Balti provintsiaalseadustik (1)

Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808-1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei .Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad.
Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees , ta allus ametlikult otse senatile. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner.
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat -mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ja riigile toiduainete ja materjalide hankimine .
Kubermaguvalitsus- tegeles kubermagu igapäevase juhtimisega.
Hoolekandevalitsus-tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisastsioonide töö korraldamisega.
Sisekaitseüksus:kohalikud sõjaväekomandod,mis olid kuberneride alluvuses, nende ülesanne oli korra kaitsmine,kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine,valveteenistuse pidamine, pagend nekrutite ja talupoegade püüdmine ja kubermagu läbivate nekrupartiide ja arestantide saatmine.
1801-muudatused Taluraha sedustes
1802-talurahva seadus võeti vastu eestis, 1804-Liivimaal.
Iggaüks.
1802-* tunnistas talupoegade õigust vallasvarale,
keelustas koormiste tõstmine,*sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle oma lastele pärandada,*piirati talupoegade müüki.
1804-*jäeti talupojad endiselt pärisorjadeks,*talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus keelustati ,*talupojad said omandiõiguse vallasvarale,*nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada,* koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega,selleks maad mõõdeti ja kaardistati,*koormised pandi kirja vakuraamatusse.
Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal:talupoegadest sai vaba talupojaseisus,talupoegade, ost,müük keelustati lõplikult, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara,ei tohtinud elukutset vahetada, liikumisvabadus piiratud.
1849-Liivimaal talurahvaseadus -mõisnikel õigus mõisda ja ka talumaale,kuid ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta, võis seda talupjale rentida või müüa, mindi üle raharendile .
Vallakohus-takurahvaseisuse omavalitsus ,sinna koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud,politseilised ning administratiivsed funktsioonid,nad lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi,nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi,karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele.
Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga,ning jalapäevades.
Riiklikud koormised- pearaha ja nekrutiandmine .
Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära.
Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud
1866- vallareform -omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust.
Valla täiskokku kuulusid kõik pärisorja rendiperemehed ning kümnendik maameeste esindajatest.Täiskogu valis volikogu ,kuhu võis kuuluda vastavaltelanike arule 3-24 liiget.
Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem ,kes valiti taluperemeeste hulgast, temal oli politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil nii talu kui ka mõisamaal.Vallavanem koos abilisega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmeid ametimehi:vallakirjutaja,rõugetepantija,koolmeister.
Toodeti:vilja,viinapõletamine,loomakasvatus,kartulikasvatus.
Tööstuse liigid:vabrikutootmine, laevandus ,vee-energia,masin- ja metallitööstus,paberitööstus.
Laevandus-merekool Heinastes
Tööstus-rajati kalevivabrikuid Narva,Sinti ja Kärdlasse.
Raudtee -kiirendas uute tööstusettevõtet rajamist ,sellega avardusid luliselt kaubavahetuse võimalused ja suurenes Tallina ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus.
1877 -Vene linnaseadus-linnadejuhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte,linnavalitsuse eesotsas oli linnapea , linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus .
1870-kitsarööpaline radutee
1858-Kreenholmi manufaktuur,kus kasutati Narva jõe koskede vee-energiat,töödeldi puuvilla mida veeti sisse ameerikast ja egiptusest.
Ühingud-estofiilide liikumine(uurisid eesti keelt ja kultuuri,avaldasid ilukirjanduts, andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist,Eesti Kirjanduslik Ühing- nende toel anti välja rahvuseepos Kalevipoeg.
Neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool , ja kreisikool maakondades,gümnaaisum kubermangulinnades ning ülikool.
1850 Maltsveti liikumine-mille rajaks oli Juhan Leinberg, ta oli jõuaks taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854 hakkas oma palvetunde pidama ,loobudes omna varast ja elukorrldusest.Ta oli sõnaosav ja julge esineja , kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrats usukaudu.