ORGANISATSIOONIS Esse Igor Podoljan MBA-1 Õppejõud Anto Liivat Tallinn 2008 Ma valisin mainitud teemat, kuna ise olen keskastmejuhi rollis, ja leian seda rolli üsna mitmekülgset rasket ja samal ajal üks huvitamaist 21. sajandi ettevõtes. Miks ma niimodi arvan, katsun lahti seletada ja kirjeldada antud töös. Sõna keskastmejuht koosneb ( põhimõtteliselt ) 2 osast. Keskastme+Juht. Tal on üks jalg "taevas" teiene "maas".Ta on lüli rivi ja staabi inimeste vahel. Ja isegi muutuste perioodil ta muutub peamiseks kõneisiksuks tippjuhtkonnalt saadud info tõlkijaks ning tolgendajaks. Tema arusaam organisatsioonis toimuvast ning tippjuhtkonnalt saadud sõnumite interpretatsioon on oluline, kuna sellest sõltub see, millisena sõnum jõuab ülejäänud töötajateni. Seega võib tema nii sõnumeid
SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht.......................................................................................................................................7 2.2 JUHID VALDKONDADE JÄRGI................................................................................................................8 2.2.1 Personalijuhi rollid................................................................................................................................8 2.2.2 FINANTSJUHI ROLLID..........................
Teiselt poolt peaks töötaja aga ju olema huvitatud sellest, te toodang oleks võimalikult kvaliteetne ja odav (s.t konkurentsivõimeline), seega peaks ta olema loogiliselt huvitatud ka sellest, et tema palk (üks omahinna osa) oleks võimalikult madal. · Pealekaebamine Meile on lapsest saati sisendatud et pealekaebamine, eriti veel salaja, ei ole ilus. Seetõttu on pealekaebamisel ikka justkui halb maik juures. Näiteid olukordadest, kus pealekaebamine on vajalik: · keskastmejuht on ebakompetentne või teeb ülekohut ja alluvad, kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida; · alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna ,,kraesse"; · alluvad kahtlustavad, et tippjuhtkond kahjustab firma huve; · alluvad kahtlustavad, et ettevõte kahjustab keskkonda ja püüab seda varjata. · Diskrimineerimise juhud Diskrimineerimine võib olla sooline, rassiline, vanuseline jms. Kõige rohkem
püütakse leida säärased tehnoloogiad, mis ei annaks varandust, kuid riik pole kohustatud kodanikule seda kõike massitarbijaks. kindlustamiseks. Olukorrad, kus pealekaebamine on vajalik: kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide muretsema). Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas 1.keskastmejuht on ebakompetentne või teeb ülekohut ja kahjutustamisele või2.saadakse jääkide kahjutustamisel uus Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse alluvad, kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära
Raamatupidajad koosolekutel ei osale. Lõppküsimus: Kui te saaksite oma organisatsioonis midagi muuta, siis mis see oleks? 11 Eesmärk: Teada saada, mida peavad töötajad puudusteks oma organisatsioonis. See näitab ka nende rahulolu ettevõttega. Vastused: Vastused: Kahe sõnul ei ole vaja organisatsioonis midagi muuta. Praegune süsteem on nende arvates toimiv ja ei leia vajadust muudatustele. Keskastmejuht laiendaks enda ja teiste samal positsioonil töötavate inimeste vastutust ja jätaks juhataja tööks ainult organisatsiooni juhtimise. Raamatupidaja soovis paindlikumat tööaega, mis hetkel on kaheksast viieni. Ta põhjendas seda sellega, et ta õppis kolm aastat kaugõppes töö kõrvalt ja see oli tema jaoks üsna koormav. Ostujuhi arvates oleks vajalik tiimitöö edendamine ning et kõik oleksid orienteeritud ühisele lõppeesmärgile, mis omakorda tagaks klientide suurema rahulolu
3. Kuidas juhid juhtimistasandite lõikes jagunevad ja mis on iga tasandi põhiline ülesanne (millega seal tegeletakse)? Poliitiline tasand(nn ''peakorteri'' tasand)- intitutsionaalne (strateegiline) juhtimine. Nt ministeerium, korporatsiooni emaettevõte ja selle tippjuhtkond Organisatsiooni(allasutuse) tasand- allasutuse tippjuht, allasutuse strateegiline juhtimine. Valdkonna tasand- keskastmejuht- suuremad osakonnad, üksused- taktikaline juhtmine Funktsiooni tasand- esmatasandi juht- väiksemad osakonnad/talitused, meeskonnad- operatiivjuhtimine 4. Kuidas mõjub organisatsioonile ja juhtimisele turbulentne keskkond ja kuidas seal hakkama saada (juhtimise uus paradigma)? Merili Mõju organisatsioonile: Kasvab sündmuste ja nähtuste uudsus, varasemast kogemusest on järjest vähem kasu.
moodustamine, allüksuste koondamine, alluvusvahekordade määratlemine Eestvedamine - püüa ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel Kontrollimine - Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine neile vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine Otsustamine, delegeerimine, koordineerimine, mehitamine, suhtlemine Strat + üld=Tippjuht ja oper+erialane=pigem keskastmejuht, aga kui on väiksem ettevõte, siis võib seda rolli ka pm organisatsiooni enda juht täita 5. Millised on kolm juhtimistasandit? Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid - ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega
JUHID EESMÄRGID inimesed kapital materjalid informatsioon VÄLISKESKKOND Skeem 4 Juhtimise funktsioonid (Marko Leisner 07.02.2008) Edukad ollakse siis, kui tehakse õigeid asju õigesti. Edukas juht vastutab kogu ettevõtte tegevuse eest. Suunab firma tegevust, kontrollib ja suunab eelkõige juhtide tegevust. Vastutab kogu ettevõtte tegevuse eest. Keskastmejuht tegeleb strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja elluviimisega.Tema alluvuses töötavad spetsialistid ja/või esmatasandijuhid. Tegeleb strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega. Üldjuhul võtab osa ettevõtte juhtkonna tööst. Vastutab vastava funktsiooni tegevuse eest. Juht peab oskama kriitikat vastu võtta. Juht peaks suutma kontrollida oma reaktsiooni kriitika suhtes, julgustades oma töötajaid esitama vastuväiteid.
Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. 10. Kontrollimine kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 11. Mehitamine Mehitamine on mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. Organisatsioonile vajalike inimeste värbamine ja koolitamine. 12. Tippjuht Kõige kõrgem juht. Määrab organisatsioonile eesmärgid ja üldised tegevussuunad 13. Keskastmejuht Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. 14. Esmatasandi juht Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 15. Plaan Mingi eesmärgini viiv juhis. ?????? 16. Strateegiline plaan Pikaajalised plaanid
2. Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks? Suurtes ettevõtetes on mitmeastmeline juhtimine ning eriti nendes peab töötajaile võimaldama anonüümsete kaebuste esitamist, mida on juhtkonnale ühtlasi vaja tagasiside kindlustamiseks. Mõnikord alluvad on teadlikud tippjuhtkonna ebaõiguslikus tegevuses (kahjustab firma huve, keskkonda), aga vaikivad kartusest kaotada tööd. Või olukord, kus keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna "kraesse." Samas võivad töötajad pealekaebamist ka negatiivselt ära kasutada ning hakata oma ebaeetilise käitumise vastu tööle asunud ülemust välja sööma vms. "Anonüümne kaebus on alus uurimise algatamiseks, kuid mitte otsuse tegemiseks." 3. Mis asi on ombudsman? Mis on ombudsmani eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman konsultant töösuhetes, kes mitte ainult ei kuulab kaebuse ära, vaid võrreldes anonüümse telefoniga
8. Mis on ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks ? Olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust; Kasumi maksimeerimine; Kulude vähendamine 9. Mitu rahanduse liiki on Virtaneni kohaselt ? 1; 2; 3; 4; 5 10. Milline neist teguritest mõjutab oluliselt finatsjuhtimist ja finantsotsustusi ? keskkond (õiguslik, majanduslik, finants); ülemused; raamatupidaja 11. Kes on finantsjuht ? Keskastmejuht; Isik, kes kontrollib raamatupidajat; Isik, kes on vastutav finantsjuhtimise funktsioonide eest ettevõttes 12. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on.. jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle; kontrollida ettevõtte töötajaid; kontrollida raamatupidaja pädevust 13. Mida selgitab rahavoogude aruanne? Ettevõtte rahalise seisu muutumist
omadusi/oskusi: vajadusel võib olla nii spetsialist, võitleja kui patrioot. Roll kirjeldab mida inimene teeb. Erinevatesse gruppidesse kuuludes täidavad inimesed erinevaid rolle erinevate isikute suhtes (näit. ema, tütar, abikaasa, kolleeg, nõustaja jne.). Erinevatel juhtimistasanditel võib juht kuuluda (ja tihti kuulubki) erinevatesse gruppidesse olles neis gruppides erinevates rollides: näiteks on turundusjuht keskastmejuht ja turundusosakonna juhataja (juhi roll turundusspetsialistide grupis), tootearenduse grupis idee väljatöötaja (roll - tootearenduse projektimeeskonna liige). NB! Meenuta ka ,,Juhtimise aluste" ainest joonist ,,Juhid kui organisatsiooni ühenduslülid." Henry Minzberg on jaotanud juhi rollid tulenevalt ametlikust võimust ning mitte gruppidesse kuulumise vaid pigem situatsiooni- ja tegevusespetsiifiliselt järgmiselt:
Projekt on kooslus tegevusi millegi muutmiseks või millegi uue loomiseks. See on ühekordne tegevuste tsükkel ja erinev jätkuvatest, rutiinsetest tegevustest igal projekti puhul on määratletav selle algus ja lõpp. Ehk kokkuvõttes on projekti tunnused uudsus, kordumatus ja lõplikkus. Projektijuhi ametinimetuses ja projekti korraldamises esineb variatiivsust. Mõnes organisatsioonis täidab projektijuhi ülesandeid keskastmejuht oma tavapärase töö kõrvalt. Teises organisatsioonis võib projektijuhi ülesannetes leida mõne inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes