Uurimistöö näidis (2)

Uurimistöö koostamine

Tallinna Kristiine Gümnaasium

Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti.
Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine.
Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda).
Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni.
Uurimistöö võib olla:

kirjeldav

empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine )
2. TÖÖ KOOSTAMINE
2.1. Teema valik ja eesmärgi püstitus
Uurimistöö algab teema valikust. Töö teema valib õpilane vabalt ja iseseisvalt õpetaja poolt antud raamides. Töö teema sõnastamisel on soovitatav võimalikult varajases staadiumis nõu pidada töö juhendajaga.
Teema valikul tuleks kohe välja selgitada, kas antud teemavaldkonna kohta on piisavalt materjali – nii erialast kirjandust kui ka teisi uurimusi.
Kui uurimistöö teema on valitud, tuleb püstitada töö eesmärk – mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peaks olema lihtne ja arusaadav.
Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud.
2.2. Uurimistöö ülesehitus
2.2.1. Töö kava
Koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd.
2.2.2. Sissejuhatus
Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest.
2.2.3. Sisuline osa
Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki.
Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta.
Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat; antakse uurimise üksikasjalik kirjeldus, empiirilise uurimusi puhul andmete kogumise ja töötlemise meetodid.
Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid , diagrammid jne). Empiirilise uurimuse puhul peab see peatükk sisaldama ka statistilise töötluse tulemusi ning nende usaldusväärsuse hindamise meetodeid .
Uurimistöö esimene või teine peatükk kirjeldab tavaliselt uuritava teemaga seotud üldist tausta. Kolmandas peatükis töö autor interpreteerib (tõlgendab) töö tulemusi. Autor võrdleb töös saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta.
Peatükkide arv tuleneb töö sisust kuid igal juhul peaksid peatükid olema võrreldava suurusega.
2.2.4. Kokkuvõte
Kokkuvõttes tuleb välja tuua omapoolsed järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud , milliste tulemusteni on jõutud ning kas töö eesmärk on saavutatud.
Kokkuvõttes ei püstitata enam uusi probleeme.
2.2.5 Võõrkeelne kokkuvõte (resümee)
Võõrkeelne kokkuvõte peab andma paari lehekülje ulatuses lühiülevaate töö eesmärgist ning töö põhitulemustest ja järeldustest. Õpilastööle võõrkeelset resümeed tavaliselt ei lisata.
2.5. Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali hulka, mida õpilane on uurimistöö käigus läbi töötanud. Enne töö teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud tema kohta on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid.
Juba esialgsel materjaliga tutvumisel on soovitatav teha endale märkmeid (autor, pealkiri, kirjastus, aasta), et kergendada hiljem vastava allika leidmist .
Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud väljaanded.
2.6. Lisad
On töö põhiosaga seotud ja seda täiendavad lisamaterjalid (vaatlusprotokollid, faktiliste algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms).
2.7. Töö keel
Töö tuleb kirjutada täpses ja selges , vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud.
Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.
3. TÖÖ VORMISTAMINE
3.1. ÜLDNÕUDED
Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvuti abil.
Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö võiks olla kirjutatud kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Võimalikud on ka muud variandid, kuid kirjaviis peaks kindlasti olema akadeemiline.
Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:

• üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi;
  
• vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi;
  
• paremal pool 2 cm vaba ruumi.
  

Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Tiitelleht , sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid neile ei märgita. Igat uut lõiku ei pea alustama taandreaga. Tekstilõigud eraldatakse täiendava reavahega.
Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja lõppu punkti ei panda. Töö erinevaid osi alustatakse uuelt leheküljelt ( Insert , Page Break).
Köidetud töö ees ja taga peab olema valge puhas leht.
Töö osade loogiline järjestus:

Tiitelleht

Sisukord

Sissejuhatus

Sisu peatükkidena

Kokkuvõte

Võõrkeelne lühikokkuvõte (kui on)

Kasutatud kirjandus
8. Lisad (kui on)
3.2 TIITELLEHT
Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1):

õppeasutuse nimi;

töö pealkiri (suurte tähtedega);

viide töö iseloomule – uurimistöö, referaat jne;

autori ees- ja perekonnanimi ;

juhendaja nimi

töö valmistamise koht ja aasta
3.3 SISUKORD
Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2)
3.4. VIITAMINE
Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk).
Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti.
Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid.
Viitamise erinevad võimalused:

• tekstisisene – viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat;
  

Näide .
Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23).

• joonealune – viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist.
  

Näide.
Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1)

Zillmer, H. J.Darwini eksitus . Tallinn, 2001, lk. 89.
Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist.
Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga.
Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg.

• viitamine ajakirja artiklile
  

Näit.
Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22.

• viitamine ajalehe artiklile
  

Näit.
Tamm, V. (2000). Eesti turismi areng. Eesti Päevaleht 7.jaanuar: lk.23.
Elektroonilistele teabeallikatele viitamisel lähtutakse samadest reeglitest, mis kehtivad raamatute ja artiklite puhul. Lisandub elektroonilise allika aadress.

• viitamine WWW dokumendile
  

Näit.
Kapp, R. (2001) Hr. Kappi ettekanne Läti Vabariigist: Rahvusvahelise Haridusfondi juhatuse istungil 19.oktoobril 2001 (WWW)
http://www.ee/et/teated/56777.html (25.november 2001).
Juhul, kui samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viitamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles – sealsamas).
3.5. Tabelid
Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli number märgitakse tabeli pealkirjast üks rida kõrgemale lehekülje paremasse serva.
Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga .
Tabelist peavad selguma kasutatud andmete allikad; kui tegemist on töö autori arvamustega, siis tuleb ka see ära fikseerida.
Tabeli pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse lehekülje keskele .
Näide. Tabel 1

Töötajate kontaktandmed

Nimi
Sugu
Vanus
Haridus
Kask , Kalev
M
23
kesk
Allikas: Postimees, 12.jaanuar 2001, lk.5
3.6 .Joonised
Siia kuuluvad kõik graafikud , skeemid ja diagrammid. Igal joonisel peab olema joonise sisu kohta käiv info. Kõik joonised nummerdatakse. Kõiki jooniseid tuleb töös kommenteerida ja viidata.
Näide. X=aeg, y=ruum
Joonis 1. Aja ja ruumi põhimõtteline mudel (Pehk, S. Aja planeerimise alused, Tartu, 2002, lk.35).
4. UURIMISTÖÖ KAITSMINE
Uurimistöö kaitsmine kujutab endast õpilase lühiettekannet ning sellele järgnevat küsimustele vastamist. Kaitsta on lihtsam kui töö on kahes eksemplaris. Kaitsmise ajal peab kaitsjal olema kasutada oma töö.
Uurimistöö kaitsmine toimub selleks spetsiaalselt moodustatud komisjoni ees. Kaitsekõne on keskmiselt 5-10 minutit pikk.
Töö kaitsekõne peab sisaldama:

• töö eesmärki ja valiku motiivi
  
• probleemi kirjeldust
  
• järeldusi või autoripoolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks.
  

Lisa 1
Uurimistöö tiitellehe vormistamise näidis.

Tallinna Kristiine Gümnaasium

VÄÄRETUSHINNANGUTE SEOS ISIKU KÄITUMISEGA

Uurimistöö

Tõnu Kask 12A klass

Juhendaja: prof . U. Kala

Tallinn 2002

Lisa 2

Sisukorra näidis

SISUKORD
Sissejuhatus……………………………………………………………………………..3

ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)………………………………5

Esimese peatüki alapealkiri…………………………………………..…….7

TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)…………………………………10

Teise peatüki esimene alapealkiri…………………………………………10

Teise peatüki teine alapealkiri………………………………………...…..14

Teise peatüki teise alapealkirja esimene alapealkiri…………………16

UURIMISTÖÖ METOODIKA (suurte tähtedega)………………...………………17
KOKKUVÕTE………………………………………………………….………...……20
VÕÕRKEELNE KOKKUVÕTE………………………………………………………22
KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………….……………24
LISAD
Lisa 1. Pealkiri………………………………………………..……….………..26
Lisa 2. Pealkiri………………………………………………....……………….27