Eksami küsimused-vastused (3)

Sidemeetodid ­ eksamiküsimused 1. Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal -, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks ­ erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad . Infokandjaks ­ elekter , radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: ­ keerupaar-kaabel ­ koaksiaal-kaabel ­ valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: ­ elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis).
2. Analoogsidekanali parameetrid . Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ­ ribalaius ­ sagedusala informatsiooni edastamiseks. ­ sumbetegur ­ saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: ­ amplituud - ja sagedusmoonutused ­ sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. ­ mürad ­ seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel ), 1/f müra(sagedus kasvab, võimsus väheneb), soojusmüra(elektroonide kaotiline liikumine), haavelmüra(voolutugevuse väiksed juhuslikutd kõikumised). ­ feedingud ­ sumbumise eriliik(ebanormaalne murdumine horisondi taga; levib otse ja peegeldusega atmosfääri kihtidelt, sademed [>10GHz]). ­ Ülekostvus (peamiselt keerupaaris) ­ kaja (põheline kõne kvaliteedi kahandaja pikas sidekanalis) ­ hajumine optilises kaablis (võib liiguta otseteet läbi, või peegeldustega)
3. Digitaalsidekanali parameetrid (bitivead, kvanteerimismoonutus, faasi värelemine jne.). Põhilisteks digitaalsidekanali parameetriteks on: ­ ribalaius ­ suurim edastatav bittide hulk ajaühikus. ­ bitiviga ­ keskmine vigaaselt vastuvõetud bittide arvu suhe kogu ülekantud bittide arvu. ­ kvanteerimismoonutus ­ tekib analoog- digitaal muundamisel. ­ faasi värelemine ­ impulssi juhuslik nihkumine soovitud asukoha suhtes.
4. Sidekanali läbilaskevõime suurendamine (tihendusmeetodid). Sidekanali läbilaskevõime suurendamiseks kasutatakse järgmiseid tihendusmeetodeid: ­ sageduslik tihendamine ( FDMA ) ­ suurt sagedusriba jaotatakse väiksemateks osadeks , seega üheaegselt edastavad mitu saatjat erinevatel sagedustel. ­ ajaline tihendamine ( TDMA ) ­ ajatelje jaotatakse väikseteks ajapiludeks, seega tegelikult üheaegselt edastab ainult üks saatja , kuid on kasutusel terve sagedusriba. ­ koodide alusel tihendamine ( CDMA ) ­ edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil, seega kõik saatjad saavad üheaegselt kasutada sama sagedusriba. Modulatsioon ­ infosignaali paigutamine kandevsignaalile.
5. Mobiilsidevõrgud (põhitüübid, -mõisted). Mobiilsidevõrgud jaotatakse: a) raadioühenduse tüübi alusel: ­ FDMA ­ 1G (NMT). ­ TDMA ­ 2G (GSM). ­ CDMA ­ 3G (UMTS). b) funktsiooni jaotuse järgi võrgu ja mobiilse terminaali vahel ­ sidekanali valik toimub kas võrgu või terminaalseadme poolt. c) juurdepääsuvõrgu struktuuri järgi ­ juurdepääsuvõrgu haldus ja juhtimine toimub juurdepääsuvõrgu piires või kommutatsioonisõlmedes. d) analoog- ja digitaal-mobiilvõrgud. Põhimõisted: katvusala, vaibumine (feedingud), ajaline ühildamine, ümbersuunamine jne.
6. GSM-mobiilsidevõrk. GSM ( Global system for mobile communication ) põhiparameetrid: ­ sagedusalad: 900, 1800, 1900 MHz ­ kanali samm 200 kHz ­ 8-kanaliline TDMA-multipleksimine ­ 270 kbps ühes sageduskanalis
7. GPRS -võrgud, GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvus. GPRS (General packet radio services) ­ mobiil -andmesidesüsteem olemasoleva, täiendatud GSM-mobiilvõrgu baasil (infoedastus kuni 171 kbps). Seega võrgu haldus on analoogiline GSM-võrgule. Selleks, et GPRS hakkaks töötama tuleb GSM-võrgule lisada pakett kommutatsioonikeskuseid ja GPRS lüüsi väliste paketipõhiste andmevõrkude sidestamiseks. Siit tulebki, et GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvuseks on vaja: ­ täielikult uut tüüpi terminaali ­ tugijaama tarkvara uuendust ­ tugijaama kontrolleri tarkvara uuendust ja pakettide voo juhtimisseadet ­ kommutatsioonikeskuste ja GPRS lüüside paigaldamine ­ andmebaaside tarkvara uuendust uut tüüpi sessioonide ja funktsioonide haldamiseks
8. Hajaspekter-sidesüsteemid (sagedushüplusega ja otsejadaga - FH-SS ja DS-SS; töötlustegur; koodide alusel tihendamise (CDMA) põhimõte; hajaspektersüsteemide eelised ja puudused). Hajaspekter-sidesüsteemid ­ infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: ­ Sagedushüplusega (FHSS) ­ edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. ­ Otsejadaga (DSSS) ­ igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele). CDMA ­ hajaspektersides kasutatav tihendusmeetod. Siin iga infobitt jagatakse k «pilguks» antud kasutajale omistatud koodi abil, mis on ortogonaalne teistele kasutajatele omistatud koodidele. Selle tihendusmeetodit kasutatakse DSSS hajaspektersides. Hajaspekterside on tundetu erinevate mürade ja mitmekiirelise leviga seotud häirete suhtes, võimaldab peita edastatavat infot, võimaldab paljudel kasutajatel kasutada sama ribalaiust.
9. Sidesüsteemid ja sideliiklus; liikluse intensiivsuse muutused. Sidesüsteem ­ süsteem, mis teenindab klientide poolt tekitatud sideliiklust. Sidesüsteemi iseloomustavad järgmised parameetrid: ­ liikluskoormus ­ määratud klientide arvuga. ­ sidesüsteemi maht ­ sidekanalite arv. ­ teenuse kvaliteet ­ määrab sidevõrgu kliend hinnangu sideteenusele. Sideliikluse analüüsides määrataksegi seoseid nende parameetrite vahel. Liikluse intensiivsus on määratud, kui kõnealgatusnõude saabumise sagedus * keskmine ühe kõneseanssi kestus (erlangites). Sideliikluse põhiparameetriteks on: ­ tipptund ­ suurima sidemahuga tund ööpäevas (15 min. täpsus) ­ seadmete hõivatus ­ siin vaadeldakse kas juhtseadmete või kommutatsiooniseadmete hõivatust (näitab, milline osa kogu liiklus intensiivsusest hõlmab konkreetseid seadmeid).
10. Sideliikluse mõõtmine; liiklusmaatriks; mõõtetulemuste analüüsi meetodid. Sideliikluse mõõtmise eesmärgid on sidevõrgu projekteerimiseks ja dimensioneerimiseks alusinfo kogumine, marsruutimise alusinfo kogumine, kõnede maksustamise info kogumine. Sõltuvalt sidevõrgu tüübist mõõdetakse järgmiseid parameetreid: ­ liikluse intensiivsust (A=h [1800 kõnet tunnis, =1800\ 3600 =0,5; kõne kestus kesk. 3 min=>A=0,5*180=90 erlangi]), kõnealgatusnõuete saabumise vaheline aeg, kõnede kestused, liikluse intensiivsuse jaotust, liikluse maht teenuste järgi, keskmine bittikiirus (telefonivõrk). ­ Pakettide saabumise sagedus ja keskmine suurus, ühenduste loomise protsess, ühenduste kestused, edastatud info maht rakenduste järgi (andmevõrk). Liiklusmaatriks ­ väljendab liikluse intensiivsuse jagunemist sidevõrgus. Liikluse mõõtetulemuste analüüsi eesmärgiks on anda liikluse parameetrite (keskmine intensiivsus, tippväärtused, intensiivsuse kõikumiste ulatus) ja parameetite jaotusseaduste hinnanguid, ning autokorreleerimine mõõtetulemuste vahel.
11. Sideliikluse modelleerimiseeesmärgid, liikluse mudelite tüübid, mudelite Kendall'i tähistus. Sideliikluse modelleerimiseeesmärgid on: ­ seotud sidevõrgu planeerimisega: võrgu dimensioneerimine (võrgu vajaliku mahu hindamine), optimaalse konfiguratsiooni leidmine, sideteenuse eeldatava kvaliteedi hindamine. ­ võrgu halduse abiinfo hankimine : marsruutimine, rikete kõrvaldamine, võrgu effektiivsem kasutus. Sideliikluse mudelite tüübid: ­ sidesüsteemi saabuva liikluse tüübi alusel: juhuslik(kõnealgutus saabumine vastavalt Poissoni jaotusele) ja deterministlik(kindlatel momentidel saabuvad paketid) süsteem. ­ liikluse teenindamise tüübi alusel: kadudega süsteem, viitega süsteem, segatüüpi(piiratud arv ootekohti pakettidele ruuteris) süsteem. Mudelite Kendall´i tähistus: A/B/n/p/k, kus A ­ sidenõuete saabumisprotsessi iseloom(kõnede algatamine; pakettide saabumine), B ­ teeninduskestus(M-eksponintseaalne jaotus [mäuta protsess]; D-deterministlik; G-muud liiki), n ­ teenindavate seadmete arv(nt. sidekanalite arv), p ­ süsteemide maht(sidekanalite arv+puhvri suurus), k ­ klientide arv.
12. Sidenõuete saabumisprotsess. Sidenõuded ­ kõnealgatusnõuded, pakettide saabumine. Sidenõuete saabumisprotsessi võib vaadelda kui punktprotsessi, mille kirjeldavad järgmised statistilised suurused: ­ saabunud nõuete koguarv intervallis ­ kõnealgatusnõuete saabumise tihedus ajahetkel t ­ kõnealgatusnõuete saabumise tõenäosused intervalli t kestel ­ loendustulemuste hajumisindeks
13. Punktprotsessi omadused. Punktprotsessi omadusteks on: ­ statsionaarsus ­ kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu vaatlusvahemiku alghetkest. ­ sõltumatus ­ järgmiste kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu eelmistest saabunud kõnealgatusnõuetest. ­ regulaarsus ­ antud vaatlushetkel rohkem kui ühe sündmuse esinemise tõenäosus on null.
14. Little ' teoreem. Seostab omavahel teenindussüsteemi parameetreid. L=*W , kus L ­ keskmine aktiivsete klientide arv süsteemis, ­ klientide saabumise keskmine sagedus, W ­ keskmine teeninduskestus. Teoreem järeldab, et: ­ järjekorra keskmine pikkus on võrdeline kõnealgatusnõuete sageduse ja keskmise ooteaja korrutisega. ­ ühendatud sideliikluse intensiivsus võrdub kõnealgatusnõuete sageduse ja kõne keskmise kestuse korrutisega.
15. Poissoni protsess ja jaotusseadus; Poissoni protsessi omadused. Poissoni protsess ­ juhuslik protsess, mille sündmuste arvu esinemise tõenäosus fikseeritud ajaintervalli kestel allub Poissoni jaotusseadusele. t i t p i ,t = e , i ! kus p ­ tõenäosus, et ajaintervalli t kestel esineb i sündmust. Poissoni protsessi omadused: ­ sõltumatus, statsionaarsus ja regulaarsus ­ nullise pikkusega ajaintervalli kestel ei toimu ühtegi sündmust p(0, 0)=1 ­ lõpmata pikka ajaintervalli kestel ei toimu ühtegi sündmust p(0, inf)=0 ­ keskmine ajaintervall kahe järjestikuse sündmuse vahel p(0, t)=1/
16. Sideliikluse Poissoni mudel kadudega süsteemis. Poissoni mudeli Kendall`i tähistus: M/M/inf e. kliente, süsteemi maht, seadmete arv on lõpmata suur. Seega antud mudelis kõik saabunud kõnealgatusnõudeid rahuldatakse. Poissoni mudeli võib kirjeldada Markovi protsessina, kus seotatakse omavahel kõnealgatusnõuete sageduse ja keskmise kestuse sõltuvalt aktiivsete klientide arvust. Süsteemi olekute Poissoni jaotus: a i -a p i = e i!
17. Sideliikluse Erlangi mudel kadudega süsteemis, Erlangi B-valem. Tähistus: M/M/n e. teenindavate seadmete arv on piiratud. Siin Markovi protsessil on olemas lõpp-punkt. Süsteemi olekute tõenäosused alluvad tõkestatud Poissoni jaotusele. Seega siin juba ilmub ajalise blokeerimis tõenäosus, et suvalisel hetkel on kõik seadmed või sidekanalid hõivatud, mille väljendab Erlangi B-valem: an n! E n a= p n= n j aj ! j =0 Kusjuures siin kõnealgatusnõude blokeerimis tõenäosus on võrdne ajalise blokeerimis tõenäosusega.
18. Sideliikluse Engset'i mudel. Tähistus: M/M/n/k , kusjuures k>n. Siin Markovi protsessi kasutamisel tuleb arvestada klientide arvuga, kusjuures iga klient vaatleb süsteemi kui k-1 kliendiga süsteemi. Ja seepärast kõnealgatusnõude blokeerimis tõenäosus k kliendiga süsteemis on võrdne ajalise blokeerimis tõenäosusega k-1 kliendiga süsteemis.
19. Sideliikluse Erlangi mudel viiteajaga süsteemis, liikluse parameetrid (Erlangi C-valem, ühendatud liikluse intensiivsus (maht) jt.). Tähistus: M/M/n e. saabuvad pakettid ootavad edastamist lõpmata pikas puhvris ja seega paketikadu ei ole. Viiteaeg on üldiselt arvutatav kui: D=W+S , kus W ­ paketi ooteaeg puhvris (tegelikult, juhuslik suurus), S ­ teeninduskestus. Liikluse parameetid: ­ ooteaja tekkimise tõenäosus, mille väljendab Erlangi C-valem (lihtne kuju): n E 2, n= p W 0= p n n-a ­ ühendatud liikluse intensiivsus võrdub soovitud liikluse intensiivsusega: Y=a ­ järjekorra keskmine pikkus suvalisel vaatlushetkel: a L n=E 2, n a n-a ­ keskmine ooteaeg kõigi klientide jaoks on arvutatav Little´i teoreemist: L W n= n
20. Viiteajaga süsteemi Erlangi mudeli erijuhtum (mudel M/M/1 - 1 teenindav seade), mudeli parameetrid. Viiteaeg: D=W S , kus W ­ paketi ooteaeg puhvris, S ­ teeninduskestus Pakettide saabumise aeg ­ , ühe paketti kekskmine pikkus ­ L, pöördvõrdeline sidekanali bittikiirusega R L Teeninduskestus (paketi edastamise aeg läbi sõlme) [ sekundis] R Parameetid: i ­ olekute tõenäosused: p i= p 0a ­ ooteaja tekkimise tõenäosused: E 2,1 a=a a2 ­ keskmine järjekorra pikkus: L1= 1-a as ­ keskmine ooteaeg kõigi saabuvate klientide jaoks: W 1= 1-a
21. Ahelkommutatsiooniga sidevõrgu mudel. Marsruudid. Olekute ruum. Mitteblokeerivad olekud. Selle mudeli tuleb vaadelda kui kadudega mudelit. Kus on olemas j kahepoolset ühendust sõlmede vahel ja iga ühendus sisaldab n(j) kanalite arvu. Marsruut ­ kõige võimalikke ühendusteede arv võrgu kahe sõlme vahel. Sidesüsteemi olekute ruum S ­ kõigi võimalikke olekute kogum. S on lõplik suurus kanalite arvu lõplikuse tõttu. Kõned ei blokeerita, kui marsruudil r sisalduvas igas ühenduses j on vähemalt üks vaba sidekanal.
22. Pakettide kommutatsiooniga sidesüsteemi mudel. Olekute ruum. Pakettsideliikluse parameetrid. Selle mudeli tuleb vaadelda kui viiteajaga mudelit. Tegelikult on see j sõlmega kadudeta süsteem. Ja iga sõlme tuleb vaadelda M/M/1 mudelina. Siin olekute ruum on lõpmata suur. Pakettsideliikluse parameetid: aj ­ järjekorra j keskmine pikkus: L j= 1-a j 1 ­ paketi keskmine viide ühe ühenduse j läbimisel: T j = j - j
23. Paketipõhise side töökindluse tagamine. Stop-and- Wait ARQ. Töökindluse tagamine tähendab info usaldusväärne edastus. Selle tagatakse: ­ pakettide kao, korduvate pakettide ja bitivigade käsitlemine. ­ pakettide voo juhtimine. ­ blokeerunud olekute käsitlemine. ARQ ­ Automatic repeat request. RTT ­ Round trip time effektiivne infoedastus on ligikaudu võrdne (paketti pikkus)/RTT
24. Go- Back -N ARQ. Kinnituste tüübid. Kinnituste tüübid: ­ ACK ­ vastuvõtu kinnitamine. ­ NACK ­ kadumaläinud paketti numbri teatamine. ­ Kumulatiivne ­ n-da paketi vastuvõtu kinnitus tähendab, et ka kõik eelmised on vastuvõetud. ­ Selektiivne ­ järjekorda arvestamata kinnitamine.
25. Sidevõrgu ummistumise vältimine. RED-meetod. Sidevõrgu ummistumise vältimiseks on olemas kaks võimalust: ­ otsene ­ võrk teatab ummistumisest ­ kaudne ­ võrgu abita RED-meetod ­ vastuvõtja poolt kasutatav ummitusohu avastamis meetod. Vastuvõtja ei oota puhvri üle täitumist, vaid kõrvaldab üleliigseid pakette, mis põhjustab akna lühenemise saatjas.
26. Ülekoormusele lähedase olukorra avastamine info saatja poolt (3 meetodit). 1. Meetod: edastuskiirust reguleerib info saatja. Siin kontrollitakse iga kahe RTT järel, kas viimane RTT on suurem kui seni täheldatud väikseima ja suurima RTT keskväärtus. Kui jah, vähendatakse CongWindow 1/8 võrra. 2. Meetod: edastusakna adaptiivne muutmine. Siin iga kahe RTT järel arvutatakse akna uus pikkus jooksva ja eelmise pikkuste kaudu. Ja võetakse vastu otsus, kas suurendada või vähendada 1/8 võrra. 3. Meetod: võrgu eeldatava ja tegelikku läbilaskevõime pidev võrdlemine. Siin jälgitakse andmete saatmise kiiruse ja võrgu läbilaskevõime vahe.
27. AIMD-meetod pakettide edastuskiiruse seadmiseks. AIMD-meetod ­ ummitusohu avastamis meetod, kus akna pikkust suurendatakse aeglaselt ja vähendatakse kiiresti. Sisuliselt selle töö põhimõte on järgmine: ­ kui kaod edastusel puuduvad, siis pidevalt suurendatakse akna pikkust ühe paketi võrra ­ kui aga esineb kadu, siis kohe vähendatakse akna pikkust kahekordselt Ja alustatakse kõik algusest peale.
28. Paikse telefonivõrgu üldiseloomustus. Telefonivõrgu struktuur.
29. Kommutatsioon , kommutatsiooniskeemid (ajaline, ruumiline, ajaline-ruumiline- ajaline). Kommutatsioon ­ nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ­ ruumiline ­ kasutab kommutatsioonimaatriksi. ­ ajaline ­ andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse . Kaks variandi: a) järjestik-sisend ­ aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; ­ kombineeritud ­ ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus.
30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine ­ kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1. Ülesanne ­ info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2. Ülesanne ­ sobivate ja optimaalsete marsruutide leidmine. 3. Ülesanne ­ liikluse suunamine valitud marsruudile.
31. Marsruutimine paikses telefonivõrgus (tüübid, marsruutimisanalüüs, liikluse jaotamine teede vahel). Paikses telefonivõrgus kasutatavad marsruutimise tüübid: ­ püsiv hierarhiline marsruutimine ­ dünaamiline mittehierarhiline marsruutimine ­ dünaamiline valikutega marsruutimine Siin marsruutimisanalüüsi alusinfoks on: valitud telefoninumbrid ja kliendi kategooria. Analüüsi tulemuseks saadakse võimalikke ühendusteede nimekirja. Paikses telefonivõrgus liikluse jaotamine teede vahel toimub jaotustegurite kaupa.
32. Valikutega marsruutimine, marsruutide puu. Valikutega marsruutimine on sisuliselt ülevoolu liikumise suunamine erinevatesse võrgusõlmedesse, kui mingist sõlmest tee teisse sõlme on ülekoormatud e. liikumine küsides teed. Marsruutimispuu kirjeldab aga marsruutimismeetodit. Selle järgi saab läbi jälgida kõike võimalikke marsruutide ühest punktist teisse.
33. DAR marsruutimise näide ( British Telecom ). DAR ­ dünaamiline valikutega marsruutimine. British Telecom´is kasutatav DAR on: ­ abonendiga seotud kaugekõnede kommutatsioonidesõlmest (DMSU) kaks otseteed ­ varumarsruudi transiit -DMSU-st kaks ühendust sihtabonendile lähimasse DMSU-sse ­ igal jaotusvõrgu sõlmel on kaks juht-DMSU-d ­ jaotusvõrgu klastri sõlmedel on ühised DMSU-d ­ üle 60 DMSU-d Selle võrgu omadused: jaotusvõrku saabuva ja väljuva liikluse peasuunad võivad olla määratud läbima erinevaid juhtsõlmi, võib kasutada rohkem kui kahte juhtsõlme, võib kasutada erineval arvul juhtsõlmi jaotusvõrgu ühe juhtsõlme kohta, varusõlmede arv on N-3, väljuval kõnel ei lubata kasutada saabuva liikluse peasuuna viimast vaba kanalit.
34. Adaptiivne marsruutimine rahvusvah. võrkudes. "Õppimisega" marsruutimine. Siin DMSU-sse teatakse rahvusvaheliste kõnede kommutatsioonsõlmede (ISC) hõivatustest. Ja DMSU juba suunab väljuva kõne kõige vähem koormatud sidekanalisse sihtriiki suunduvate kanalite hulgast. Siin kasutatakse eelmääratuid primaarseid ISC-d ja kui need omavahel on hõivatud kõne blokeeritakse. «Õppimisega» marsruutimine kasutab nii nimetatud primaarseid DMSU-d, aga kui ühenduse loomine läbi neid ei õnnestu siis võivad primaarseteks saada ka teised DMSU-d või kõne blokeeritakse.
35. Sidevõrkude dimensioneerimine (põhieesmärk ahel- ja pakettkommut. võrgu korral). Ahelkommutatsiooniga võrkude dimensioneerimise üldpõhimõtted. Põhieesmärgid: ­ ahelkommutatsiooniga võrgu korral ­ võrgu maksumus vii nii madalaks, et on veel tagatud nõutav teenuse kvaliteet ­ pakettkommutatsiooniga võrgu korral ­ saavutada võrgu lubatava maksumuse piires pakettide väikseim keskmine viiteaeg Dimensioneerimisel arvutatakse ühenduste mahud nii, et kõnealgatusnõude blokeerimise tõenäosus oleks suvalisel suunal alla etteantud väärtust ja võrgu maksumus oleks minimaalne. Need ongi ahelkommutatsiooniga võrkude dimensioneerimise üldpõhimõtted.
36. Sidevõrgu dimensioneerimise Moe' meetod. Moe´ meetod lähtub sellest, et võrk on aladimenseoneeritud e. kõikides ühendustes on blokeerimistõenäosused üle lubatava, lisatakse kanal sellesse ühendusse, mille korral saavutatakse suurima üldise blokeerimistõenäosuse B suhteline kahanemine võrgu maksumuse kasvamise suhtes. Analoogiliselt jätkates saavutatakse olukord, kus kõikide võimalikke marsruutide jaoks on B etteantust väiksem.
37. Ad hoc-sidevõrgud. Proaktiivsete marsruutimisprotokollide tüübid. Ad-hoc sidevõrk ­ sihtotstarbeline, ajutine sidevõrk, mis on Access point´i vaba ja kasutab radiokanali info edastamiseks (mobiilne). Teiste sõnadega kliendid on samaaegselt ka võrgusõlmed. Seega siin puudub kindel infrastruktuur . Ad-hoc sidevõrgu puhul kasutatakse ka keerukaid marsruudi valikuid : proaktiivsed marsruutimisprotokollid, reaktiivsed marsruutimisprotokollid ja segatüüpi ka. Proaktiivsed marsruutimisprotokollid tähendavad, et marsruutimistabeleid eelnevalt võrgusõlmedes. Nendest marsruutimisprotokollidest: ­ OSPF ­ ühenduste oleku järgi ­ RIP ­ klientidevaheliste kaugusvektorite alusel ­ DSDV ­ ad-hoc võrkude jaoks
38. Reaktiivne marsruutimine ad hoc-võrkudes. DSR- protokoll . Reaktiivne marsruutimine ­ marsruudi leidmine vajaduse korral. Siin ühendust sooviv saadab võrku marsruudinõude, iga sõlm saadab nõude edasi ja lisab sellele oma aadressi. Kui nõue saabub sihtsõlme, loob see vastuse ja saadab selle tagasi lähtesõlme. Vastus ­ kirjeldab sõlmi, mida läbitab soovitud marsruut. Sellist meetodid nimetatakse ka võrgu üle ujutamiseks. DSR ­ reaktiivne marsruutimisprotokoll.
39. ATM-edastustehnika üldiseloomustus. Rakkude kommutatsioon. ATM-liikluse klassid. ATM ­ asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes. Siin info jagatkse rakkude vahel (48 bait + 5 baidine päis). ATM kasutab statistilise multipleksimise läbi virtuaalseid kanaleid ning selles puudub vigade kontroll. Rakkude kommutatsioon käib virtuaalteede ja virtuaalkanalite identifikaatorite abil. ATM-liikluse klassid: ­ CBR ­ püsiv ( constant ) bittikiirus(eraldatakse ribalaius vastavalt rakkude suurimale sfgedusele) ­ VBR ­ muutuv (variable) BR(vastavalt effktisvsele rakkude sagesusele) ­ ABR ­ saadaolev (available) BR(vastavalt väikseimale rakkude sagedusele) ­ UBR ­ määratlema (unspecified) BR(ei tagata mingit ribalaijust)
40. Ülekoormuse vältimine ATM-põhises võrgus. Liikluslepe ja selle kontroll. Ülekoormuste vältimiseks ATM-põhistes võrkudes on kasutusel kaks põhilist võtete kogumit: ­ ennetavad meetodid ­ püütakse vältida ülekoormuse tekkimist. ­ reageerimine tekkinud ülekoormusele ­ vähendatakse ummistumise ulatust, kestust ja kaasnevat infokadu. Selle teostamiseks on olemas liikluslepe ­ kokkuleppe kasutaja ja võrgu vahel, mida pannakse paika enne sessioni algust. Sellega reguleeritakse liikluse tüübi, kontrolli meetodit, teenuse kvaliteedi. Liikluslepe kontroll teostab : ­ lepet rikkuvate rakkude kõrvaldamist ­ rakkudele prioriteedi omistamine (läheb vaja ülekoormuse korral) ­ ühenduste katkestamist Lekkiv «ämber» - liikluslepe kontrollimeetod, kus kõik üle voolavad rakud on lepet rikkuvad.