. KANTI EETIKA KRIITIKA
kuid samas on võimutahe muutust ja mitmepalhelisust sisaldav mõiste- ta juba iseenesest loob erilaadusi, tema olemusse kuulub lugematul eri viisidel ilmnemine. N võimutahe on Hegeli metafüüsilisi põhimotiive järgiv. Võimutahe avab filosoofia, mida N oma kõrgperioodil arendab. See alateadvuste, kirgede, tundide ja tunnete keeristorm, mille pöörisesse N inimese heidab, pulbitseb vaid ja ainult võimutahtest. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe on kosmiline printsiip, mis toimib kogu reaalsuses. N eesmärk o kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimst. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljastpoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita.
taustal. Ühiskonnasüsteem muutub koos materiaalse tootmisviisi- majandussuhete- muutumisega. Sellepärast on ka ajaloo ülim määrav jõud majanduslikud tegurid. Ajaloolised murrangud muudavad tootmisviisi. Inimkonna saatuse otsustavad küsimused puudutavad majandust. NIETZSCHE ÕPETUS VÕIMUTAHTEST Teistest kõrgem motiiv on võimutahe. Sellel põhineb reaalsus. Ta loob erilaadsusi, tema olemusse kuulub eri viisidel ilmnemine. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe toimib kogu reaalsuses, mitte ainult inimeses. Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni. Nietzcshe jaoks on Jumal surnud, alles on jäänud üksildane inimene, kes tunnistab vaid elu enda väärtust.
" Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta
" Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta
Kõlbluskasvatusele ja tööharjumusele pannakse alus perekonnas. Et lapsi kasvatda, tuleb õpetada kõigepealt laste vanemaid. Pestalozzi kirjutas lastevanematele raamatuid. Oluline muutus lähenemises ja pedagoogika käsitluses. Rõhutas, et kõik on võimelised õppima, olenemata seisusest. Ümbritsev maailm on lapsele mõistetav perekonna kaudu. ,,Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus." Pestalozzi inimloomusest: Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju nimetas seda kasvatuskunstiks. Ei piisa ainult loomulikkusest ja vaja on väljaspoolt mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda)
Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga);
asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. Teie räägite võõrast keeltki, sest teil enestel ei ole keelt, mida te võiksite rääkida. Meie mõlemad kahekesi räägime võõrast keelt, sest meil ei ole kahekesi oma keelt. Aga niipalju saate ometi saksa keelest aru, et mõista, mis tähendab die Heimat. Die Wahre Menschheit kann nur im Heimatland gedeihen!" Ja nüüd jätkas ta juba kogu aeg saksa keeles: ,,Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. Sest mis ütleb Kant: talita nõnda, et su teguviis võiks olla elureegliks. Austa teises iseennast. Sest kes ei austa teist, see ei austa ka iseennast. Inimene, kel pole õiget keelt ega kodumaad, ei austa iseennast; ei võigi austada, sest inimesel peab esmalt midagi olema, ainult siis hakkab ta iseend austama. Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa. Mõistate mind või ei?" ,,Mõistan,`` kinnitas Indrek.
palgasõdurid on küll julged sõprade seas, kuid arad vaenlaste ees, nad on nõus võitlema selle eest, kes maksab rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida Itaaliat seesmiste korratuste ja lõhede eest ning kaitsta seda väliste vaenlaste eest. Kui riigi julgeolek on ohus, siis on see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja monarhiad. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut.
rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida Itaaliat seesmiste korratuste ja lõhede eest ning kaitsta seda väliste vaenlaste eest. Kui riigi julgeolek on ohus, siis on 45 see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida. Mis tahes võimu - nii vastse, põlise kui segavõimu - peamiseks alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi. Ja et seal, kus puudub korralik sõjavägi, ei saa olla häid seadusi, ja seal, kus on korralik sõjavägi, peavad olema ka head seadused, jätan kõnelemata seadustest ja räägin väeteenistusest. Ptk 12 Palgatud ja abiliste vägi on kasutu ja ohtlik ning kui keegi püsibki palgaväele tuginedes võimul,
annaabi.ee 
