Ärieetika eksamiküsimused (3)

1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad
1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi.
2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L. Kohlberg ? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks
1)Pre- konventsionaalne : reeglite järgimine omakasu poolest
a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust
b)instrumentaalne relativism : kasu hetkel ja tulevikus
2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem
a)perekonna lojaalsus: väike rühm
b)rahvuse lojaalsus: suur rühm
3)Post-konventsionaalne: universaalsed eetilised standardid
a)õiglane, kui isik toob kasu kogu ühiskonnale
b)universaalne õiglus, hoolimata kasust-kahjust
3.Millised on utilitarismi põhilised eelised?
-"optimaalne lahend"
- ratsionaalne , kvantitatiivsed tulemused
-orientatsioon eesmärgile
-kõiki huvilisi arvestamine (keskkond)
-selged hüve-valu mõisted
-tootmise efektiivse tõusu toetamine
4.Millised on utilitarismi põhipuudused?
-ei märgata pikaajalisi tagajärgi
-"enamuse türannia" (vähemuse kannatamine)
-kõigi huviliste arvestamine võtab aega ja raha, kuid ei pruugi olla efektiivne
-negatiivsed vahendid eesmärgi saavutamiseks
-"suurima hüve" kahtlane mõiste
5.Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat Täiustada J.S.Mill? Ta viis sisse hüve(valu) kvaliteedi mõiste. Vale ja vägivald on kõrge kvaliteediga pahed ning kaaluvak üles võimaliku hea.
6.Milles seisneb Kuldne Reegel? Teleoloogiline või deontoloogiline? Miks? Käitu teiste suhtes nii, nagu soovid, et teised su suhtes käituksid. Mõkemad, kuid deontol. rohkem. Utilitaristlik sellepärast, et mul on peaaegu põhjendatud lootus saada midagi oma heategu eest. Deontol. sest, et näitab, kuidas üldiselt hästi või halvasti käituda.
7.Mis on positiivne õigus, mis negatiivne? Positiivne - garanteeritud; negatiivne - ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik
8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraatsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline? Miks? Deont . lähenemine, sest erinavad ühiskonnad olid isoleeritud ning igaühes neist olid omad ainuõiged reeglid. Religioossed ja territoriaalsed konfliktid lahendati vägivalla abil. Ei tahetud vaadata probleemi mõlemalt poolt, igaühel oli tema arvates suurim õiglus.
9.Mis on universalism ? Kas teleol. või deontol. eetika alla? Tegu hindamine absoluutsete headuse mõtete põhjal; Deontol.(kategooriline imperatiiv )
10.Kui küik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Teleol. või deontol. arutlus? Miks? Deontol., sest arutleb teost üldises mõtes, ei võta vaatlusele kasu üksikule isikule.
11. "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina."
12.Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Arvan, et ei saa, sest mõlemad on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused.
13.Milles seisneb J. Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdsed õigused ja vabadused , vabaduse rikkumine on ainult vabaduse enda nimel(riigi julgeolek); vabaduse piiramine peab olema põhjendatud(lapsed)
14.Millised 2 printsiibi peavad Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? milles need printsiibid seisnevad?
-vt. eelmine
-olukorrad, millal sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud (vt. järgmine)
15.Mida kujutab endast Rawlsi teooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip?
Erisuse p. - ebavõrdsus on lubatud, kui võidavad ka kõige vähemkindlustatud (progressiivne maksumäär)
Võrdsete võimaluste p. - ebavõrdsus on õigustatud, kui selle tulemusena on tagatud võrdsed võimalused (koolitus inimestele puuetega on kallim, kuid siis nad võivad saada võrdsed võimalused töö otsimisel )
16.Milline peaks R.Nozicki meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Minimaalriik - indiviidi omandi kaitsmine, mitte resursside ümberjaotamine. Maksud võivad olla ainult julgeoleku tagamiseks, kuid mitte tulumaks ja sotsiaalsed maksud.
17. USA - Nozicki maksusüsteem
18.Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawlsi arvates vabadust võib piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozicki arvates vabadus on suurim hüve ning selle piirangut ei saa kunagi õigustada.
4. Kapitalism ...
1.Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ka ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A.Smith? Võib, annab suurima võimaliku kasu alati. Smith põhjendas selle olemust. Kui igaüks turusuhetes käitub egoistlikult, siis tootjad tahavad müüa võimalikult kõrge hinnaga, tarbijad tahavad osta võimalikult madalaga. Selleks, et üldse midagi müüa, tootjad on sunnitud pakkuda kaupa nii madala hinnaga, kui vähegi võimalik ning sellest veel saada kasumit. Kui nad ei tee seda, kaupa keegi ei osta ning kasumit üldse ei tule. Hinna alandamine sunnib tootjaid oma tootmismasinaid täiustada nin gtoota võimalikult efektiivselt. Kes küsib liiga kõrget hinda, see laostub. Seega ühiskond saab "egoistidelt" suurima võimaliku kasu.
