Ärieetika eksamiküsimuste vastused (5)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Ärieetika

4 HEA

1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD

Mis vahe on eetikal ja etiketil?
Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata.

Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg?

pre- konventsionaalne - piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil
konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks
post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid

Millised on utilitarismi põhilised eelised?

püüab anda optimaalse lahendi
kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt
orienteerub eesmärgile
võimaldab arvestada kõiki huvilisi
hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted
toetab tootmise efektiivsuse tõusu

Millised on utilitarismi põhilised puudused?

tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi
vähemused võivad osutuda kannatajateks
kulukas ja aeganõudev analüüs
soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega
’suurim hüve’ on küllalt kahtlane mõiste

Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill?
Ta liigitas hüved- valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise.

Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?
Kuldne Reegel: ”Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid.” Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest.

Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik.

Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks?
Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid , millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised.

Mis on universalism ? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla?
Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria .

Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega?
Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle.

Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks?
"Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina."

Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks?
Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest.

Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip?
Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud.

Millised kaks printsiipi peavad Rawls ’i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad?

vt eelmist vastust
Teine printsiip näitab, millal on õigustatud sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. See on esitatud kahe alaprintsiibi kaudu(vt järgmist vastust).

Mida kujutab endast Rawls’i teooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip?

erisuse printsiip- ebavõrdsus on lubatud, kui võidavad ka kõige vähem kindlustatud.
võrdsete võimaluste printsiip- ebavõrdsus on õigustatud, kui selle abil tagatakse võrdsed võimalused

Milline peaks R. Nozick’i meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Minimaalriik - riik võib sekkuda vaid julgeoleku tagamiseks ja indiviidi omandu kaitsmiseks. Riik ei tohiks tegeleda resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu- ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla.

Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide?
USA

Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest?
Rawls’i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või juhul kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick’i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick’i arvates on vabadust ja võrdsust võimatu ühendada.
4. KAPITALISM JA EETIKA

Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith?
Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust , et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks. Turult surutakse välja ebaefektiivsed ja vähemkasumlikud ettevõtted ning üksikisikute egoismist kasvab välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale. Selline olukord on eetiline utilitaarsest seisukohast .

A. Smith tõestas, et eraomanduse akumuleerumine ja turgude monopoliseerumine loob soodsad tingimused vabaks konkurentsiks, see omakorda põhjustab hindade langust tarbija jaoks ja nii võidab kokkuvõttes kogu ühiskond...". Kas see arutlus on tõene või väär? Miks?
Väär, sest eraomandi akumuleerimine ja monopolid hävitavad konkurentsi, seega vabaturg ei saa eksisteerida ja kogu ühiskond kaotab, sest monopolid moodustavad turul enda jaoks mugavaid tingimusi.

Milles seisneb Pareto optimum?
Väljendab kapitalismi eetilist olemust: toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades seejuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid , mis selle tulu saamiseks on tehtud. Üldine hüve on suurim, kui kõik individuaaltootjad taotlevad kasumi maksimeerimist. Seisund, kus ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse nii efektiivselt, samuti on jaotussüsteem nii efektiivne, et on võimatu veel suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustataks mõnede teiste huve.

Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult? Miks Te nii arvate ?
Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust.

Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate?
Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu.

Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist?
(nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip)

põhiprintsiip: teleoloogiline , kuna raha laenamise tulem on üllas
alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve

Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate?
Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär.

Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi?
Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase , mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents .

Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks?
Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist. Masskultuurile tehtav reklaam tasub end paremini ära ning tarbijaskond on reklaamile vastuvõtlikum ning kergemini manipuleeritav.
5. KORPORATSIOONID JA EETIKA

Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt (sihipäratult)?
Kuna korporatsioonides on juhtimine delegeeritud mitmele eri tasandile , tuleb eri tasandi juhtidel võtta ise vastu otsuseid ja oma tegude ning otsuste eest ka ise vastutama; järelikult on probleemi korral raske leida süüdlast. Süü hajuvus on üldse omane suurtele organisatsioonidele. Kujuneb stiihiliselt.

Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"?
(Suur)aktsionär ähvardab müüa oma aktsiaid konturentile, kui firma ei ole nõus tema aktsiaid ära ostma turuhinnast kõrgema hinnaga.

Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele?
Greenmailer teenib aktsiate müügist enam kui teised ning ka aktsiakurss turul ei tõuse.
Teised aktsionärid oleksid ülevõtmise korral kasu saanud, kuna ülevõtmise korral aktsiahinnad tavaliselt tõusevad.

Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele?
Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette , kursilangus sunnib aktsiaid müüma.

Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e kõrgeima võimaliku hinnaga enne langust ning osta siis kui hind on põhjas ja hakkab tõusma. Eesmärk teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt nö vaheraha.
Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine.

Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline?
Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele.

Võrreldes spekulandi tegevusega ? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline.
Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub.

Millise deont . printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks?
Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud.
6. TÖÖ JA EETIKA

Milles seisneb " pearaamatupidaja dilemma"?
„Kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi?“
See tähendab, et ramatupidaja peab mõistlikult hindama aktsiaseltsi riske. Kui ettevõttel on kriis või ees seisab pankrot, on vale varata seda aktsionäride ja võlausaldajate eest. Teisalt võib probleemidest teavitamine tekitada aktsionärides ebastabiilsust ja hakataks aktsiaid ära müüma võib-olla ilma põhjuseta.

Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks?
Anonüümne pealekaebamine tagab mitmeastmelise juhtimisega organisatsioonis parema koostööõhkkonna. Samuti on see tagasiside oluline juhtkonna jaoks.

Kes on ombudsman ? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga ?
Ombudsman on töösuhete konsultant ; tavaliselt ettevõtte endine juhatuse liige, kes tunneb ettevõtet hästi. Ta kuulab kaebuse ära ja püüab leida ka aktiivselt abi selle lahendamiseks, seejuures püüdes tagada anonüümsuse.

Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla?
Deontoloogiliselt ei ole see võimalik.

Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel?
Õigust privaatsusele.

Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt?
Enne töölepingu sõlmimist töötajat sellest teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse. Sellisel juhul võib tööotsija töökohast loobuda , kui ta pole selle tingimusega nõus. Tagada tuleks ka kogutud info konfidentsiaalsus ning anonüümsus.

Kus on meeskonnatööd reeglina raskem organiseerida - Jaapanis või USAs? Miks?
Tippjuhtide positsioon korporatsioon on konfliktne: ühelt poolt on nad palgatöötajad, teiselt poolt peavad nad selgelt kaitsma aktsionäride huve, s.o vastanduma teistele töötajatele (ning välistama meeskonnatöö). See on nähtavasti põhjuseks tohutule ja üha suurenevale töötasu erinevusele tippjuhtide ja tööliste vahel. Just USAs kui eriti individualistliku kultuuritraditsiooniga maal on harjutud sissetuleku suuruse kaudu mõõtma inimese väärtust ja positsiooni. Kuna reeglina inimesed soovivad olla väärtuslikud ning omada kõrget positsiooni, siis pürgitakse just tippjuhiks saamise poole ja välistatakse seeläbi meeskonnatöö.

Kas tugev AÜ aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks?
Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev (ja vastavalt on töötajate kindlustatus kõrge, mistõttu motivatsioon on väiksem) on töö efektiivsus tihti madalam.

Missugust eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel?
Õigus võrdsele kohtlemisele. Testimise kaudu tulevad paratamatult ilmsiks haigused, mida töötajad võivad põdeda, nt aids, vähk, diabeet vms, mida nad aga ei pruugi tahta avalikustada, et juhtkond ei suhtuks neisse kui potentsiaalselt töövõimetutesse, kellest on kasulik võimalikult ruttu vabaneda .

Missugused on töö kolm põhifunktsiooni E. F. Schumacheri järgi?

Anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse funktsioon).
Anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö).
Produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid.

Tööjaotuslikes ühiskondades seatakse esikohale just kolmas funktsioon, mis Scumacheri järgi on tähtsuselt viimane. Tema sõnul inimene ei ela siin materiaalses maailmas mitte selleks, et süüa, vaid on kehastunud selleks, et areneda ja täiustuda. Siit tuleneb Scumacheri järeldus: ebaeetiline organiseerida tööd nii, et see on igav, tüütu ja stressi põhjustav.

Missugust tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E. F. Schumacher , missugust Henry Ford ? Miks?
Schumacher – loovust, sest see annab inimesele arenguvõimaluse. Mehhaniseerimine õigustab end vaid siis, kui selle kaudu suureneb inimese loovus , osavus ja alles lõpuks võimsus, s.t inimene ei tohi muutuda tööriistaks.
Ford – vajalike toodete ja teenuste produtseerimine, sest see suurendab tehase tulu, saab rohkem müüa ning seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka.
7. TARBIJA

Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund?
Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija kaitstud ja hellitatud.
Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid. Valdav osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi juures on odavam. Odavus saadakse alati millegi arvelt, kusjuures alati on oht, et odavus võidakse saavutada toote kvaliteedi või ohutuse arvelt.

Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Missuguseid ahvatlusi see tootjas tekitab?
Jah. Ebakompetentsus on paratamatu, sest tarbija on kompetentne küll tema jaoks vajalike tarbimisomaduste suhtes, kuid ta ei suuda ja tal pole mõtetki püüda olla kompetentne selle toote tootmisprotsessi üksikasjades. Seetõttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Tekib ahvatlus hoida kokku näiteks tarbija ohutuse või toote kvaliteedi pealt või ka töötajate õiglase kohtlemise pealt. Seega võib tarbija ebakompetentsus teda ohustada .

Tarbija neli põhiõigust. Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks?
Tarbija põhiõigused:

õigus turvalisusele
õigus valikule
õigus olla kuuldud
õigus olla informeeritud.

Negatiivsed õigused – need, mida ei keelata, kuid mida ka ei garanteerita (nt kapitalistlikus riigis on kodanikul õigus omada maad, kuid riik pole kohustatud kodanikule kõike seda muretsema).
Positiivsed õigused – need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest).
Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed.

Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus ?
Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika.

Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule?
Tarbijakaitseamet .

Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust).

Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
Ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele.

Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks?
Ausa reklaami põhimõtetele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on eksitav reklaam. Kerkib küsimus, et kui kõik on nii lihtsalt ja selgesti määratletud, miks tekib siis reklaamiaususe küsimuses nii palju konflikte ja kohtuasju. Põhjus on selles, et piir mõistete „legaalne“ ja „illegaalne“ ning „eksitav“ ja „mitteeksitav“ vahel on õige hägune ja küsitav – sinna vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll valelik ja jääb eetilise-ebaeetilise piirile, kuid mille eksitavus ei suudeta piisavalt tõestada ja jääb seega legaalseks.
8. LOODUSKESKKOND

Mida propageerib tootmise osas uue loodussäästlikkuse (new environmentalism) põhimõte?
Uue loodussäästlikkuse põhimõte avaldub tootmise puhul sääraste nn puhasta tootmisvõimaluste leidmises, mis oleksid ühtlasi kasulikud tootjale:

püütakse leida sääraseid tehnoloogiaid, mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või
saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära tasandab.

Hollandi puidutöötlemisfirma X töötab üles Kagu-Aasia troopikametsade haruldasi puiduliike ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Sealjuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Mis juhul?
Firma väide võib olla tõene. Uue poliitikana on asutud propageerima säärast vihmametsadest saadavat toodangut, mis on saadud metsi kahjustamata ( viljad , mida kogutakse metsa kahjustamata, harvendusraiega mahavõetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille metsast väljatransportimisega metsa ei kahjustata).

Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu ökosildistuses?
Seni on antud ökosilte (ecolabel) toodetele , mis on mingi sellele tooterühmale iseloomuliku mürgi suhtes puhas (nt fosfaadivaba pesupulber) või kahjutu kasutamisel (nt osoonikihti mitte kahjustavad pihustid). Säärane sildistamine jääb staatiliseks, sest ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. Seepärast soovitatakse uues ühtses Euroopa Liidu ökosildistuses kasutusele võtta tähtede süsteem analoogiliselt restoranide või hotellide tärnidega (ecostar-süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti.

Missuguste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma „prügikastina“?
Tänapäeval püütakse:

keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele
takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged
keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimiste jms müüki (annetamist) vaestele riikidele.

Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta, kas siis võib täiesti kindel olla, et ta pole kellegi teise suhtes ebaeetiliselt käitunud? Miks?
Ei või. On võimalik, et ravimi- ja kosmeetikafirmad teevad katseid nt vabatahtlike surmamõistetute või eluaegset vanglakaristust kandvate inimeste peal, kelle otsustusvõime, ohutunnetus, intellekt jne võivad olla õige piiratud ja psüühiline labiilsus suur. Lisaks võivad katsealusteks olla vabatahtlikud, keda motiveeritakse rahalise tasuga (vähekindlustatud ühiskonnagrupid).

Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks?
Sõditakse suurte tapamajade vastu. Leitakse, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha.

Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud?
Homotsentristid peavad kogu ümbritseva keskkonna mõtteks inimeksistentsi, s.t kui inimene lakkaks olemast, poleks ka ülejäänud loodusel enam mõtet. Loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna kestvus, kui aga viimaseks on vaja loodust kuidagi kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline).
Biotsentristid leiavad, et looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimest on või ei ole. Inimene on vaid üks paljudest looduse olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui et ta kahjustaks teisi liike.
Viimasel ajal, kus üha enam ilmneb inimtegevuse kahjulik mõju Maale, on üha populaarsemaks biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti „roheliste“ hulgas.
9. ARVUTI

Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus ? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega?
Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal . Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega.

Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju?
Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis meie teadvusele näib põhiptobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu. Õnnetuseks on tihti säärased näiliselt tähtsusetud kõrvalprobleemid eetiliste konfliktide allikaks. Suurusjärgu efekt on sageli põhjuseks juhuslikele eetilistele konfliktidele, sest inimene ei suuda märgata mõnd pisiasja, millest õnnetus laviinina välja kasvab.
Arvutikuritegudes kombineerub suurusjärgu efekt sageli mõistliku jõupingutuse efektiga : hooletus, mis on põhjustatud võimetusest tähele panna, annab kuriteoks võimaluse, mille saab realiseerida tänu mõistliku jõupingutuse efektile. Mõistliku jõupingutuse efekt väidab seda, et inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt. Arvutikuritegudes pole ju põhimõtteliselt midagi uut, sest kõike seda oleks saanud teha varemgi, ainult et võrreldamatult suuremate jõupingutustega. Seda efekti saab niisis seostada ettekavatsetud kuritegudega.
Ettevõtte juhil on aeg-ajalt soovitav mõelda sellele, et tema alluvate tööd võivad need kaks psühholoogilist iseärasust mõjutada, ja püüda nende tegurite negatiivset mõju leevendada.

Baringsi panga juhtum (õpik lk 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju?
Suurusjärgu efekti mõju – diileri kui inimtüübi loomuses on võime toime tulla suurte infohulkadega, kusjuures ta on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele.
Mõistliku jõupingutuse efekti mõju – tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu kanda oma kahjumid.

Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks?
Piraattarkvara kasutamisele saab leida utilitaarse õigustuse: kui 1990-ndate alguses ei oleks Eestis olnud võimalik soetada piraattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis keegi praegu arendada „tiigrihüpet“. Sedasama võib öelda ka teiste „tiigrite“, sh Hiina kohta. Piraattarkvara kasutamine annab vaestele arengumaadele võimaluse nii majanduse arenguks kui ka haritud tööjõu tekkeks. Veel enam, lõpuks jõuab riik oma arengus sinnamaale, et on juba majanduslikult võimalik legaalset tarkvara soetada. Järelikult on piraattarkvara kaudu loodud potentsiaalne turg legaalsele tarkvarale , seega on juba mõttekas hakata piraatprogrammide levitajaid ja kasutajaid jälitama, et sundida neid ostma legaalseid programme . Nii valmistavad odavad piraatkoopiad legaalsele tarkvarale turgu ette. Seda muidugi vaid juhul, kui riik piraatlust ei legaliseeri. Universalism seda piraatluse vormi heaks ei kiidaks.
10. CSR; EETIKAKOODEKSID

Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda?
Ettevõtte sotsiaalsed kohustused ühiskonna ees on kombeks jagada kolmeks.

filantroopilised (vabatahtlikult võetud heategevad kohustused, nagu sponsorlus, heategevusfondides osalemine jms) – mida ühiskond ettevõttelt sooviks
eetilised (ehk hea käitumine üle seadusega määratud piiride ning vastavalt ühiskonnas valitsevatele eetilistele veendumustele ja tavadele) – mida ühiskond ettevõttelt ootab
õigusjärgsed ja majanduslikud (kohustus pidada kinni seadusest, seadusega kooskõlas olevaist lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust, s.o vältida hoolimatusest või kuritahtlusest põhjustatud pankrotte) – mille täitmist ühiskond saab ettevõttelt nõuda.

Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse?
Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma:

Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest – siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tuleneb mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu.
Huvilisi arvestav lähenemine, kus ettevõtte teadlikult ja süstemaatiliselt püüab oma juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi.
„Hea karjase “ lähenemine, kus ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla.

Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit?
Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma – see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks endale eetikakoodeksit koostada või mitte.

Mis vahe on huvilisi arvestaval põhimõttel ja „hea karjase lähenemisel“?
Huvilisi arvestava lähenemise puhul püütakse tagada kõigi oma huviliste rahuolu, kuid „hea karjase“ lähenemise puhul püütakse lisaks huviliste rahulolu saavutamisele olla oma tegevusega eeskujuks mõjupiirkonnale.

Kelle huvide arvestamisele peaks keskenduma ettevõtte moraali-poliitika fundamentalistide meelest? Kelle huvide arvestamisele keskendub tavaliselt kaasaegse innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika?
Fundamentalistlike arusaamade kohaselt on ettevõtte peamiseks eesmärgiks teenida omanike huve. Tänapäeva innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika keskendub aga eelkõige kõigi huviliste vajaduste rahuldamisele.

Mida mõistetakse sõnaühendi TBL ( Triple Bottom Line) ehk eesti keeli TMK (tulemuste kolmikmõõde) all?
Et saada tegelikkust peegeldav ülevaade, on lääneriikides hakatud kasutama nn TBL lähenemist, kus aluseks võetakse kolm aspekti – lisaks tavapärastele majandusnäitajatele vaadeldakse ka ühiskonnale ja keskkonnale avaldavat mõju. Ühendades need kolm jätkusuutliku äritegevuse nurgakivi ettevõttel lasuva vastutuse iseloomuga , saame avada ettevõtte sotsiaalse vastutuse sisu.

Mida ütleb Teile sõnaühend GRI ( Global Reporting Initiative)?
GRI on rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis töötab ettevõtetele välja ülemaailmselt rakendatavad juhendid jätkusuutlikkuse raporteerimiseks. Juhendid katavad kõiki TKM aspekte kõige põhjalikumalt ning on seetõttu ettevõtte sotsiaalse vastutuse seisukohast sobivaimad.

Nimetage SRI (Socially Responsible Investment) ehk SVI (sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine ) kolm meetodit.
Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine on väärtushinnangute ja sotsiaalse hoolivuse lõimimine investeerimisotsustega. Sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise meetodid on:

sõelumismeetod – kõige laiemalt kasutatav meetod, mis kindlate parameetrite alusel annab ettevõtetele hinnangu ja nö sõelub välja sotsiaalseks investeeringuks sobivad ja mittesobivad.
osaluse propageerimine – ettevõtte juhtimispõhimõtete mõjutamine tulenevalt investori positsioonist ja sellega kaasnevatest õigustest.
kogukonda investeerimine – objektiks on valdkonnad, mille tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarendatud. Arengufondid, sihtasutused jms on mittetulunduslikud institutsioonid, kes finantseerivad valdkondi, millega enamik panku ei tegeleks.

Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel?
Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse).
Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud.

Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus.
Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi saamine, siis sotsiaalseosega turunduse puhul on turundajal mängus ka majanduslikud huvid. Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja turundusvahendit, mis seob firmat või brändi heategevusettevõttega või -üritusega ühise kasu eesmärgil. Ühelt poolt paraneb eeldatavalt äriettevõtte maine – tarbija tajub , et ettevõte on vastutustundlik ja hoolib sotsiaalsetest probleemidest –, samas võib ettevõte saada ka otsest majanduslikku kasu, kuna tema tooteid hakatakse maine paranemise tõttu rohkem tarbima.
Lisaks erineb sotsiaalne turundus sotsiaalseosega turundusest ka ajalise kestuse poolest. Sotsiaalse turunduse kampaaniad on üldjuhul küllaltki lühikesed ja nende sihiks on sageli kiirlahendus (nt toetussumma kogumine millegi jaoks). Samas on sotsiaalseosega turunduse eesmärgiks pikaajaline ja oluline muudatud brändi imagos.

Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega?
Ei peaks. Põhjus, miks ettevõte endale eetikakoodeksi koostab, seisneb siiski sisemises vajaduses juhtkonna poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajaile teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma savutada konsensust. Vahel võib juhtuda risti vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine , varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi.

Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi?
Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma:

normatiivsed – defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad.
väärtustele tuginevad – väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad.
sotsiaalselt kohustavad – kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi.

Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks?
Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta.

Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks?
Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest. Euroopas reguleerib seadus ettevõtja suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt, rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem.

Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite osa peamised teemad?
Reeglite osa esitatakse enamasti negatiivses vormis, osutades piiridele, mida töötaja on oma tegevuses ei tohi ületada.

Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetika-koodeksi osas? Millistest etappidest see koosneb? Kelle juhtimisel see teostatakse?
Kui ettevõtte juhtkond on tõesti huvitatud sellest, et koodeksil oleks praktiline väärtus, on ta loomulikult huvitatud ka tagasisidest eetikakoodeksi kasutamine suhtes. Seda on kombeks nimetada sotsiaalse vastutuse kontrolliks, mille käigus

vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad ja tunnevad koodeksit
uuritakse, kuivõrd nad oma töös saavad, oskavad või tahavad sellest juhinduda – kas sellest on üldse abi, kas see mõjutab nende töö efektiivsust, parandab tööõhkkonda jms
võrreldakse vaatluse tulemust eelmise perioodi vaatlusega.

Sotsiaalse vastutuse kontroll annab pildi sellest, kas ja kuivõrd tegelikkus vastab ootustele. Kontrolli organiseerimisele on iseloomulik, et selle organiseerib ettevõtte tippjuhtkond.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 387 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

387 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mlp22 Õppematerjali autor

Väga põhjalik
Küsimused ja vastused

Ärieetika

doc

Ärieetika eksami vastused

ja nad hakkaksid aktsiaid müüma. Isegi küllalt raske rahalise ostuotsuse,2.ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas olukorra puhul ja õige riskantse väljapääsuvõimaluse korral, ja võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?Käitu soodsamad võimalused arenguks kas massi või tihti just siis, on otstarbekas vähemalt laiemat hulka aktsionäre Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes riskist mitte teavitada, et vältida paanikat. Kui siis ettevõtmine Miks?Potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll

Ärieetika

doc

Eetika ja kapitalism

· Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid

Eetika

Rohkem sarnaseid