1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg.
Kodutöö 1 Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l) Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah Nitraatioonid 0,04 50 jah nitritioonid 0,0023 0,50 jah NH4+ mgN/l
Põhjavee andmete analüüs 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l) Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah Nitraatioonid 0,04 50 jah
maanteetransport, teised saasteallikad. NOx allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, mittetööstuslik põletamine, maanteetransport, teised liikuvad saasteallikad, teised saasteallikad. Mõju keskkonnale: veekogude ja mulla pH alanemine hapestumine; kahjulik toime vee- elustikule; kahjulik toime taimedele (lehe-, okkakadu); metallide leostumine; ehitiste ja monumentide kahjustumine. Vee pH, puhverdusvõime ja leelisus. Vihmavee pH 5,6. Vee pH on vahemikus 5 kuni 9. Puhverdusvõime: omadus säilitada pH väärtust; võime neutraliseerida vesinikioone (hüdroksiidioone). Karbonaadid: CO32- + H+ HCO3 Vesinikkarbonaadid: HCO3- +H+ H2O+CO2 Aluskivim: lubjakivi CaCO3 Ca2+ + CO32- CaCO + CO + H O Ca2+ + 2HCO - 3 2 2 3 Vee leelisus: iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone; on hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees
viidud Na-sooladeks. Kareduse kõrvaldamine Na-kationeerimisega. Pehmendatav toorvesi lasta läbi Na-kationiidiga täidetud laboratoorse filtri. Na- kationiidi kihi paksus on 300 mm, läbivoolu kiirus 2 min. 100 cm3. Pehmendatud vee leelisuse määramiseks võtta 100 cm3 pipetiga 100 cm3 filtrit läbinud vett, lisada 3 4 tilka metüüloranzi ja tiitida 0,1 n HCl kuni punase värvuseni. a ×1000 × n Arvutus: = leelisus mg ekv/l 100 a2- triitimisel kulunud HCl - hulk n2- HCl lahuse normaalsus Lisasime 4 tilka metüüloranzi 2,5 ×1000 × 0,1 = 2,5 mg ekv/l 100 Jääk kareduse määramiseks võtta pipetiga 100 cm3 filtrit läbinud vett, lisada 5 cm3 puhverlahust, lisada indikaatorit ET-00 ja tiitrida 0,001 n triloon-B lahusega kuni sinise värvuseni.
kasvuhooneefekti tugevnemine kliima globaalne muutumine globaalne soojenemine. Happevihma põhjustajad:millised saasteained?,nende allikad?.SO2 atmosfääris,NOx atmosfääris õhus toimuvad ahelreaktsioonidNO2 + O NO + O2; NO + O3 NO2 + O2 NO2+ O NO3; NO2 + O3 NO3 + O2 SO2 ja NO2 õhus ja vees õhus:[SO2] < [CO2] [NO2] << [CO2]lahustumine vees, hapete tugevus:KH (SO2) ; KH (NO2) > KH (CO2) K (H2SO4) ; K (HNO3) > K (H2CO3)SO2 ja NO2 mõju vihmavee pH-le suurem! Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni
päritoluga ained ja kõrgmolekulaarsed ühendid. Kolloidsüsteem on suhteliselt püsiv, settimine takistatud. Hõljuvainete kujul esinevad saviosakesed, peenliiv, vähelahustuvad metallide hüdroksiidid. Looduslik vesi Füüsikalised omadused : - Temperatuur - Hõljuvainete sisaldus - Värvus - Vee lõhn, hinnatakse iseloomu ja intensiivsuse järgi - Maitses hinnatakse iseloomu ja intensiivsust Keemilised näitajad: - Karedus - pH - leelisus - hapendatavus - kuumutusjääk Kuumutusjääk- mitte lenduvaid anorgaanilisi lisandeid vees määratakse kaaluliselt pärast teatud veehulga aurustumist ja keetmist 800C juures. Üldkaredus- kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summa ühes liitris vees Leelisus- üldleelisuseks nim vees esinevate hüdroksiid ,- vesinikkarbonaadi või karbonaatide OH-, HCO3, CO3 ja orgaaniliste hapete anioonide summa.
vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist. Lupjamine peaks toimuma sügisel enne lume tulekut. Lubiväetist hangitakse Võrust, mis asub talust 15 km kaugusel. Välja nr Kultuur Pindala Lubjatarve Lubiväetise leelisus Norm Kogus ha CaCo3 t/ha nimetus t/ha t/põllule 1. Kaer 5 3,0 Klinkri- 70% 2,0 10 tolm 2. Kartul 3 3,0 Klinkri- 70% 2,0 6 tolm 3
suurem lahuse opt. Tihendus. Leekfotomeetria- kasutatakse leeki värvivate elementide juures. Pihustatakse aine mõõdetud konsentratsiooniga vesilahusena gaasileegi värvitusse ossa. Kiirgund valguskiired suunatakse fotorakule mis muudab need elektrivooluks mida saab kalvanomeetriga täpselt mõõta. Lubiväetised- väetised mida kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks. Nende kvaliteedinäitajas neutraliseerimisvõime e leelisus(omadus neutraliseerida happeid,väljendatakse CaCO 3 %) Leelisuse määramine- lubiväetisele lisatakse kindel kogus ( tingimata liiast) hapet ja tagasitiirimise teel selgitatakse välja kui suure koguse suutis lubiväetis neutraliseerida, milleka tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOHga. Kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Arvutustel kasutame leelisust ( mida väljendatatakse protsentides ) võrdväärsena CaCo 3sisaldusega
kontsentratsioon. Rakendadakse prkatikas keskkonna happeliuse või aluselisuse hindamiseks. Mida madalam on pH, seda rohkem on H+ ioone. Neutraalne keskkond pH = 6,5..7. Kui pH on alla 3 ja üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4......4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+ . · Vee leelisus- võime haarata H+ ioone (pH>7). Leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone (hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees). · Ühendid merevees- heitveega satub pestitsiide ja väetist. Tulemuseks vetikate vohamine, mis takistab päikesekiirguse toimel toimuvad fotosünteesi. Hapnik. Süsihappegaas vahekord muutub- loomsetel organismidel ei jätku hapnikku. Merevette satub heitvetega ka toksilisi ühendeid, näiteks dimetüülelavhõbe. · Biokeemiline hapnikutarve (BHT)- veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees
grammides. ..... iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone Merevesi on: ....hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees (pH>7) soolane aluseline so [OH] > [H+] (pH = 7,5 - 8,5) merevesi on aluseline Looduslikus vees vee leelisust põhjustavad: OH-, HCO3-, CO32- Loodusliku vee leelisus on tingitud peamiselt hüdrokarbonaatidest. Baltimere soolsus on ~0,5 % ehk 5 (promilli) (1kg H2O - 5 g sooli) OH- + H+H20 HCO3- + H+H2CO3 Ookeanivee soolsus on kuni 3,5 % (35 ) (1kg H2O - 35 g sooli) CO32- + H+HCO3- L=[OH-] + [HCO3-] + 2[CO32-] Kõige soolasem looduslik vesi maakeral on Vahemeres Kreeta ranniku
Või laboris täpsemalt, milleks puuritakse välja kärn (või puuriga puru) 19. Kuidas avaldab karboniseerumine mõju betoonis olevale armatuurile Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12... 12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9). Kui betooni leelisus ei paku armatuurile kaitset, on selline niiskustase piisav terasarmatuuri korrodeerumiseks. Terasarmatuuri korrodeerumine mõjutab välisseinapaneeli toimimist mitmel viisil: Terase korrosioonimaht on kordi suurem terase algsest mahust. Suurenev maht tekitab betooni sees tekitab pingeid armatuuri ümbritsevas betoonis, mille tagajärjel võib betoon puruneda. Korrosiooni tagajärjel väheneb armatuuri ja betooni vaheline nake, mis vähendab elemendi
imendumiskiirust võimalik teatud piires muuta. Imendumine sõltub ka ravimi ioniseerumisastmest ioniseeritud aine imendub halvemini. Happelisest keskkonnast imenduvad happelised ained paremini kui leelised ja leelisest keskkonnas leelised paremini kui happelised. Mao pH vastava muutmisega on võimalik imendumist mõnevõrra mõjustada. Peensoolest imendumine on komplitseeritum, soolesisu leelisus mõjustab imendumist vastupidiselt maosisuga. Paljude ainete imendumist peensoolest mõjustavad aktiivsed transpordimehhanismid (näiteks rauaiooni transpordist võtab osa spetsiifiline valk apoferritiin). Oluline iseärasus maost ja peensoolest imendumisel seisneb selles, et imendunud ravim satub värativeeni kaudu maksa. Maks on peamine ravimeid inaktiveeriv elund, mis seob ja metaboliseerib ravimit osaliselt
karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Üldkaredus on mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Üldkaredust mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta (mmol/l). Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Soolsus ja happelisus, leelisus Merevesi on: soolane aluseline so [OH] > [H+] (pH = 7,5 - 8,5 (pH = -log [H+])) * Soolsus - 1 kilogrammis merevees olevate kuivade soolade hulk grammides. Kõige soolasem looduslik vesi maakeral on Vahemeres Kreeta ranniku lähedal. * Happelisus e. pH vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses). Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on.
Kui muldi lubjata, siis mulla neelavast kompleksist välja tõrjuda H ja asendada Ca-ga. Kõik Ca ühendid ei sobi. nt. [M-]-H-H +CaCl2 [M]=Ca +2HCl (suureneb aktiivne happesus) Ka kips eo sobi [M-]-H-H + CaSO4 [M]=Ca + H2SO4 Sobivad ühendid kus Ca on oksiidina: [M-]-H-H + CaO [M]=Ca + H2O [M-]-H-H +CaCo3 [M]=Ca + H2O + CO2 Ka kustutatud lubi Ca(OH)2 [M-]-H-H + Ca(OH)2 [M]=Ca + 2H2O Lubiväetiste tähtsaim kvaliteedi näitaja on neutraliseerimisvõime ehk lubiväetiste leelisus lubiväetiste omadus neutraliseerida mulla kahjulikku happelisust. Väljendatakse CaCO 3 %. Lubiväetise mõju mullas: 1. Kaob kõige kahjulikum osa mulla potentsiaalsest happelisusest (asendushappesus ja liikuv Al). 2. Suureneb neeldunud aluste hulk. 3. Paraneb mulla struktuur. 4. Mullas paraneb õhu-, vee- ja toitereziim. 5. Aktiviseerub kasulike mikroorganismide tegevus mullas. 6. Paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. 7
Loodusliku vesi sisaldab kolloide. Kolloidi on vga vikese suurusega osakesed alates 1-100nanomeetrini. Need kollodid on moodustunud rni alumiini ja raua henditest ja orgaanilised hendid. Sisaldab veel hljumeid ja need hljumid on muudustunud suurtematest osakestes liiva ja savi hendeid. Nad praktiliselt ei lahustu vees). Toorvett iseloomustuvad philised kvaliteedi nitajad: hljumi sisaldus vees mg/l kuivjk mg/l leevelisus mg-ekvivalent/l (suur leelisus phjustab torude korrosiooni) vee karedus (veekaredus kujutab endast philiste katlakivi tekitajate sisaldust, kaltsium-magneesium soolad) mg-ekvivalent/l pH sisaldus (vljendab vee happelisust , leelisust) vees lahustunud agressiivsete gaaside sisaldus (vees lahustunud CO2 ja hapnik ) mg-l Et vesi oleks normipiirides tuleb torudesse antavat vett ettevalmistada. Ettevalmistamine seisneb vee eelpuhastuses ja vee pehmendamises. Vee ttluskomplekt koosneb tavaliselt filtreerimise seadmetest ja vee
93. Korrosiooni keskkonnad. ➢ Atmosfäär- õhk Kõige suuremad kaod. Niiskus, mis sisaldab lahustunud hapnikku; S- ühendid; NaCl (mere atmosfäär); lahja H2SO4 (happevihmad) - tööstuskeskkonnas. ➢ Vesi Magevesi- sisaldab lahustunud hapnikku, mineraale (vee karedus). Merevesi- soola 3,5% (NaCl), mineraalid jm. Merevesi on ohtlikum korrosiooni keskkond kui magevesi. ➢ Pinnasoluline niiskus, hapnik, soolasisaldus, leelisus ja happelisus, bakterid. 94. Sise- ja välistegurid korrosioonil. SISE ➢ Metalli või sulami koostis ➢ Mikro- ja makrostruktuur Näiteks sulami struktuur ja kristallide suurus kristallidevaheline korrosioon suuremad kristallid, seda rohkem korrodeerub. ➢ Sisepinged Näiteks metalli töötlemisel (kuumutamine, jahutamine, pressimine, valtsimine jm.) tekkinud pinged.
13 http://en.wikipedia.org/wiki/Potentiometric_titration 14 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 3.2 Tiitrimise rakendusi o Hape-alus tiitrimine, mida kasutatakse leelisuse määramiseks leelisus näitab hapet neutraliseerivate osakeste hulka proovis ehk nende ainete hulka vees, mis reageerivad H+ ioonidega · Fenoolftaleiinne kuni pH 8,3-ni (indikaator ff) · Üldleelisus kuni pH 4,3-ni (indikaator mü) o Sadestustiitrimine Näiteks kloriidide määramiseks: Cl- + Ag+ AgCl (t) (titrant on AgNO3) o Redokstiitrimine KHT määramine : Orgaaniline aine+ oksüdeerija CO2 + H2O
Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla leelisuseks nimetatakse ühevalentsete metalsete katioonide, eelkõige Na+ ja K+ esinemist mullalahuses. Mulla leelisus on taimedele ja mikroorganismidele niisama kahjulik nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega. 22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2). Mulla happesusele reageerimise suhtes võib kultuurtaimi jagada järgmistesse rühmadesse:
annaabi.ee 