2.A.Smith tõestas,... Kas arutlus on õige? Miks? Vale, sest eraomandi akumuleerimine ja monopolid hävitavad konkurentsi, seega vabaturg ei saa eksisteerida ja kogu ühiskond kaotab, sest monopolid ise moodustavad mugavaid tingimusi turul.
3.Milles seisneb Pareto optimum? Kapitalismi eetiline olemus: toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades seejuures kõiki isiklikke ja õhiskondlikke kulusid , mis selle tulu saamiseks on tehtud. Puudutab ressursside turgu, kust saadakse nt. tooraineid võimalikult efektiivselt selleks, et toota võimalikult madala hinnaga. Võimaldab suurendada üne isiku tulu teiste isikute huve kahjustamata, sest need teised poleks olukorraga nõus.
4.Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stihhiliselt või teadlikult? Miks te nii arvate ? Stihhiliselt, sest (ideaalis) kasumit saab maksimeerida ainult kulusid minimeerides. Iga tootja tahab kasumit ning sellepärast on sunnitud toota kõige efektiivsemalt.
5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi ? Miks te nii arvate? Utilitaarset, sest keskendub kasumi saamisele. Utilitarism hindab teo õigsust, kui tagajärg on positiivne. Kasum kogu ühiskonnalt on positiivne tegu.
6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist?(põhi- ja alaprintsiip) Teleoloogiline, sest eesmärgiks on laenatud raha suurendamine . Utilitarism, sest mida rohkem raha sa saad juurde, Seda õnnelikum sa oled.
7,Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad, sest arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (Rootsi, Inglismaa), mis kasvab, kui su tulu kasvab. Tulu on aga isiku omand ning võiks olla puutumatu vüi väheselt puudutatud.
8.Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ükski müüja ei tohi olla nii suur ja võimas, et turuhinda mõjutada. Juhul monopoliga on see vastupidi - monopol mängib hindadega üksinda ning see-eest kaob konkurents .
9.Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Massikultuuril, sest see ei nõua mõtlemist ja süvenemist, see on parem reklaamitud. Ühiskonnas, kis kogu jõud läheb töö leimisele ja säilitamisele, keegi ei soovi rohkemgi pingutada, et tarbida tippkultuuri.
5.Korporatsioonid
1.Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Tahteline või stihhiline? Kuna korporatsioon on suur ja sellel on mitu tasandit, igal tasemel on omad juhid (õigemini juhtkonnad). Igal tasemel on vaja midagi omakorda otsustada, kuid kõrgeimal tasemel on tihti kollegiaalsed otsused. Seega ünnetuse korral on raske tagasi jälgida, kelle hääl oli otsustav . Omane kõikjal, kus on aktsiad . Tekib stiihiliselt.
2.Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? (Suur)aktsionäär ähvardab judtkunnale, et müüb oma aktsiaid konturentidele. Nõuab, et juhtkond ostaks tema aktdiaid väga kõrge hinnaga.
3.Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? Teised aktsionäärid: võrdse kohtlemise põhimõte, sest gm. rohkem raha samasuguse aktsiapaki eest. Samuti on rikutud õigus informatsioonile, sest juhtkons tavalisest ei teavita, kui toimub väljapressimine. Õigus omandile, sest teised aktsionäärid ei saa oma tulu õigel ajal, kui palju raha on raisatud gm.aktsiate ostmmiseks.
4.Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Lootmine saada pikaajalist tulu; ei võta riske; on hhuvitatud stabiilsuses; pole eesmärki osta ja müüa kohe, kui midagi juhtub. -Spekulatiivsele tegevusele? Püüdmine ennustada, kus on madalaim aktsiahind ja osta ning kus on kõrgeim ja müüa. Soov teenida vaheraha lühikese aja jooksul. -Manipulaatorlikule tegevusele? Monopoolne seisund; tekitab paanikat, kui laseb kuulujutte, et ettevõte on ebaedukas ja see sunnib aktsionääre müüma madala hinnaga. Siis m. ostab aktsiaid kokku ja müüb uuesti kõrge hinnaga. (See, kes levitab õiget infot, et ettevõte on ebaedukas, ei ole manipulaator !)
5.Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole eetiline: tagajärjeks on börsi ebastabiilsus , tulemus ei ole hea -Võrreldes spekulandiga? manipulaatoriga tekitatud ebastabiilsus on palju suurem ja olulisem;ei ole eetiline, kuid vähem -investoriga? kõige eetilisem,ei kahjusta turgu
6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Kategoorilise imperatiivi rikkumine. Mõlema järgi, sest maniptlaator ei tahaks, et kõik käituksid samamoodi ning valetamine laiendataks kõikidele teistele aktsionääridele.
6.Töö...
1.Milles seisneb " pearaamatupidaja dilemma"? Kus on piir.millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi. On vaja mõistlikult hinnata aktsiaseltsi riske. Kui ettevõttel tulevad probleemid,info varjamine on petmine . Kuid probleemidest teavitamine võib põhjustada paanikat ja aktsionäärid müüvad omad osad ära. Kogu kapital kaob ära ning ettevõte kaotab lootuse kriisist välja ronida. Seega oleks kasulik infot varjata ja mingit riskantset operatsiooni elli viia, et taastada ettevõtet. Kui operatsioon ei õnnestu, pearaamatupidaja on ainus süüdlane.
2.Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks? Suurtes ettevõtetes on mitmetasandiline juhtkond ning tagasisidet kesktaseme juhtide tegevusele annab just anonüümne pealekaebamine . Tasub suhtuda kriitiliselt, sest kaebaja võib liialdada või valetada. Kaebuse põhjal teostatakse uurimist , ei tohi veel midagi otsustada.
3. Misasi on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga ? Ombudsman - töösuhete konsultant; omab suurt kogemust; suudab kohe aktiivselt abistada; oskab kaebaja nime mitte avalikustada, st tal on suurem anonüümsem (telefoni teel võib juhuslikult oma nime öelda. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiliselt ei saa; on rikutud töötaja konfidentsiaalsus (samal ajal ettevõttel on õigus informatsioonile)
5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Õigust privaatsusele
6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse, enne lepingu sõlmimist. Sel juhul tööotsija võib töökohast loobuda , kui ta pole tingimustega nõus.
7. Kus on meeskonnatööd reeglina raskem organiseerida - kas Jaapanis või USAs? Miks? Arvan, et USAs, sest seal kultuur on rohkem individuaalne.
8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks? Ei aita. sest tõõtaja tunneb end kindlustatuna, kui keegi võitleb tema palga eest. Ta teab, et saab nii ja nii palju raha ning tal puudub motivatsioon oma tööd efektiivsemalt teha
9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel? Õigus võrdsele kohtlemisele , sest kui testimine näitab mingit varjatud haigust, juhtkond ei suhtu temasse nii, nagu suhtub tervele töötajale.
10.Millised on töö kolm põhifunktsiooni E.F.Schumacheri järgi?
-töö loovus (inimese arenguvõimalus)
-egoismi ületamine (meeskonnatöö)
-hüvede tootmine
(ebaeetiline töö - tüütu, mitte arendav)
11. Millist tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E.F. Schumacher , millist Henry Ford ? Miks? Schumacher - loovust , sest see annab inimesele arenguvõimalust. Tööprotsessi mehhaniseerimine muutub inimest tööriistaks, mida juhtuda ei tohi.
Ford - hüvede tootmine, sest see suurendab tehase tulu; saab rohkem müüa; saab maksta kõrgemat palka töölistele
7. TARBIJA
1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva ühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt vaadates koheldakse klienti kui kuningat, tiheda konkurentsi tingimustes püütakse tema soove ja vajadusi võimalikult täpselt aimata ning masstootmisega tagatakse toote madal hind. Teisalt pole enamusel tarbijaist palju raha ja tekib oht, et tootja kasutab tarbija vähest informeeritust ära hoides kokku toote ohutuse ja kvaliteedi pealt.
2. Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Mis ahvatlusi see tootjas tekitab? Jah, tarbija ebakompetentsus on paratamatu, sest toodete keerukus (tootmisprotsessi keerukus) on kõrge. Tekib ahvatlus hoida kokku nt tarbija ohutuse või toote kvaliteedi pealt või ka töötajate õiglase kohtlemise pealt. Seega tarbija ebakompetentsus võib teda ohustada.
3. Tarbija 4 põhiõigust. Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed? Miks?
1) Õigus turvalisusele
2) õigus valikule
3) õigus olla kuuldud 4) õigus informatsioonile
Tarbija põhiõiguste puhul on tegemist negatiivsete õigustega (positiivne ainult mingi piirini , sest üldjuhul ei suuda ühiskond neid garanteerida vaid kinnitada üldtunnustatud normiks.
4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus ? Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika.
5. Milline institutsioon püüab tagada tarbija õigust valikule? Tarbijakaitseamet .
6. Ausa reklaami kaks põhimõtet
1) Reklaamis esitatav info ei tohi olla eksitav.
2) Saadud info peab olema piisav, et teha kaalutletud otsus.
7.Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks? Senikaua, kui pole tõestatud, et reklaam on eksitav, pole ta eksitav. Selleks, et tõestada reklaami eksitavust tuleb teha katseid.
8. LOODUSKESKKOND
1. Mida propageerib tootmise osas “Uue loodussäästlikkuse” (“New Environmentalism”) põhimõte? Uue loodussäästlikkuse põhimõtte järgi püütakse leida selliseid “Puhtaid” (keskkonnasõbralikke) tootmisvõimalusi, mis oleksid ühtlasi kasulikud tootjale.

püütakse leida sääraseid tehnoloogiaid, mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii pole vaja teha kulutusi jäätmete kahjutustamisele.

Teine võimalus on saada jäätmete kahjutustamisel uus toode ja selle realiseerimisega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud tasa teenib.
2. Hollandi puidutöötlemisfirma X ostab üles Kagu- Aasia troopikametsade haruldasi puuliike ja müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Seejuures väidab puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Mis juhul? Firma väide võib olla tõene juhul, kui puid võetakse metsas maha vaid harvendusraie põhimõttel, nii, et alusmetsa ei kahjustata (elevantidega köisraudtee, Rootsi hobuveokid) Tulemuseks on väga kallis mööbel, millest saadud tulu saab kasutada ka vihmametsade säilimise eest võitlemiseks.
3. Mis vahe on Ecostar ja ecolabel skeemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühises Euroopa Liidu ökosildistuses? Ecolabel silt antakse toodetele , mis on mingi sellele tooterühmale omase mürgi suhtes puhas (fosfaadivaba pesupulber). Säärane sildistus ei soodusta aga tootjate soovi oma toodet pidevalt arendada. Selle tõttu soovitatakse tulevikus EL-s kasutusele võtta sildistus, mis sarnaneb restoranide hindamissüsteemiga (ecostar), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti.
4. Milliste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate made (ja nende korporatsioonide) traditsioonilist käitumist- kasutada vaeseid riike oma “Prügikastina”? (3)
Tänapäeval tehakse jõupingutusi, et:

keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste made territooriumidele

takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged .

Keelata kodumaistele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele.
5. Kui mõni ravimi-või kosmeetikatoodete firma võidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta – kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks? On võimalik, et ravimi- ja kosmeetikafirmad on teinud katseid nt vangide (surmamõistetute) peal, või siis vabatahtlike peal, keda on rahalise tasuga tugevalt motiveeritud (vähekindlustatud ühiskonnagrupid nt üliõpilased)
6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Tänapäeval eelistavad loomakaitsjad eelkõige väikeste kohalike tapamajade olemasolu, sest pikkade vahemaade taha transportimine väga kitsastes ja ebameeldivates oludes põhjustab loomadele suurt stressi ja paanikat.
7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused- hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? Tänapäeva loomakaitsjad on pigem homotsentristlikud kui biotsentristlikud. Seega peetakse üldjuhul kogu ümbritseva keskkonna eksisteerimise mõtteks inimeksistentsi (kui inimene lakaks olemast, poleks ka loodusel enam mõtet), vastupidist väidab aga biotsentrism, mille kohaselt aga eksisteerib loodus mõtestatult olenemata sellest kas inimene on olemas või mitte.
9. ARVUTI
1. Mis laadi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes? (mis suhtes peab siin juht ennast ja alluvaid harima ?) Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Enimkasutatavad moodused info konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on salasõnade ja krüpteeringute kasutamine.
2. Mida kujutab endast suurusjärgu efekt?, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vältida suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel et kiiruse kasvamisel suurusjärgu võrra , muutub meie olukorrataju järsult. informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Näiliselt ebaolulise informatsiooni lükkab aju kõrvale. See tähelepanuta probleem võib aga sageli olla eetilise konflikti põhjuseks. Suurusjärgu efekt põhjustab eelkõige tahtmatuid, ettekavatsemata konflikte.
Mõistliku jõupingutuse efekt väidab seda, et inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arvates pingutamist väärt. Arvutiajastul on paljud kuriteod, mis eelnevalt oleksid nõudnud liialt suurt pingutust muutunud suhteliselt kergesti teostatavateks. Seda efekti saab niisiis seostada ettekavatsetud kuritegudega.
Ettevõtte juhil on aeg-ajalt soovitav mõelda sellele, et tema alluvate tööd võivad need kaks psühholoogilist iseärasust mõjutada ja püüda nende tegurite negatiivset mõju leevendada.
3. Kui te vaatlete Baringsi panga juhtumit (lk 96 ) milles avaldub siin suurusjärguefekti mõju , milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju? Mõistliku jõupingutuse efekt – tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu kanda oma kahjumid. Suurusjärgu efekt – diileri kui inimtüübi loomuses on võime toime tulla suurte infohulkadega, kusjuures nad on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele.
4. Kas mõnel maal saab mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara piraatlust? Kui saab, siis kas deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks? Piraattarkvara kasutamist saab utilitaarsest seisukohast õigustada, sest piraattarkvara kasutamine annab vaestele arengumaadele nii majanduse arenguks kui haritud tööjõu tekkimiseks. Veel enam, lõpuks jõuab riik oma arenguga sinnamaale, et on majanduslikult võimalik legaalset tarkvara soetada. Nii valmistavad odavad piraatkoopiad legaalsele tarkvarale turgu ette. Seda muidugi juhul, kui riik piraatlust ei legaliseeri.
10. CSR; EETIKAKOODEKSID
1. Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda?
1)filantroopilised kohustused – vabatahtlikult võetud heategevad kohustused ( sponsorlus , heategevusfondides osalemine)
2)eetilised kohustused, mis tulenevad ühiskonna ootusest ettevõtte suhtes – ettevõtte hea käitumine väljaspool seadusega määratud piire vastavalt ühiskonnas valitsevatele eetilistele veendumustele ja tavadele.
3)Õigusjärgsed ja majanduslikud kohustused, mille täitmist saab ühiskond ettevõttelt seaduse alusel nõuda.
2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse?
1) fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal pole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust sotsiaalsest vastutusest. – ettevõte leiab, et vahetevahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu.
2) huvilisi arvestav lähenemine – ettevõte püüab teadlikult ja süstemaatiliselt juhtimis- ja moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid kohustusi. Selline lähenemine on saanud Skandinaavia nn industriaal-demokraatia nurgakiviks.
3) hea karjase lähenemine – ettevõte mitte ainult ei taotle huviliste rahulolu, vaid püüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla.
3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seadusega kehtestatu normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma.
4. Mis vahet on huvilisi arvestaval lähenemisel (stakeholder approach) ja hea karjase lähenemisel (stewardship approach)? Kui huvilisi arvestava lähenemise puhul püütakse tagada vaid kõigi huviliste rahulolu, siis hea karjase lähenemise puhul minnakse kaugemale ja püütakse olla ühiskonnas eeskujuks ja saavutada oma mõjupiirkonnas mingi kõrgem eetilisuse tase.
5. Kelle huvide arvestamisel peaks keskenduma ettevõtte moraalipoliitika fundamentalistide meelest? Kelle huvide arvestamisele keskendub tavaliselt kaasaaegse innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika? Fundamentalistlike arusaamade kohaselt on ettevõtte peamiseks eesmärgiks teenida omanike huve. Tänapäeva innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika keskendub aga eelkõige kõigi huviliste vajaduste rahuldamisele.
6. Mida mõeldakse sõnaühendi TBL (tripple Bottom Line ) ehk eesti keeli TKM (tulemuste kolmikmõõde) all? Lähenemine ettevõtte jätkusuutlikkusele eeldades, et ettevõte peab olema jätkusuutlik majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt. Süsteemi kasutatakse ettevõtte sotsiaalse vastutusehindamiseks, mis on eriti oluline sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute tegemiseks.
7. Mida ütleb teile sõnaühend GRI ( Global Reporting Initiative) – võiks tõlkida Rahvusvaheline aruandlusinitsatiiv? Ülemaailmselt rakendatavad juhendid ettevõtte sotsiaalse vastutuse raporteerimiseks töötab välja Global Reporting Initiative (GRI), mis katab kõiki TKM aspekte (majanduslikku, sotsiaalselt ja keskkonnaalast) kõige põhjalikumalt ning on seetõttu EVS aruande seisukohalt sobivaim .
8. Nimetage palun SRI (Socially Responsible Investment) e SVI (Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine ) kolm meetodit. Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine on äritegevus, mis suunab kapitali ettevõttesse, mis panustavad tervesse keskkonda, arvestavad kogukonna huve ja kasulikkust huvilistele. Sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise meetodid on:

sõelumine – kindlate parameetrite alusel antakse ettevõttele hinnang.

osaluse propageerimine – investeerimise tingimuseks on tihe koostöö investori ja ettevõtte vahel.

kogukonda investeerimine – selle valdkonna objektiks on arengufondid, sihtasutused ja mitmed mittetulunduslikud institutsioonid .
9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel? Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt identifitseeritakse valdkonnad/ kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida. Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning on ise sotsiaalselt vastutustundlikud. Investeerimiseks sobivaiks peetakse ettevõtteid, mis on majanduslikult edukad ja samas sotsiaalselt vastutustundlikud.
10. Mis erinevus on mõistetel Sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus? Sotsiaalse turunduse mudeli puhul on sellel 2 huvilist 1) heategevuslik organisatsioon ja 2) sihtgrupp - tavalise turunduse vahenditega- keda toetab heategevuslik organisatsioon.
Sotsiaalseosega turunduse puhul on olemas kolm huvigruppi 1) heategevuslik organisatsioon
2) sihtgrupp 3) ettevõte – annab mingi osa tootest sihtgrupile saades ise ka sellest kasu – täiendav reklaam.
11. Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega? Ei, sest põhjus, miks ettevõte endale eetikakoodeksi koostab, seisnebki siiski sisemistes vajadustes juhtkonna poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma saavutada konsensust. Vahel võib juhtuda vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis töötajatele ei pruugi meeldida.
12.Kuidas jaotatakse eetikakoodekseid (3 rühma) Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid )?
1) normatiivsed – tavaõigusmaade firmad
2) väärtustel põhinevad – tsiviilõigusmaade firmad
3) sotsiaalselt kohustavad – ettevõtted, kes tellivad endale välisauditi.
13. rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi – millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, et kindlustada kõigis allettevõtetes, mis harunevad laiali erinevates riikides, ühtne käitumispoliitika.
14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on levinud mandri- Euroopas, Kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrreldes normatiivse eetikakoodeksiga on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed aga Ameerika Ühendriikides, sest Euroopas reguleerib seadus ettevõtte suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt ja rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem.
15. Millised on normatiivse eetikakoodesi reeglite osa peamised teemad? Reeglite osa on enamasti esitatud negatiivses vormis, viidates piiridele, mida töötaja oma tegevuse käigus ületada ei tohi.
16. Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetikakoodeksi osas? Millistest etappidest see koosneb? Kelle juhtimisel see teostatakse? Kui ettevõtte juhtkond on tõesti huvitatud, et koodeksil oleks praktiline väärtus, on ta loomulikult huvitatud sellest, et antaks tagasisidet eetikakoodeksi täitmise kohta. Seda nimetatakse ettevõtte sotsiaalse vastutuse kontrolliks ja see koosneb kolmest etapist:

vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad ja tunnevad koodeksit.

uuritakse, kuivõrd nad oma töös saavad, oskavad või tahavad sellest juhinduda - kas sellest on üldse abi, kas see mõjutab nende töö efektiivsust , parandab töökeskkonda jms.

võrreldakse vaatluse tulemust eelmise perioodi vaatlusega.
Kontrolli organiseerib ettevõtte tippjuhtkond.