Õigusnormid, õigusnormide liigid, funktsioon ja struktuur (0)

Õigusnormid

Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina
Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid.
Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes.
Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus , eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus.
Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel -on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid -„etalonid“. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi.
Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka süsteemi organiseerituse ehk korrastatuse tase. Sinna jõudmisele eelneb areng.
Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem.
Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Sotsiaalsed normid on korra loomise vahendid inimkäitumises.
Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee-me lähtume kirjutatud õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law.
Õigussüsteeme saab luua vaid kindlatele põhimõtetele lähtudes.
Õigus ei tulene reeglist, vaid olemasolevast õigusest tuleb luua reeglid.
Süsteemil peab olema selge järjekindlus.

ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON

Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õiguslause- laused , mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu v õiguse kehtimise kohta e need on pidamislaused. Õigusnorm sisaldab alati kindlat adressaati ja see kehtestab kuidas peab ka käituma.
Õiguse funktsioonid ja ül:

Õiguskord-sisemise rahu kindlustamine(konfliktide ennetamine ja lahendamine)

Vabaduse kindlustamine(kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest jne)

Õigusliku võrdsuse tagamine

Sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine

Sotsiaalsete protsesside juhtimine
Õigusnormi üks kesksemaid funktsioone on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist.
Õigusnormid tagavad sotsiaalse ja füüsilise kaitse , mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni.

ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR

käsulause- imperatiiv
Kõik õigusnormid ei ole käsud ja keelud. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Õigusnorm seisneb õiguslike tagajärgede esilekutsumises. Õiguslikud tagajärjed- mingi käsk , keeld v luba.
Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R.
Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje.
Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas :

Keerulist( elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R

Alternatiivne (Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R
Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed.
Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE MÕJUTUSVAHENDID.
Ilma hüpoteesita ei saa õigusnormi ette kujutada. Hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus.
Õigusliku tagajärje saabumine võib toimuda kas õiguspäraselt käitudes v õigusrikkumist toime pannes.
Õigusnorm on seotud riikliku sunniga. Õigusnorm- see on üheaegselt otsustus vajalikust ja lubatud käitumisest ning käsk, imperatiiv. Sundi vajatakse siis kui tegemist on nn „haige õigusega“.
Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne „null“.
Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr).
A. Aarnio jaotab normid kaheks:

Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist.

Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud.
Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G
Koosta kaks õigusnormi:
ALTERNATIIVNE
Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50-1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama.
KEERULINE
Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol.vaated, pärilikkus , terviseseisund ) ja esitledes neid avalikkuse ees, tingimustel, et isik on tuvastatav ja tõestusel, et andmed pole saadud ausal teel, on kannatanud isikul õigus nõuda tsiviilkorras hüvitist ja (põhiõiguste ja –vabaduste) kaitset.

Õigusnormide liigid

Õigus objektiivses mõttes , kui õiguskorda moodustavate kehtivate õigusnormide kogum, jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks. Seega jagunevad kõik õigusnormid, kas era või avaliku õiguse normideks.
Era- ja avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi-õigusharusid – õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses.
Õigusliku reguleerimise ese- kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete ehk inimkäitumise ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud.
Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud.Nt. tööõigus ei ole puhtalt eraõiguslikke norme sisaldav, vaid me leiame sealt ka avalik õiguslikke õigusnorme. Samas võivad sidemed era ja avaliku õiguse normide vahel olla ka funktsionaalse iseloomuga . NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise.
Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid
Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad , lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks.
Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme.
Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest.
Mittetäielikud õigusnormid
Mittetäielikud õigusnormid- objektiivne õigus sisaldab õigusnorme , mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud.
Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse:

Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni.

Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga.

Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse.
Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid . Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt.
Juriidiline fakt
...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.
Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad:

Sündmused –juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest

Teod-juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest.

Teod võivad olla õiguspärased v õigusvastased.

Teod võivad olla Õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mison otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele . Juriidilised teod-mis ei ole otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele.
Võib liigitada juriidilisi fakte õigusliku tagajärje iseloomu alusel:

Õigustmoodustavad- kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsel õiguse subjektidel.

Õigustmuutvad -muudavad olemasolevaid subjektiivseid õigusi ja kohustusi

Õigustlõpetavad -kutsuvad esile õiguste ja kohustuste toimimise lõppemise.