Ärieetika eksami vastused (2)

Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mida pidada heaks või halvaks, etikett esitab ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata.
Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg?1.Pre-konventsionaalse arengu tasandil on inimesel väga piiratud arusaamine sotsiaalse käitumise ja moraali reeglitest, ta järgib neid vaid omakasu ajendil. Kõige algsemal astmel olev isik peab õigeks neid tegusid, mis ei põhjusta karistust. Isik, kes on aste kõrgemal, leiab, et õiged on need teod, millest ta saab kasu praegu ja tulevikus.
2.Konventsionaalsel tasandil olev inimene tajub, kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes. Alamal astmel olev inimene on lojaalne perekonnale ja seal valitsevaile moraalsetele veendumustele. Kõrgemal astmel taotleb inimene suurema rühma (nt rahvuse) heaolu.
3.Post-konventsionaalsele tasandile jõudnud isik kasutab oma moraalsel kaalutlusel universaalseid eetilisi standardeid. Siinsele alamale astmele jõudnud isik leiab, et õiged on teod, mis on õiglased, mille puhul austatakse inimest, mis toovad kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel orienteerub inimene universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust-kahjust.
Millised on utilitarismi põhilised eelised?püüab anda optimaalse lahendi,kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, esitab tulemused kvantitatiivselt,orienteerub eesmärgile,võimaldab arvestada kõiki huvilisi sh keskkonda,hüve-valu on küllaltki selgelt piiritletavad mõisted,toetab tootmise efektiivsuse tõusu
Millised on utilitarismi põhilised puudused?on tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi,vähemused võivad osutuda kannatajateks “enamuse türannia” käes
kulukas ja aeganõudev analüüs kõigi huviliste arvestamiseks, mistõttu praktikas kipub osa huvilisi ikka arvestamata jääma,soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega,“suurim hüve” on iseenesest õige kahtlane mõiste
Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J. S. Mill?John Stuart Mill püüdis utilitarismi puudusi leevendada liigitades hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks, ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalamat. Siit järelduvalt on vale ja vägivald nii kõrge kvaliteediga pahed, et need kaaluvad üles hea, mis neist võib saada.
Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid. Kuulub deontoloogilise eetika alla.
Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?Positiivne õigus on säärane, mida selle lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerima (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest). Negatiivsed õigused on need, mida ei keelata, kuid mida ka ei garanteerita (nt kapitalistlikus riigis on kodanikul õigus omada varandust, kuid riik pole kohustatud kodanikule seda kõike muretsema).
Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi – kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks?
Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik – siin leitakse, e tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata.
Mis on universalism ? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla?Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria .
Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks – järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks?Deontoloogiline arutlus. Seda ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks: kui kõik valetaksid, kaoks usaldus ja sellega ka võimalus valetada.
Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!” – kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks?Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina.
Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip?Suurima võimaliku võrdse vabaduse printsiip – selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata vaid vabaduse enda nimel või juhul kui väiksema vabadusega inimesed on sellega ise nõus. Vabaduse piiramine peab alati olema põhjendatud.
Millised kaks printsiipi peavad John Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad?Suurima võimaliku võrdse vabaduse printsiipSotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud  seda näitav printsiip
Mida kujutab endast John Rawlsi õigluseteooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip?Erisuse printsiip – lubab ebavõrdsust vaid juhul, kui selle tulemusena võidavad ka kõige vähem kindlustatud. Näiteks saab ju maksusüsteemi abil tulusid ümber jagada ja põhimõtteliselt on nii võimalik ebavõrdsust täielikult vältida.
Võrdsete võimaluste printsiip – ebavõrdsus on õigustatud, kui selle abil tagatakse võrdsed võimalused. Näiteks on hariduse omandamine kallim invaliididel; inimestel, kelle õppimine on seotud reisikuludega jms. Järelikult on õiglane neid rohkem toetada, et tagada neile teistega võrdsed võimalused.
Milline peaks Robert Nozicki meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem?Õiglane riik on minimaalriik, mis ei sega end oma kodanike ellu muuks, kui vaid selleks, et tagada kõigile julgeolek. Julgeoleku all mõistab Nozick kaitset vägivalla, varguse ja pettuse eest. Seega riik peab kaitsma indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad, aga mitte tegelema ümberjaotamisega. Kõik muu – hariduse, tervishoiu, transpordivõrgu jms peaks tagama eraettevõtlus. Omandus , mille indiviid on saavutanud kas oma tööga; vahetamise, ostmise, kinkimise või pärandamise kaudu – ükskõik millisel ausal viisil – peab olema püha ja puutumatu. Tulumaks oleks sama hea kui sunnitöö.
Kumb maksusüsteem vastab rohkem R. Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? USA ilmselt.
Milles seisneb Pareto optimum?Seisund, kus ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustataks mõnede teiste isikute huve (viimane on aga võimatu, kuna teised vabade isikutena ei oleks sellega nõus – tõestuses käsitletakse muidugi ideaalset olukorda, kus osalejatel on kasutada täielik informatsioon).
Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult? Miks te nii arvate ?Püüdleb paratamatult
Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate?Ut.
Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui alaprintsiip)Kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Mitte kogu omandi juurdekasv ei kuulu mulle, vaid osa sellest kuulub omandiõiguse alusel laenajale.
Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate?Näiteks maksusüsteemiga. Loogiliselt võttes peaks ühiskonnas, kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, olema ka maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest. Tegelikkuses ei eksisteeri üheski vähegi arenenud kapitalistlikus riigis säärast proportsionaalset maksusüsteemi. Paljudes just enam arenenud riikides suureneb protsendimäär vastavalt sissetulekute suurenemisele, lisaks diskrimineerivad omandit kõrged varandusemaksud, pärimismaksud jne.
Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi?Monopolidevastased seadused on vajalikud, et säilitada vabaturgu. A. Smith näitas, et ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase , mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim.
Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks – kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate?Massikultuuril. Massikultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril (või mõnel kitsal rahvuskultuuril), seetõttu tasub massikultuurile tehtav reklaam paremini ära. Erialase info hankimine , töötlemine ja kasutamine võtab kogu jõu ja aja ning tööpäeva lõpul pole enam jaksu süveneda tippkultuuri, sest selle tarbimine nõuab inimeselt keskendumist ja mõttepingutust. Nii jääbki inimene kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks massitarbijaks.
Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?Juhtimine on delegeeritud mitmele eri tasandile, igal tasandil tuleb ka iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Kuigi eri tasandite juhid peavad oma tegude ja otsuste eest ise vastutama, on samas ka kõrgemate tasandite otsused neile kohustuslikud (lisaks on just kõrgemate tasandite otsused tihti kollegiaalsed). Nii juhtubki, et konkreetse konflikti, kahju põhjustanud vea, vale otsuse, õnnetuse vms puhul on tihti raske leida konkreetset süüdlast, keda karistada.
Mida kujutab endast “greenmail” ehk “roheline väljapressimine”?Isik, kellel on piisav aktsiapakk, võib hakata firmat ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta aktsiad müüa ülevõtjale. Ülevõtja võib olla enam-vähem võrdväärne konkurent või siis tunduvalt võimsam ettevõte, kes laienemise eesmärgil väiksema lihtsalt alla neelab.
Milles saab süüdistada ettevõtte direktorit, kui ta allub “greenmaileri” survele? (millise huvilise suhtes milliseid eetilisi printsiipe ta rikub?)Kui juhtkond greenmaileri aktsiad preemiahinnaga tagasi ostab, võib öelda, et juhtkond käitub teiste aktsionäride suhtes ebaõiglaselt: greenmailer asetatakse teiste aktsionäridega võrreldes eelisseisundisse – ta teenib oma aktsiate müügist rohkem kui teised turul, ka ettevõtte aktsiakurss turul ei tõuse, vajalikud lisainvesteeringud jäävad saamata jms – ettevõte võib jääda vinduma.
Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorilikule tegevusele? Spekulatiivsele tegevusele? Manipulaatorlikule tegevusele?Investoril on pikaajalised huvid, ta paigutab oma raha ettevõtte aktsiatesse lootuses teenida selle pealt dividendi. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest. Viimane huvitab teda vaid selles mõttes, et tema ettevõtte kursi tõus või stabiilsus annab kinnitust ettevõtte edukusest, langus aga võib hoiatada, et ettevõttega pole kõik korras. Kursilangus võib investorit kohutada, sundida teda aktsiaid müüma ja otsima paremat paigutust, kuid ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette.
Spekulandile, vastupidi, on raha ettevõttesse paigutamine vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki – teenida kursimuutustelt. Ta püüab müüa oma aktsiad ülemises käänupunktis, kui need maksavad kõige enam, just sel hetkel, kui nende kurss hakkab langema, ja osta sellise ettevõtte aktsiaid, mille hind asub hetkel põhjas, kuid hakkab tõusma. Kuigi äraarvamismäng ei pruugi õnnestuda, on spekulandi eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajaliselt kõikumiselt n-ö vaheraha.
Manipulaator on isik, kes on turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama. Ta võib näiteks luua illusiooni ettevõtte ebaedust, mistõttu tekib paanika, ettevõtte aktsiate müük kasvab, nende kurss langeb, nii et tal endale tekib võimalus ettevõtte aktsiad odavalt omandada. Kui turg toibub ja selgub , et ettevõttel pole häda midagi, võib ta aktsiad uuesti, tunduvalt kallima hinnaga, käiku lasta. Manipulaator on see, kelle eesmärgiks on luua väärkujutlus hinnatrendi muutumisest.
Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on utilitaarsest seisukohast eetiline või mitte? Võrreldes spekulandi tegevusega ? Võrreldes investori tegevusega?Investori tegevuses pole eetilist konflikti. Spekuleerimine kahjustab turgu, kuna suurendab selle ebastabiilsust. Deontoloogilises mõttes ei kahjusta spekulant teisi turul osalejaid, sest kõik on sisenenud börsile vabatahtlikult, leppides selle õpnnemängu-reeglitega ja teades, et spekuleerimine on lubatud. Võib siiski öelda, et spekulant ei paiguta raha ettevõtte aktsiatesse selle ettevõtte arengu huvides, vaid kasutab ettevõtet kui ainult vahendit – seega kategoorilise imperatiivi järgi ei saa tema tegevust täiesti eetiliseks pidada. Manipulaatorit võib utilitaarses mõttes nimetada superspekulandiks – kui spekulant suurendab turu ebastabiilsust tahtmatult, siis manipulaatoril on see eesmärgiks ja tema monopoolse seisundi tõttu see tal ka enamasti õnnestub. Sealjuures rikub ta teiste turul osalejate õigust informatsioonile selles mõttes, et kõigil osalejatel on õigus teada ja uskuda, et aktsiate kursid muutuvad vaba turu reeglite põhimõttel, st ta moonutab infot aktsiaturu olemusest. Tema tegevust võiks võrrelda kaardimängus kaartide väljajagajaga, kes jaotab kaardid välja omatahtsi, mitte juhuslikkuse printsiibi alusel. Sellega rikub ta ka kategoorilise imperatiivi laiendatavuse nõuet: kuna tema tegevus rajaneb petmisel, pole seda võimalik laiendada kõigile. Turg, kus kõik manipuleeriksid, muutuks absurdseks.
Millise deontoloogilise printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks?Vt. eelmine küsimus
Milles seisneb “pearaamatupidaja dilemma ”?Kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi? On ju Kanti kategoorilise imperatiivi järgi nii, et kui ma varjan võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niiviisi laenu välja, on see ebaeetiline. Seega, kui juhtiv arveametnik, kellel on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel seisab ees raske kriis, tõenäoliselt koguni pankrot , varjab seda omanike-aktsionäride ja võlausaldajate eest või lubab juhtkonnal seda varjata, on see ju petmine . Teiselt poolt, kui on tegemist aktsiaseltsidega, on omanike ring lai ja kõigi omanike kõigist riskidest teavitamine võiks aktsiaseltsi teistpidi “põhja” viia st aktsionäridele tunduks ettevõte liiga ebastabiilne ja nad hakkaksid aktsiaid müüma. Isegi küllalt raske rahalise olukorra puhul ja õige riskantse väljapääsuvõimaluse korral, ja tihti just siis, on otstarbekas vähemalt laiemat hulka aktsionäre riskist mitte teavitada, et vältida paanikat. Kui siis ettevõtmine õnnestub, on kõik rahul, vastasel juhul on üks peasüüdlastest raamatupidaja .
Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks?Kes tahab luua mitmeastmelise juhtimisega organisatsioonis head koostööõhkkonda ja usalduslikkust, peab töötajaile võimaldama anonüümsete kaebuste esitamist , mida on juhtkonnale ühtlasi vaja tagasiside kindlustamiseks. Olukorrad, kus pealekaebamine on vajalik:
1. keskastmejuht on ebakompetentne või teeb ülekohut ja alluvad , kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida
2.alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna “kraesse”
3.alluvad kahtlustavad, et tippjuhtkond kahjustab firma omanike huve
4.alluvad kahtlustavad, et ettevõte kahjustab keskkonda ja püüab seda varjata
Misasi on ombudsman ? Mis on ombudsmani eelised võrreldes anonüümse telefoniga ?Kui anonüümne telefon tagab lihtsalt võimaluse anonüümse pealekaebamise esitamiseks, siis ombudsman on konsultant töösuhetes (tavaliselt vanem, pensionilejäänud isik ettevõtte endisest juhtkonnast, kes ettevõtet hästi tunneb), kes mitte ainult et kuulab kaebuse ära, vaid püüab ka aktiivselt abi otsida, üritades lahendada juhtumit nii, et kaebaja nimi avalikuks ei tuleks.
Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt?Võimaliku eetilise konflikti võib sel juhul lahendada avaliku salajase jälgimise abil, st töötajatele teatatakse, et neid võidakse tööajal salaja jälgida (korrektsel juhul näidatakse ka abivahendid , mille abil salajast jälgimist toimetatakse). Teavitada tuleks salajase jälgimise võimalusest töötajat juba töölepingu sõlmimisel, et kui siis (tulevane) töötaja ei ole sellega nõus, võib ta töölepingu sõlmimata jätta.
Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks?Ettevõttes (või riigis), kus ametiühing on väga tugev (ja vastavalt on töötajate kindlustatus kõrge) on töö efektiivsus tihti madalam.
Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel?Töötajat ei kahjusta mitte ainult testimise psühholoogiline pinge, vaid kahjustuda võib ka tema karjäär. Testimise kaudu tulevad paratamatult ilmsiks haigused, mida töötajad võivad põdeda, nt aids, vähk, diabeet vms, mida nad aga ei pruugi tahta avalikustada, et juhtkond ei suhtuks neisse kui potentsiaalsetesse töövõimetutesse, kellest on kasulik võimalikult ruttu vabaneda .
Millised on töö kolm põhifunktsiooni E.F. Schumacheri järgi?1.anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse funktsioon)2.anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö) 3.produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid
Millist tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E.F. Schumacher , millist Henry Ford? Miks?
Schumacheri sõnul ei ela inimene siin materiaalses maailmas mitte selleks, et süüa, vaid on kehastunud selleks, et areneda ja täiustuda. Järelikult esimene funktsioon.
Tööjaotuslikes ühiskondades seatakse esikohale just kolmas funktsioon.
Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund?Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamik tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija kaitstud ja hellitatud.Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid. Valdav osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi juures on odavam.
Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Mis ahvatlusi see tootjas tekitab?Tarbija on võrreldes tootjaga paratamatult ebakompetentne. Tarbija on kompetentne küll tema jaoks vajalike tarbimisomaduste suhtes (milliste omadustega autot, näokreemi, arvutiprogrammi jne ta vajab), kuid ta ei suuda ja tal pole mõtetki püüda olla kompetentne selle toote tootmisprotsessi üksikasjades (tootmise know-hows). Seetõttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Sageli tekib ahvatlus varjata defekte (nt ei pruugi toode olla küllalt põhjalikult testitud, st mitte alati ei varjata teadaolevaid defekte, vaid sagedamini ei taheta kulutada vahendeid oletatavate defektide testimisele). Eriti suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad.
Tarbija neli põhiõigust. Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks?1.õigus turvalisusele,2.õigus valikule,3.õigus olla kuuldud ,4.õigus olla informeeritud.
Kõiki neid õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õigused tavaliselt ostu-müügilepinguga (garantiitingimused, garantiiaeg). Osa õigustest on garanteeritud tarbijakaitseseadusega või mõne teise riigis kehtiva seadusega, mis osaliselt mõjutab ka tarbimissuhteid.Õigus olla kuuldud – inimene võib oma arvamust avaldada ajalehe, televisiooni vms vahendusel, aga lehetoimetaja ei ole kohustatud inimese kaebust avaldama. Negatiivne õigus.
Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus ?Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule.
Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule?Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima .
Ausa reklaami kaks põhimõtet1.ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse,2.ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele
Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks?Potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll valelik või jääb eetilise-ebaeetilise piirile, mille eksitavust ei suudeta piisavalt tõestada, jääb legaalseks.
Mida propageerib tootmise osas “uue loodussäästlikkuse” põhimõte?Uue loodussäästlikkuse põhimõte avaldubki tootmise puhul sääraste nn puhaste tootmisvõimalust leidmises, mis oleksid ühtlasi kasulikud tootjale:1.püütakse leida säärased tehnoloogiad , mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või2.saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära tasandab.
