Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Viitse – Admiral Franz Hipper Admiral Hipper sündis 1863. aastal, ta astus kadetina Saksa mereväkke 18-aastaselt. Admiral Hipper sai kurikuulsaks I maailmasõja alguses, kui ta määrati 1912. aastal Avamerelaevastiku luureüksuste ülemaks.
Viitlaekumised on aruandeperioodi laekumata tulud ja viitlaekumistega näidatakse lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud tuludega kaasnevaid nõudeid, mis on bilansipäevaks laekumata ning laekuvad järgmisel perioodil.
Viite - sulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). - Kui ühel leheküljel viidatakse ühele ja samale allikale mitu korda järjest, võib (nt pika nime või pealkirja puhul) pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna „samas“, nt: (samas: 12). (Kasutusel on ka ladinakeelne lühend Ibid.
Viitamine - tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid.
Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mõnele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnomrile) Sotsiaalselt sisult õigustkaitsev - Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.
Viitsüüde on seade, mis võimaldab teha pausi selle ülespaneku ja plahvatuse vahel. Ka tavaline süütenöör on viitsüüde, kuid 24 tunnise põlemisega nöör läheb üsna kalliks maksma. Järgnev lõik tutvustab erinevaid ter-roristi poolt kasutustleidvaid viitsüüte tüüpe, kui ta soovib olla kindel, et pomm plahvataks, kuid talle meel-dib paugu ajal juba teises riigis elada.
Viitavad - antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite täpsus peab olema sel juhul vähemalt paragrahvi täpsusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lõike ning/või punkti
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal läh- tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist.
Viitavateks – on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mõnele teisele paragrahvile 3. blanketseteks – sama, mis viiteline, kuid viidatakse mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnomrile 4. kitsendavateks – kui faktilisele kooseisule T lisandub tunnus K, siis T’ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti.
Viiteaeg on üldiselt arvutatav kui: D=W+S , kus W – paketi ooteaeg puhvris (tegelikult, juhuslik suurus), S – teeninduskestus.
Viitvõlg - sinna alla võib mida tahes peita (näiteks: töötajatele tasumata töötasud; lõpetamata ehituse miinusmärgiga ..)
Viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ja riigile toiduainete ja materjalide hankimine.
Viitena on välja toodud Andra Siibaki „Children, risk and safety on the internet: Research and policy challenges in comparative perspective“. With all of the words: risk children With at least one of the words: internet OR web Return articles authored by: Andra Siibak Return articles dated between: 2015-2015
Viiteinfoallikas on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid.
Viite asukoht - Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse.
Viitannuiteet – investeering on teatud ajaks peatatud ärikontseptsioon, äriidee - koosneb neljast komponendist: toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab, ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest.
Viitav – „Kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule“. Viide paragrahvile, täieliku õigusnormi moodustabki koos teise paragrahviga.
Viitamisjärjekord tähendab seda, et esimesel kohal on kasutatud kirjanduse loetelus allikas, millele on kõigepealt viidatud, teisel kohal on allikas, millele on teisena viidatud jne. Viitamisel kirjutatakse lause või lõigu lõppu sulgudesse viitamisjärjekorra number.
Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mõnele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnomrile)
Viitab 4 - le paragrahvile, need omakorda 5-le paragrahvile, millest 2 on juba varem nimetatud ja 3 ülejäänut viitavad veel 40 paragrahvile, millest 17 on varem nimetatud ja 23 ülejäänut viitavad omakorda 25-le uuele paragrahvile jne.
Viit on kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis. Elemendi eesmärk on hõlmata kiri dokumendisüsteemi, tõestada registreerimine, hõlbustada dokumendi haldamist ja otsingut.
Viitamise süsteemid on traditsiooniliselt erinevad humanitaarias, sotsiaalias ja loodusteadustes. Maailmas eksisteerib väga palju erinevaid allikate kirjeldamise süsteeme, milles orienteerumine ei ole kooliõpilaste puhul eesmärgiks.
Viitavad sümptomid on algstaadiumis väga tagasihoidlikud: võib esineda väsimust, söögiisu langust, unehäireid, naha kuivust, jalgade paistetust, sagenenud urineerimist, hommikul ärgates võib oma silmade ümber näha turseid.
Viitso järgi on rannikumurre (= rannamurre) ja kirdemurre (= Alutaguse) erinevat ajaloolist algupära. Rannikumurre eraldus omaette ja varem, kirdemurre aga pärineb Peipsi murdest ja on selliselt ühist algupära idamurdega.
Viitamisi – kas sümbolite või isegi allegooriate kaudu, kui peaaegu kuskil ei pääse esile reaalsushõnguline ruum ega aeg.“ Uuenenud kunstimõistmise võttis Betti Alver kokku luuletuses „Suurest
Viitavad õigusnormid on näiteks §30 (1); §31 (2) ning §33 (2). Tubakaseaduses on definitiivseteks normideks näiteks §2 ning §7. Blanketseteks normideks võib lugeda näiteks §1 (2); §3 (3); §18 (1).
