Digitaalne kirjaoskus (0)

Digitaalne kirjaoskus on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused.
Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist.
Digitaalne kirjaoskus kaasajal on midagi enamta, kui lihtsalt kirjaoskus. On oskus hakkama saada digitaalselt maailmaga . Digitaalne kirjaoskus on midagi enamat , sest juba väikestele lastele antakse kätte i pad-id ja tahvelarvutid, kuid nad ei oska neid kasutada.
Tänapäeva noortele tunduvad koolis tehtavad ülesandes igavad ning nad ei pane proovile oskusi mida igapäevaselt kasutatakse. Kui tänapäeva noortele antakse mingi pikem ülesanne või mingi muu töö teha, mis tundub neile igav ja nad ei viitsi seda teha, otsivad nad vajaliku teksti internetist ja copivad selle enda töösse. Kuid nad ei arvesta sellega, et õpetajal on juurdepääs vaadata kas sinu töö on plagiaat, või mitte.
Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta.
Mistahes teost saab pidada plagiaadiks vaid juhul kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks: esineb äratuntav sarnasus antud teose ja mõne varasema teose vahel. Teiseks: teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega. Kolmandaks : teose autor ei ole viitamisega, tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist.
Digitaalse kirjaoskuse juurde käib ka oskus viidata. Viitamine on imelihtne. Viitamise puhul märgime mistahes töös, kust kohast me oleme materjali võtnud.
Paljud noored kasutavad palju interneti lehti, kuhu laevad näiteks enda pilte ja videosid. Kui keegi on teinud näiteks pahandust ja seda üles ei tunnistata, võib õpetaja selles teada saada näiteks selle kohta tehtud videoga mis võibolla sinna interneti lehtedele üles laetakse. Kui noortel on aeg tööle minna, ei ole hea kui internetis on neist pilte mis tööandjatele ei meeldiks. Seepärast tuleks hoiduda igasuguste piltide üles laadimine interneti.
Paljud tänapäeva noored jäävad hätta ka internetist materjali otsimisega. Kui nad on leidnud mingi esimese ettejuhtuva materjali selle kohta mida nad otsima pidid, ei viitsi nad seda infot kontrollida ja lõpptulemuseks võib see info lõpuks osutuda valeks.