Hollandi puidutöötlemisfirma X töötab üles Kagu-Aasi troopikametsade haruldasi puiduliike ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Sealjuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Misjuhul?
Uue poliitikana on asutud propageerima säärast vihmametsadest saadavat toodangut, mis on saadud neid metsi kahjustamata (viljad, mida kogutakse metsi kahjustamata, harvendusraiega mahavõetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille metsast väljatransportimisega metsa ei kahjustata). Säärane toodang on eksklusiivne, eriti kallis, kuid sellele toodangule antakse eriline logo ja ka selle tarbimine on eriti prestiižne. Viimase poliitika puhul on väga oluline, et siin rakendatakse kohalikku elanikkonda metsa kaitsel ja metsa säästval tootmisel, st mets lakkab olemast traditsiooniline vaenlane , millelt tuli alepõletamisega põllumaad kätte võita, ja muutub elatusvahendiks, mida tuleb säilitada. Lisaks, osa sääraselt toodangult saadavast tulust suunatakse tavaliselt tagasi vihmametsade kaitseks.
Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu ökosildistuses?Ecolabel-silte on antud seni toodetele , mis on mingi sellele tooterühmale iseloomuliku mürgi suhtes puhas (nt fosfaadivaba pesupulber) või kahjutu kasutamisel (nt osoonikihti mitte kahjustavad pihustid, külmikud vms). Säärane sildistatus jääb staatiliseks, sest ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. Seepärast soovitatakse uues ühtses Euroopa Liidu ökosildistuses kasutusele võtta tähtede süsteem analoogiliselt restoranide või hotellide tärnidega (ecostar-süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti.
Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta – kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks?Kui siiski on vaja uut ravimit katsetada elusolendi peal, kas siis on eetiliselt enam õigustatud teha seda inimestest vabatahtlike abil, mitte aga inimahvidega. Kui vabatahtlikeks on meedikud ise, kes ohtu oskavad tunnetada ja keda võib pidada oma otsustustes enam-vähem vabaks, siis ehk küll. Aga tihti on vabatahtlikeks surmamõistetud või eluaegset vanglakaristust kandvad inimesed, kellel otsustusvõime, ohutunnetus, intellekt jne võivad olla õige piiratud ja psüühiline labiilsus suur.
Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks?Leitakse, et loomade pidamisel tuleb võimalikult vältida stressi. Eriti püütakse keelustada lihaloomade vedamist suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha, sest sellistel juhtudel on tugev stress vältimatu.
Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud?Pigem biotsentristlikud, sest nad leiavad, et looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimest on või ei ole. Inimene on vaid üks paljudest looduse olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui et ta kahjustaks teisi liike.
Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberist kandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega, sest on ju arvuti eelis just selles, et ta kiirendab info levitamist.
Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Suurusjärgu efekt – see põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärguvõrra (so 10x kasvuga) muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis meie teadvusele näib põhiprobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu. Õnnetuseks on tihti säärased näiliselt tähtsusetud kõrvalprobleemid eetiliste konfliktide allikaks.
Mõistliku jõupingutuse efekt – väidab seda, et inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt. Arvutikuritegudes pole ju põhimõtteliselt midagi uut, sest kõike seda oleks saanud teha varemgi, ainult et võrreldamatult suuremate jõupingutustega.
Kui te vaatlete Baringsi panga juhtumit – milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju?Mõistliku jõupingutuse efekti mõju – tänu arvutile oli diileril võimalik ja hõlbus säärast salaarvet tekitada ja hoida. Suurusjärgu efekt – diileri töö on orienteeritud ainult kasumi suurendamisele ja oma tegevuse tegelikku ulatust ja kahju, mida ta inimestele tekitas, ei suutnud ta mõista.
Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada tarkvara -piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse-vormi heaks?Piraattarkvara kasutamine on sisuliselt vargus ehk veidi teoreetilisemalt väljendudes rikutakse sellega omandi puutumatuse põhimõtet. Nii et piraattarkvara kasutamist ei saaks kuidagi legaliseerida. Kanti laiendatavuse printsiibi järgi – kui lubada kõigil kasutada piraattarkvara, ei laekuks enam raha uute programmide väljatöötamiseks ja tarkvaratööstus sureks välja. Küll aga võib piraattarkvara kasutamisele leida utilitaarse õigustuse: kui 1990-ndate alguses ei oleks Eestis olnud võimalik soetada piraattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis praegu arendada tiigrihüpet. Piraattarkvara kasutamine annab vaestele arengumaadele võimaluse nii majanduse arenguks kui ka haritud tööjõu tekkeks. Veel enam, lõpuks jõuab riik oma arengus sinnamaale, et on juba majanduslikult võimalik legaalset tarkvara soetada.
Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda?1.filantroopilised (vabatahtlikult võetud heategevad kohustused, nagu sponsorlus , heategevusfondides osalemine jms) – mida ühiskond ettevõttelt sooviks,2.eetilised (ehk hea käitumine üle seadusega määratud piiride ning vastavalt ühiskonnas valitsevatele eetilistele veendumustele ja tavadele) – mida ühiskond ettevõttelt ootab,3.õigusjärgsed ja majanduslikud (kohustus pidada kinni seadusest, seadusega kooskõlas olevaist lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust , so vältida hoolimatusest või kuritahtlusest põhjustatud pankrotte) – mille täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda
Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse?1.Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Milton Friedman2.Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. Eric Rhenman3.Hea karjase lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla.
Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit?Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma – see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks endale eetikakoodeksit koostada või mitte.
Mis vahe on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder approach ) ja hea-karjase-lähenemisel (stewardship-approach)?Vt. üleeelmine küs. Lisaks: Tänapäeva arenenud majandusega maade suurettevõtete puhul on just huvilisi arvestav lähenemine väga laialt levinud ning hea karjase lähenemine on tänapäeva julma vabaturu-konkurentsi tingimustes õige utoopiline .
Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega?Eetikakoodeksi koostamisel ei pea tingimata püüdma saavutada konsensust. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõte, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi, ja juhtkond võibki sihilikult taotleda, et need, kellele uued reeglid ei sobi, lahkuksid.
Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)?Normatiivsed, väärtustele tuginevad ja sotsiaalselt kohustavad. Tsiviilõigusmaades väärtustel põhinevad koodeksid ja tavaõigusmaadel normatiivsed. Välisauditit telliv firma ilmselt sotsiaalselt kohustava koodeksi.
Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi – millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi Miks?1.polütsentristlikud, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru2.etnotsentristlikud, kus püütakse tagada ühtlane käiutmispoliitika kogu korporatsiooni ulatusesViimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta.
Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks?Väärtustel põhinev eetikakoodeks on tavaliselt lühem ja üldsõnalisem. Võrreldes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Üldsõnalist deklaratsiooni ei ole vaja muuta nii tihti kui täpseid ettekirjutusi, sest viimaste puhul tuleb ju jälgida sedagi, et nad riigi dünaamilise seadusandlusega vastuollu ei satuks .
Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? Tavalised teemad, mida seal käsitletakse on huvide konflikt (nt ettevõtte suhted töötaja pereliikmetega, juhul kui neil on osalus firma konkurentide juures vms, aga samuti töötaja enda võimaliku aktsiaosaluse puhul). Analoogiline teema huvide konfliktiga on konfidentsiaalsus (tavaliselt rõhutatakse, et tööajal omandatud informatsioon kuulub firmale, et konfidentsiaalset infot ei tohi töötaja avaldada ka pärast töösuhete lõpetamist jms). Tavaliselt kõigis koodeksites piiritletakse rangelt kingituste jm hüvitiste andmise ja vastuvõtmise kord. Lisaks suhted ümbritseva keskkonnaga, võrdsete võimaluste teema ja muud teemad olenevalt ettevõtte iseärasustest.
Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetika-koodeksi osas? Millistest etappidest see koosneb? Kelle juhtimisel see teostatakse?
Kui ettevõtte juhtkond on tõesti huvitatud sellest, et koodeksil oleks praktiline väärtus, on ta loomulikult huvitatud ka tagasisidest eetikakoodeksi kasutamise suhtes. Seda on kombeks nimetada sotsiaalse vastutuse kontrolliks, mille käigus:1.vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad ja tunnevad koodeksit2.uuritakse, kuivõrd nad oma töös saavad, oskavad või tahavad sellest juhinduda – kas sellest on üldse abi, kas see mõjutab nende töö efektiivsust, parandab tööõhkkonda jms3.võrreldakse vaatluse tulemust eelmise perioodi vaatlusega.Kontrolli organiseerimisele on iseloomulik, et selle organiseerib ettevõtte tippjuhtkond. Muidugi delegeerib juhtkond vaatluste läbiviimise kellelegi teisele, aga just juhtkond ise on huvitatud tulemustest.