Viitamine range - objektile: [leht.]Range("nimi") või [leht.]Range("aadress") või [leht.]Cells(rida, veerg) või ActiveCell või Selection Viit lehele võib puududa, kui nimi on globaalne või leht on
Viit - kuut neist söandaks muinasjutuks lugeda, ülejäänuid - proosavalmideks; viimast siiski mõningati kõhklemisi - on nende hulgas ka palasid, mis vormipuhtad valmid nagu ei oleks.
Viitamisel magistri - või doktoritööle, mis pole trükis ilmunud, tuleb kirjes lisada, et tegemist on käsikirjaga. Sellisel juhul piisab koha ja kirjastuse asemel üksnes kõrgkooli nimetamisest.
Viitava np - ga. Argivestlustes kasutatakse määratlejat see enamasti selleks, et kuulaja saaks oma teadmiste põhjal paigaldada uue referendi representatsioonide võrgustikku.
Viit – kirjale või asjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab selle kohale dokumendisüsteemis ning koosneb sarja tähisest ja dokumendi registrinumbrist.
Viitamine shapes - objektile: AddPolyline(koord. massiiv) ... [leht.]Shapes Viit lehele võib puududa, kui protseduur asub selle lehe moodulis, mille pinnal asuvad objektid.
Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest.
Viitliin – lineaarne elektriline lülitus, mis on ette nähtud elektrilise signaali viivitamiseks liini parameetritega määratud ajavahemiku võrra.
Viitavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis viitavad mõnes muus normis sisaldavale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele.
Viitamine on suhtlusakt, mille käigus mingi märgi (näiteks sõna või žest) abil osutatakse mingile olendile, asjale või nähtusele.
Viit – kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis Ametikirja koostamine vt lk 92-93
Viitse - e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest.
Viitso – ajalooliselt pole rannikumurret kui ühist nähtust olemas; on kaks eraldi murret, millel pole ühiseid uuendusi.
Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes (http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background-
Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem.
Viitavateks - Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga.
Viitelüli - Tekitab viite ehk struktuur?-1.kontrollitava parameetri järgi,ntx temperatuuri andur,kiiruse, hilistuse.
Viitmuutuja ehk lühemalt öeldes VIIT on andmeobjekt, millesse saab salvestada mingi teise andmeobjekti mäluaadressi.
Viitetüüp on selline andmetüüp, kus mälupesades asuvad mitte andmed ise, vaid nende andmete aadressid ehk viited.
Viitse - admirali auastme omandas Jellicoe 1910. aastaks ning admirali auaste omandati talle I maailmasõja ajal.
Viitamisfunktsioon on tähtis objektiivse ja asjaliku sõnumi puhul, mis pürib olema täpses vastavuses esitletava asjaga.
Viit - On kirjale või asjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis.
Viitavad normid - viide mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele.
Viiteahelad - keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana.
Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.
Viite loomiseks on vajalik teada anda kaks asja: mille peale vajutades viide käivitub ning kuhu vajutades satutakse.
Viitamine on imelihtne. Viitamise puhul märgime mistahes töös, kust kohast me oleme materjali võtnud.
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
Viitavad õigusnormid on vahendiks, et vältida kordamist. Õigusnormi tekst ei korda paragrahve, ta viitab neile.
Viitamissüsteeme on mitmesuguseid. Igal teadusharul on kujunenud välja oma kindlad nõuded kuidas viidata.
Viiteid on kasutatud üsna palju ja neile on tekstis väga hästi viidatud järjekorra numbriga.
Viitab kutsungile - teekonnale, millele asumine on tähtsam kui ütlemata jätab, kui see, mida ütleb.
Viitas ida - Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses.
Viitenumber – tasumisele kuuluva arve Viitenumber Dok num. – maksmisele kuuluva arve nr.
Viitetehnika kasutamine – faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega).
Viiteaeg - see on aeg mille vältel objektil reguleeritava parameetri muutumine puudub.
Viitab kokkuleppele ehk konventsionaalsusele. • Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld.
Viiteid inimõigustest on ÜRO harta preambulas: inimväärikus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus.
Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist.
Viitelülid on skeemid ettenähtud kehtivusega ajalise viite tekitamiseks.
Viitamine - kui kasutad teise sõnu, siis sulgudes panna ta nimi.
Viitamine on kasutatud allikate refereerimine või tsiteerimine.
Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel.
Viitamine – teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg.
Viitamine on valdavalt Vanatädilugu 2 mittearenenud tasemel.
Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta.
Viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat;
Viit - kirja registreerimisel antud tähistus.
Viitamaks cd - lugeril D paikneva ketta failile setup.
Viitamine on lubatud ainult esmaallika puudumisel.
Viitasid e - äriga tegelevate firmade nimele.
Viitamine - ennetamine mustale kassile.
Viite koht on pärast lauselõpumärki.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Viitsütikuga pomm – CTB (chemical time bomba) – raskmetallid, fenoolid jt. Kogunevad mulda ja saastama hakkavad alles mõne aja möödudes.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Viitse – Admiral Franz Hipper.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun