Java algtõed (0)

            1
Mis on  Java ?
Java    —  alates   1991.   aastast  Sun   Microsystems  poolt   arendatav   ja   23.   mail   1995   avalikustatud 
objektorienteeritud  programmeerimiskeel.  Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks  Oak  ja 
seda loodi  koduelektroonika  tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama 
rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste ( application ) ja servertarkvara loomiseks. 
Põhivõimalused 
• eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; 
• sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; 
• sisseehitatud lihtsad klassid  ( massiiv , loetelu,  stack jms); 
• võrgurakenduste loomise  lihtsate  vahendite olemasolu;
• http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; 
• Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; 
• unifitseeritud ligipääs  JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele
• jne.
Java-programmide põhikategooriad:
•
Rakendusprogramm (Application) – tavalise rakendusprogrammi analoog
•
Rakend , mõnes allikas aplett (Applet) — piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis 
töötab  veebilehitseja  juhtimisel veebidokumendi aknas. 
•
Midlet (Midlet) — piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel.
•
Servlet (Servlet) – piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab  veebirakenduse  
serveri poolel.
•
Serveripoolne  rakendus   (Enterprise  Application)  –  on määratud mitmekordsele kasuamisele 
serveri poolel.
•
Java   klasside   teek  (Java    Class    Library)  –  on   ettenähtud   mitmekordseks   kasutamiseks   Java 
keeles kirjutatud programmides.
C++  vs Java
•
Süntaks.  Kuivõrd see võimalik on,  C++s  püütakse hoida järjepidevust ja ühilduvust  C  keelega. 
Java  on   pealtvaadates   sarnane   C   ja   C++   keeltega,   sest  võttis   nendelt   üle   suure   osa 
põhikonstruktsioone,   jättes   samas   kasutamata   vahendid,   milleta   läbi   saab   ja   mis   kirjutamise 
keerulisemaks või veaohtlikumaks teevad. Tulemusena on  Java  C++  keelest lihtsam ja seega on 
Javat kergem õppida ja sellele translaatoreid kirjutada. 
•
Programmi täitmine. Java-kood kompileeritakse vahekoodi, seda nimetatakse baitkoodiks, mida 
edaspidi   kas   täidetakse   interpretaatoriga   või   kompileeritakse,   C++  keeles   oli   aga   esialgselt 
määratud,   et   programm   kompileeritakse   antud   platvormi   masinakeelde.  See   määrab   keelte 
kasutamise   alad:   Java  keelt   ei   kasutata   seadmete   draiverite   ja   madalatasemeliste   süsteemsete 
utiliitide kirjutamiseks. Java mehhanism aga lubab isegi baitkoodi kasutada erinevatel platvormidel 
ja suvalises operatsioonisüsteemis ilma, et programmi peaks  muutma .  
•
Mälu juhtimine. C++ kasutab klassikalist mälujuhtimise  tehnikat , kus  programmeerija  ise eraldab 
dünaamiliselt objektide jaoks vajaliku mälu, ning peab ise hoolitsema selle vabastamise eest. Java 
keskkonnas töötab aga prahikoristaja, mis automaatselt jälgib objektide kasutust ja kui objekti 
rohkem ei kasutata, siis vabastab sellega hõivatud mälu. Esimese  variandi  eeliseid saab kasutada 
            2
süsteemses   programmeerimises,   kus   programmeerijal   peab   olema   täielik   kontroll   kasutatavate 
ressursside   üle,   teist    varianti    on   mugavam   kasutada   rakendusprogrammeerimises,   sest 
programmeerija ei pea ressursse ise  haldama  ja mälu kasutust jälgima, mis tõstab programmide 
turvalisuse   ja   säästab   programmeerija   aega.   Samas   aga   prahikoristaja   töö   hõivab   süsteemseid 
ressursse, mis võib aeglustada programmi tööd. 
