Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele väljendusõpetus (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seda saavutada?
  • Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist?

Lõik failist

Eesti keele väljendusõpetus
HLE6060
Materjalid 
Kirjandus:
Õpik: “Eesti keele väljendusõpetus”
R. Kasik, M.  Erelt , T. Erelt
Tartu 2007
Lisamaterjal:
• M. Erelt, T. Erelt “Eesti keele käsiraamat”
• ÕS    http://www.eki.ee/dict/qs2006/
• M. Erelt “Lause õigekeelsus” Tartu 2007
Iseseisev töö  arvestuseks :

Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10.
Kontrol töös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt 
läbitöötatud materjali kohta. Nt:
1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, 
kuidas seda saavutada? Näiteid. 
2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid.
3) Vi tamine – teistele ja endale;  vormiline  ja  sisuline  külg.
4) Mil e poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid.
5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {….})
+ essee analüüs! 
Kokku-lahku:
mitm. om.
• teaduste akadeemia,  uudiste   agentuur
• 2-silbiline lastekodu , lasteorganisatsioon, 
meeltesegadus,  keeltekool , nõudepesija
•  trad .- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, 
teenetemärk, vanematekogu
!   soovitav  – loengute sari  loengusari, pisikukandja, 
veosekäive, autohooldus
• elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, 
impordi ja ekspordi maht
ooperi- ja bal etiteater, suu- ja sõrataud, hinna- ja 
turupoli tika, aruande- ja valimiskoosolek
Omadussõna

Vasakule Paremale
Eesti keele väljendusõpetus #1 Eesti keele väljendusõpetus #2 Eesti keele väljendusõpetus #3 Eesti keele väljendusõpetus #4 Eesti keele väljendusõpetus #5 Eesti keele väljendusõpetus #6 Eesti keele väljendusõpetus #7 Eesti keele väljendusõpetus #8 Eesti keele väljendusõpetus #9 Eesti keele väljendusõpetus #10 Eesti keele väljendusõpetus #11 Eesti keele väljendusõpetus #12 Eesti keele väljendusõpetus #13 Eesti keele väljendusõpetus #14 Eesti keele väljendusõpetus #15 Eesti keele väljendusõpetus #16 Eesti keele väljendusõpetus #17 Eesti keele väljendusõpetus #18 Eesti keele väljendusõpetus #19 Eesti keele väljendusõpetus #20 Eesti keele väljendusõpetus #21 Eesti keele väljendusõpetus #22 Eesti keele väljendusõpetus #23 Eesti keele väljendusõpetus #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alice1991 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, Krimmi poolsaar, Hea Lootuse neem, paapua hõimud. Sõrve säär, Suur Munamägi. Maad, paikkonnad, alad ilmakaare Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: järgi: Kuramaa, Siber, Lähis-Ida, Ida- eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett. Euroopa, Idamaad, Põhjamaad.

Eesti keele väljendusõpetus
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-

Eesti keel
thumbnail
23
doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup

Eesti keel
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1

Eesti keel
thumbnail
36
docx

Eesti keele reeglid

Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra?

Eesti keel
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor

Esmaabi




Kommentaarid (1)

tempo profiilipilt
tempo: Kasutu, ootasin harjutustundide materjali. Lihtsalt loengu slaidid olid, mis niigi vabalt kättesaadavad!
14:36 13-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun