mõnikord lihapunane. Palja silmaga ei ole võimalik mikrokliinist eraldada. Tekib magmalistes protsessides ja esineb peamiselt happelistes või neutraalsetes tardkivimites. Allub keemilisele murenemisele, kusjuures mood. kaoliin, opaal ja kaaliumkarbonaat. Savimineraalid Kaoliniit on kahekihilise 1:1 tüüpi stabiilse, mittepaisuva võrega, milles katioonide asendusi ei toimu. Värvus valge, kõvadus 1, erikaal 2,58-2,60. Esineb muldsete agregaatidena ja tundub katsumisel rasvasena. Neelamismahtuvus sõltub osakeste mõõtmetest, olles ibefraktsioonis kuni 24 mg- ekv./100g, savis enamasti 3-15 mg-ekv/100g (pH=7) Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvuse, sidususe ja hüdrofiilsusega. Lahustuvus hapetes sõltub osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist ning mineraali ja happe hulkade suhtest. Kaoliniidi kristallide agragaadid on petrograafilise mikroskoobi all usjad, ülitäieliku lõhenevusega. Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed.
ioonide mingit osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu; peam. Vahetatakse katioone. Asendushappesus näitab kõige kahjulikumat osa potentsiaalsest happelisusest = aktiivne H ja liikuv Al. Meetodil puudub praktiline väärtus kuna H 5,6 neutraliseerib pool lubjaväetise koostisest, mis on välja arvutatud H8,2 korral. Alternatiiv lupjamise normi vähendada aga suurem pind lubjata, sel juhul tuleb korduslupjamine teha aga kiiremini. Mulla neelamismahtuvus = neeldunud vesinike H8,2 + neeldunud alused/katioon. Näitab mitu % neelamismahutavust moodustavad neelduvad alused. (Kui Ca ja Mg 75% ei vaja lupjamist). Kui neeldunud alused alla 50% (või küllastusaste), siis vajavad mullad lupjamist esimese järjekorras. LIIKUVA Ca SISALDUS MULLAS AL järgi. Kui alla1500mg/kg mullas taimedele omastatavat Ca, siis tuleb kindlasti lubjata. Tänapäeval: MEHILCHI 3 süsteem, mille kohaselt 2000 välja pandud. Tegelikult loeb Ca ja Mg suhe. Ca : Mg 10..
21. Mulla neelamisvõime Mulla võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 22. Mulla neelamisvõime liigid • Mehaaniline • Füüsikaline • Keemiline • Füüsikali-keemiline e. asendusneelamine • Biloogiline 23. Asendusneeldumine Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. 24. Mulla neelamismahtuvus Mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. 25. Küllastusaste Kui küllastusaste(V) on alla 10%, siis on vajab muld lupjamist. 26. Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 6,6 – 7,2 neutraalne muld
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
(osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro-, makro- kui ka ultramikroelemente. b) Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut d) Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained
annaabi.ee 
