Ärieetika konspekt (0)

Kordamisteemad ärieetikas
Mida mõistad moraali ja eetika all?
Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud.
(NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline , ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida)
Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut
(NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa)
Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid.
Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga

• Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse
  
• Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile. Kohustus olla aus, usaldusväärne , vägivaldsusetu ja austada teisi.  õiglus ehk õiguste ja kohustuste vastavus
  
• I. Kant kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe . Laiendatavuse printsiip ehk tegutse vaid säärase elureegli järgi, mida sa võid tahta, et saaks üldiseks seaduseks. Austuse printsiip ehk tegutse ainult nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes inimestes alati eesmärgina, mitte lihtsalt vahendina
  
• Klassikaline kristilk eetika – 10 käsku
  
• Õiglusteooria – Igal inimesel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile
  

NT on tõe rääkimine õige isegi siis, kui see võib põhjustada valu või kahju ning valetamine väär isegi siis, kui see võib tuua häid tagajärgi
Teleoloogiline – vastavuses teo tagajärgedega. Tegu on siis hea, kui teo tagajärg on hea.

• Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea
  
• Eetiline egoism
  

Vooruseetika .
Eetilise hinnangu aluseks on iseloom.

• Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne , tänulikkus
  
• Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism , kannatlikkus, enesekontroll , töökus, jne
  

Eetiline egoism.

• Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale.
  
• Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu
  

Eetilise ettevõtte juhtimismudel .
Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid  poliitika  otsused  praktika ja tegevus  eetiliselt korrektne käitumine.
Juhtkonnatasemel peaks olema määratletud, mis on need väärtused, millest ei taganeta, mille poolest on firma unikaalne , millisena tahtetakse ennast näidata avalikkusele ja kes ja kuidas aitab lahendada organisatsioonis tekkinud eetilisi konflikte.
Eetiline juht peaks olema teadlik oma töökohustustest ning esindama igas olukorras eelkõige ettevõtet, pakkuma oma käitumisega eeskuju, julgema lahendada ebaeetilisi tegusid ja julgustama ka töötajaid neist avalikult rääkima, oskama vabandada .
Ettevõtte eetilisust saab tõsta eetikakoodeksitega, käitumiskoodeksitega, premeerimise süsteemidega vms.
Töösuhete eetika.

• Töö 3 funktsiooni – pakkuda arenguvõimalust, anda võimalus ületada egoism ehk kollektiivis töötamine, toota vajalikke tooteid ja teenuseid
  
• Tööandja ja –võtja vahelised suhted – juhtkonna ja töötajate vahekord , pealekaebamine – vilistamine(konfidentsiaalse info edastamine kolmandatele osapooltele, juhtkonnale vajalik tagasiside), töötajate testimised, ametiühingud , diskrimineerimine
  

IT eetika.
Eetilised probleemid:

• Suurusjärgu efekt – seostub informatsiooni tajumisega ja põhjustab tahtmatuid konflikte. Kui informatsiooni on palju, siis ei suudeta seda enam tajuda ja tehakse vigu
  
• Jõupingutuse efekt – väljendub tegevuse mõtestamises ja on seotud ettekavatsetud kuritegudega nagu nt. arvuti väärkasutamine kuritegelikel eesmärkidel
  

Tekivad info kaitsmine, tarkvaraga seonduvad ja andmete töötlemisega seonduvad probleemid, töökoha ergonoomika ja arvutikuriteod. Informatsioon muutub hapramaks ehk elektroonilises vormis olevat infot on kergem autoriga kooskõlastamatult muuta. Plagiaadi ja omandiõiguse küsimused.
Juht peaks läbi viima koolitusi ja seletama , kuidas ohtusid vältida. Ei tohiks salasõnu ja koode teisele nähtavasse kohta panna. Juht peab jälgima, et ei tehtaks vigu tähelepanematuse ja väsimuse tõttu. Töötajad ei tohiks teha ületunde.
Finatsjuhtimise eetika.
Eetilised lähtekohad – kompetentsus, seaduskuulekus , konfidentsiaalsus, ausus, objektiivsus
Ohud – ümbrikupalk, maksupettused, muud skeemid
Raanatupidaja eetikakoodeks – usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, tegevuse kvaliteet, kindlustunne
Kliendisuhete eetika.
Eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse info edastamist,konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest.
Tarbija põhiõigused , tarbijaeetika.
Tarbija põhiõigused:

• Turvalisus – olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ohtliku ning kasutamiseks keelatud kauba või teenuse eest
  
• Informeeritus – saada tõesti teavet pakutavate kaupade ja teenuste kohta
  
• Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid
  
• Õigus olla kuuldud – võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitist endale tekitatud kahjude eest
  

Tarbijaeetika – tarbijana peame me aru saama asjade omavahelistest seostest ja tunnetama ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid
Reklaamieetika
Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline.
Ebaeetilised rekaalmivõtted – liialdamine(lubatakse rohkem, kui tegelikult on), naise/mehe stereotüüp, väär info, ebakorrektne kõnepruuk, lastele suunatud reklaam (lapsi ei tohi mõjutada, ei tohi ära kasutada nende siirust , vähest elukogemust)
Eetikakoodeksid.
Eetikakoodeks – kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi liikmete suhtes, täitmiseks esmalt juhtidele, siis töötajatele.
Normatiivsed – reeglitele põhinevad koodeksid
Väärtustele põhinevad
Sotsiaalselt kohustavad
Instrumentaalsed – abistavad juhised
Eetikakoodeksi ülesehitus – sissejuhatus (eesmärgid, missioon ), ettevõtte moraalipoliitika (pöördumine huvilisge poole, selgitus ), ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus (töötajatele täpses, selges keeles)
Peab sisaldama ausus ja seadusest kinnipidamist, siseinfo kasutamist, suhteid tarnijatega ja poliitilist tegevust, ettevõtte varade ja ressursside kasutust , käitumiskultuuri
Tagamiseks tuleks kontrollida ja vaadelda, kuivõrd koodeksit järgitakse, tunnustada täitmist ja häid tulemusi ning teha selgeks, et koodeks kehtib ja selle täitmine on kohustuslik
Vastutustundliku ettevõtluse olemus.
Tunnused:

• Eesmärk olla head äripartnerid
  
• Panustada oma töötajate rahulolusse
  
• Edendada kohalikku või Eesti elu
  
• Lahendada keskkonnaprobleeme või arendada mõnda eluvaldkonda
  

Ettevõtte sotsiaalne vastutus – ettevõtjal on kohustus teostada poliitikat, võtta vastu otsuseid ja järgida om tegevuses joont, mis lähtub eesmärkidest ja väärtustest, mida püüab saavutada ühiskond.
Tänu vastutustundlikule ettevõtlusele paraneb ettevõtte maine, klientide lojaalsus kasvab, konkurentsieelis töötajate leidmisel ning hoidmisel, ühiskonna poolehoiu võitmine, innovatsiooni kasv