•
Standardiseerimine . Java  keeles on kindlad  standardid  sisend/väljund-, graafika-,    geomeetria -, 
dialoogoperatsioonidele, juurdepääsule andmebaasidele ja muudele   tüüpraksendustele. C++ on 
selles mõttes vabam. 
•
Viidad .   C++  võimaldab   teha   tööd   madalatasemeliste   viitadega.   Javas    viitasid   ei   ole.  Viitade 
kasutamine on tihti raskesti avastavate vigade tekkimise põhjuseks, kuid nende kasutamine on 
vajalik   riistvarapõhises programmeerimises. Kuigi põhimõtteliselt C++ keeles on olemas terve 
rida   vahendeid   (konstruktorid   ja   destruktorid,   standardsed   mallid,   viited),   mis   lubavad   vältida 
käsitsi mälu eraldamist ja ohtlikke viitade  operatsioonide  kasutamist. Kuid siin peab juba olema 
kõrge  programmeerimise  kultuur, seevastu Javas on see realiseeritud automaatselt. 
•
Programmeerimise    paradigma .  Keel   Java   on   puhas   objektorienteeritud   keel.   Seevastu   C++ 
keeles on säilinud ka puhtprotseduurse programmeerimise võimalused (klassivabad funktsioonid ja 
muutujad). 
•
Tüüpide dünaamiline info.  C++s puudub käitusajal tüüpide täisväärtuslik info RTTI (Run-time 
type information  - see on spetsiaalne objekti tüübi määramise mehhanism käitusajal). 
•
Eelprotsessor.   C++  on   säilinud   C   eelprotsessor,  sealhulgas   on   olemas   võimalus   lisada 
kasutajasüntaks kasutades käsku  # define .  See ei ole ohutu mehhanism, sest suurte programmide 
pakettide    moodulid   võivad   saada   üksteisest   liiga   sõltuvaks,   mis   järsult   vähendavad   pakettide 
turvalisust   ja   ühiskasutusega   moodulite   loomise   võimalust.   С++  keeles   on   piisavas   koguses 
vahendeid  (konstandid, mallid, sisseehitatud funktsioonid)  selleks,  et praktikas vältida täielikult 
#define kasutamise. Java lihtsalt eiras täielikult eelprotsessori kasutamise, millega sai ühe hoobiga 
lahti sellega seotud kõikidest probleemidest, ehkki  kaotades sellega mõned võimalused.
            3
Virtuaalne Java-masin,  baitkood , JIT-kompileerimine
Paljud  rakendused  töötavad ainult mõne ühe operatsioonisüsteemi juhtimisel. Kui programmi tööd juhib 
operatsioonisüsteem, siis programmeerija ei pea arvestama konkreetse väljund- ja sisendseadmega – selle 
eest vastutab OS.    See annab nii programmeerijale kui ka kasutajale vabaduse mitte mõelda selle üle, 
kuidas   teostada   andmevahetust   välisseadmetega   aparaattasemel.   Näiteks,   faili   lugemisel   on 
programmeerija vaatevinklist ükskõik, kas need andmed tulevad kõvaketta, CD või DVD pealt. Kuid 
tavaliste  rakenduste puhul programmi töötavus on piiratud ühe operatsioonisüsteemiga. Näiteks  Windows -
rakendus ei hakka tööle  LINUX  süsteemis ja vastupidi.
Saab   vältida   sõltuvust   operatsioonisüsteemist,   kui   täita   kõik   välisseadmetega   seotud    operatsioonid  
käituskeskkonnas  –    programmis ,   mis   kontrollib    rakenduse    tööd   ja   täidab   väljakutsed   vastavalt 
erinevatele operatsioonisüsteemidele. Java keeles kirjutatud  programmid  täidetakse käituskeskkonnas – 
Java-virtuaalmasinas,  ning  sellepärast  ei  sõltu  operatsioonisüsteemist,  vaid  töötab  igal  pool,  kus  on 
olemas vastav Javamasin. Sellepärast Java-rakendused ei ole mõne operatsioonisüsteemi rakendused, vaid 
Java-rakendused.
Java   keeles   kirjutatud   programmid   on   klasside   kogud,   neid   hoitakse   tekstifailides   laiendiga  .java. 
Programmitekst transleeritakse kahendfailidesse laiendiga .class. .class-failid koosnevad baitkoodist, mis 
on abstraktse Java-protsessori käskude kogu ja mis koosnevad selle protsessori käskude ja andmete sõnede 
jadast. Selleks, et baitkood mõnel  arvutil  täita, interpreteerib Javavirtuaalmasin iga käsu antud protsessori 
käskudeks.
Esialgu baitkoodi interpreteerimine toimus nii, et iga baitkoodi jada viidi üle masinakoodi ja täideti. Selle 
tagajärel   Java-programmid   töötasid   aeglasemalt,   kui   teised   operatsioonisüsteemisõltuvad   programmid. 
Nüüd aga kasutatakse keerulisemat süsteemi – selle nimeks on  JIT-kompileerimine  (Just-In-Time) – 
selles  variandis  baitkood kompileeritakse käitusajal. Kui mõni instruktsioon oli korra kompileeritud, siis 
see   jäeti   meelde   spetsiaalses   puhvris   ja   korduvalt   kasutati   juba   valmiskoodi.   Seega   interpreteerimine 
toimub ainult esimesel baitkoodi instruktsiooni  kasutamisel , mis kiirendab oluliselt programmi täitmist.
Tänu sellele, et Java-programmid tõlgitakse platvormist mittesõltuvasse baitkoodi, saab neid  programme  
ja kokku lingitud rakendusi kasutada erinevatel platvormidel töötavatel arvutitel. On selge, et arvutis peab 
olema   installitud  Javavirtuaalmasin  (Java    Virtual    Machine   –  JVM),  mis   on   kompileeritud   antud 
protsessori   koodi  ( native    code  –  platvormist   sõltuv 
kood).  Ühes arvutis  võib olla installitud mitu erineva 
versiooniga või erinevatelt  tootjatelt Javamasinat.
Java rakendust täidetakse Javavirtuaalmasinas, mis on 
operatsioonisüsteemi   osa.   Seega   esimesena   stardid 
Javamasin,   saab   parameetrina   baitkoodis   klassi   faili 
nime,   otsib   selles   klassis   meetodi   nimega  main  ja 
käivitab programmi töö.
Virtuaalmasin   peale   baitkoodi   interpreteerimise 
kompileerib programmi masinakoodi ja täidab seda JIT-
kompileeritud   koodi,   täidab   veel   ka   teisi   funktsioone 
(koostöö operatsioonisüsteemiga, juurdepääsu tagamine 
failidele, graafikafunktsioonide tugi). Peale selle  teostab  
automaatse mäluvabastamise mittevajalike objektide alt, 
mida   nimetatakse  prahikoristamiseks   (garbage 
collection ).
            4
Mis on JDK?
Virtuaalset  Java-masinat tihti nimetatakse käituskeskkonnaks (Java Runtime Enviroment – JRE). Java-
masina installimist kliendi serverile saab teostada kahel moel:
•
Installides  Java  Development  Kit (JDK)  —  Java  tarkvara  arenduskomplekt,  kus  JRE  on  juba 
sees. Sünonüümina saab kasutada ka terminit SDK – Software Development Kit.
•
spetsiaalne JRE variant veebiseiluris, mida nimetatakse Java plugin.
JDK  viimased  versioonid on vabalt laetavad Sun veebilehelt ht
  tp: / /java.sun.com  
JDK  komplekte klassifitseeritakse lähtudes Java versioonist ja loodavate rakenduste tüübist.  On olemas 
versioonid  JDK  1.0...1.6,  ootab   valgust    versioon   1.7.   (2010.  aasta).  Iga   versioon   sisaldab   mitut 
alamversiooni,  kus puuduvad programmeerimiskeele muudatused,  kuid on parandatud vead või lisatud 
väikesed muudatused teekidesse.
Ühe versiooni JDK arenduskomplektid erinevad nende abil arendatavate rakenduste tüübi poolest. Praegu 
pakub Sun Java arenduskomplekte, mis jagunevad võimaluste ja kasutusvaldkondade järgi kolmeks:
•
Mikrokomplekt  —  Java  Platform , Micro  Edition  (Java ME)   -  “minimalistlik” Java, mis on 
mõeldud   väheste   ressurssidega   seadmetele  („kõhn    klient “)  külmkappidest,   kiipkaartidest, 
pihuarvutitest mobiiltelefonideni. Sedametele, kus ressurss on piiratud.
•
Standardkomplekt  — Java Platform, Standard Edition (Java SE) on mõeldud „paksu kliendi“ 
tarkvara loomiseks, st seadmetele, kus on piisavalt ruumi ja mälu – tavalised arvutid ja  serverid .
•
Korporatiivne   komplekt—  Java   Platform,   Enterprise   Edition   (Java   EE)  vahendid   suurte 
hajussüsteemide   arendamiseks ,  kus Java töötab kliendi ja serveri rollis olevatel komponentidel 
(Enterprise JavaBeans), mis asuvad erinevates süsteemides.  On Java SE  laiend .  Selle platvormi 
SDK sisaldab võimsat serverit ning suurt arvu teisi Java  tehnoloogial  põhinevaid käituskeskkondi
Pildil on toodud Java  platvormide  standardklasside näiline jaotus.
JDK programmid ja klassid: põhilised osad (pildil on 
toodud paki  jdk1.6.0_11 ja  kataloogi  bin sisu):
•
kompilaator javac tõlgib algteksti baitkoodi;
•
interpretaator java, sisaldab JVM teostuse;
•
aplettide
 
läbivaatamise
 
programm 
appletviewer, asendab veebilehitseja;
•
silur jdb;
•
disassembler javap;
•
varundusprogramm jar;
•
dokumendikoostamise programm javadoc;
•
C   keele   päisfailide   genereerimise   programm 
            5
javah ;
•
digiallkirja  lisamise programm javakey;
•
programm native2ascii, mis konverteerib rahvuskeelse teksti Unicode sümbolite jadasse;
•
Java-klasside standardteegid;
•
näited;
•
dokumentatsioon ;
•
erinevad utiliidid;
•
Java programmide käituskeskkond (JRE). 
Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad
Kaasaegsed Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad on järgmised: NetBeans, Sun Java Studio 
Creator,   IntelliJ    IDEA ,   Borland   JBuilder,    Eclipse ,  ja   toetuvad   JDK   poolt   pakutavatele   teenustele 
( service ). Suurem osa neist kasutab Java-programmide kompileerimiseks JDKs sisalduvat kompilaatorit. 
Sellepärast need keskkonnad kas juba sisaldavad komplektis mõnda JDK-versiooni, või nõuavad JDK 
eelinstallimist arendaja  arvutisse .
NetBeans  IDE  —  vaba integreeritud tarkvara arenduskeskkond  (IDE)  programmeerimiskeeltele  Java, 
JavaFX ,   Ruby,    Python ,   PHP,    JavaScript ,   C++  jm.  Keskkond  NetBeans  toetab   vaikimisi   arendust 
platvormide J2SE ja J2EE jaoks. Kvaliteedi ja võimaluste suhtes viimased NetBeans IDE versioonid ei jää 
alla parimatele kommertsintegreeritavatele raamistikele Java keele jaoks, nagu  IntelliJ IDEA. Sisaldab 
palju   võimalusi   nagu   refaktoring,   profileerimine,   värviga   eraldatud   süntaksilised    konstruktsioonid , 
automaatselt täiendatavad konstrultsioonid, palju koodimalle jms  http://netbeans.org/ 
Eclipse  IDE  —  vaba   raamistik   ( framework )   mitmeplatvormiliste   moodulrakenduste   arendamiseks. 
Arendatakse ja toetatakse  Eclipse Foundation.  Enimtuntud rakendused, mis põhinevad  Eclipse Platform 
— erinevad «Eclipse IDE» tarkvara arendamiseks paljude keelte jaoks (näiteks, kõige  populaarsem  «Java 
IDE»). Eclipse IDE on paljudes asutustes võetud rakenduste arenduse korporatiivseks standardiks. Eclipse 
IDE (alates versioonist 3.0) ei ole monoliitne toetades IDE laiendusi, vaid koosneb laienduste kogumist. 
Viimastes  Eclipse  versioonides pluginate lisamiseks on rakendatud mugav süsteem  Software Updates. 
http://www.eclipse.org/ 
Lihtne programm Java keeles
1.  Lihtsa   konsoolrakenduse   loomine   lihtsa   tekstiredaktori,   näiteks   NotePad,   abil,   kompilaatori 
käivitamise ja rakenduse täitmisega käsurealt.  Pakk  JDK ei meenuta millegagi rakenduste loomise 
integreeritud keskkonda. Kõik käsud käivitatakse käsurealt. Peale JDK installimist lisage kataloogi nimi 
jdk/bin  otsinguteede   loetellu,   mille   järgi   operatsioonisüsteem   otsib   käivitatavaid   faile  —  keskkonna 
süsteemne   muutuja   on   path .  Kontrollida,   kas   kõik   on   õigesti   tehtud,   saab   järgmiselt:   trükkige 
konsoolaknasse käsk java -version
            6
N
  äide .  Teate kuvamine  ekraanile , on võimalus käivitada programm  parameeter -argumentidega
class FirstSample
    public static void main( String [] args) 
    {
if(args.length>0)
System.out. print ("Your text: ");
for(int i=0;iNew  Project ->Java Project.
Siis lisate Java klassi  - New Java Class. Erinevate parameetrite seas, mida saab kasutada klassi loomisel, 
on ema-klassi nimi,  liideste  nimed, main-meetodi loomine.
Pange tähele, et klassi nimi algab alati suure tähega. Sama nimi peab olema failil, kuhu klass kuulub.
            8
Edasi  loome  rakenduse, mis kuvab teate ekraanile.
Rakenduse saab käivitada Run->Java Application
 Keskkonna allosas kuvatakse tulemus.
            9
 Java keele üldkujutus
Java  keeles andmetüübid jagunevad kahte leeri: lihttüübid ja struktuurtüübid (e viitetüübid).  Lihttüüpi 
(primitive  types )  andmed paiknevad  ühes mälupesas. Viitetüüp on selline andmetüüp, kus mälupesades 
asuvad mitte andmed ise, vaid nende andmete aadressid ehk viited. Juurdepääs  aadressile  puudub. 
Lihttüübid:
•
täisarvulised: byte, short, int, long, char;
•
ujukomaarvud float,  double ;
•
tõeväärtustüüp boolean.
Java  struktuurtüüpe   kasutatakse   objektprogrammeerimisel  —  sõned,  failid,  kasutajaliidese   elemendid, 
kasutajatüübid (klassid).
Javas on kasutusel järgmised kokkulepped tähtede  registrite  ja identifikaatorite kohta:
•
Klasside nimed algavad alati suure tähega – MinuKlass, Jutukas
•
Lihttüüpide nimed  kirjutatakse  väikeste tähtedega — int, short, int, long, char, boolean ...;
•
struktuurtüüpide  nimed   on   soovitatav   kirjutada  suure  tähega.   Siis   on   kirjutamise   käigus   hea 
eristada, millega on tegu. Kui nimi koosneb mitmest osast, siis iga osa algab suure tähega. Teised 
tähed on väikesed – Object, Collection, JButton
•
muutujate ja meetodite nimed kirjutatakse väikeste tähtedega. Kui nimi koosneb mitmest sõnast, 
siis käik sõnad kirjutatakse kokku, kuid iga järgmine sõna algab suure tähega  –  i, j, object1, 
myVariable, jButton2 
•
pa
  kkide nimed   kirjutatakse  väikeste tähtedega,  kui nimi koosneb mitmest sõnast, siis neid võib 
eraldada alakriipsuga «_» - mypackage, org.jdesktop.swingworker
•
konstantide nimed on vaja kirjutada suurte tähtedega, kui nimi koosneb mitmest sõnast, eraldada 
alakriipsuga «_» - MIN_VALUE, INFORMATION_MESSAGE.
Java ideoloogia algselt oli mõeldud tööle arvutivõrkudes mis võimaldaks tööajal  laadida  võrgust juurde 
vajalikke  klasse  ja ressursse. Java rakendusi arendatakse ja levitatakse suure hulga sõltuvate klasside näol. 
Javas on ettenähtud klasside grupeerimisvahend  pakk  —   pakid   ( package ).  Pakid tagavad sõltumatuid 
nimeruume ja piiravad juurdepääsu klassidele.
Klassid kuuluvad alati mingisse  pakki . Pakid võivad paikneda hierarhiliselt. Igal pakil on vastavuses 
kaust,   kus   asuvad   klasside   lähtekoodid.   Et   klass   pakki   lisada,   tuleb   pakk   klassikoodis   esimeses   reas 
deklareerida. 
  
package имя_пакета;
Kui pakk jäi deklareerimata ja seega puudub, siis loetakse, et klass asub pakis  default.
Sissepandud pakkidel on liitnimed, kus nimed eraldatakse  punktiga . Et pakkide nimed ei korduks Javas on 
kasutusel   metoodika,   mis   garanteerib   nimede   unikaalsuse  —  pakkidele   antakse   nimed,   mis   vastavad 
domeenide   WWW-aadressitele,   kuid   kirjutatud   vastupidises   järjekorras.   Näiteks,  web.vk.edu.ee   – 
ee.edu.vk.web. username
Kui   klassi   defineerimisel   puudub   piiritleja  public,   siis   juurdepääs   klassile   on   lubatud   ainult    nendest  
klassidest, mis on antud klassiga ühes pakis — pakipõhine juurdepääs.  Failis  laiendiga .java võib olla 
a inult  ü
  ks   klass   üldjuurdepääsuga ,   e  avalik   klass  (public)  ja   suvaline   arv   klasse   pakipõhise 
juurdepääsuga.
Klassis   võib   kasutada   ka   teiste   pakkide   avalikke   klasse,   kui   kirjutada   klassi   täisnimi  — 
pkg1.pkg2.pkg3.MyClass  või   määrata    kasutatava    klassi   asukoht   programmi   nimeruumis   operaatoriga 
import  pkg1.pkg2.pkg3.MyClass.  Kui kasutatakse paljusid klasse ühest pakist, siis võib importida kõik 
            10
klassid järgmiselt import pkg1.pkg2.pkg3.*
Etteantud Java pakkide nimed algavad nimest java või javax.
Näited
N
  äide 1 .  Töö erinevat tüüpi muutujatega, konstandid, matemaatilised funktsioonid ja sõned
            11
N
  äide 2 .  Info sisestamine ja väljastamine
Enesekontrolli küsimused
1. Mis on Java- tehnoloogia ? Mis on  Java virtuaalmasin? Mis on Java Plug-in? 
2. Millega erinevad keskkond JRE ja  platvorm  J2SE? 
3. Mis on ühist ja erinevat  C# ja Java vahel?
4. Mis on pakk (package) ja milleks neid kasutatakse?
Harjutused
Õppige iseseisvalt — kuidas Javas käib töö massiividega. Valige üks järgmistest ülesannetest:
1. On olemas ühemõõtmeline massiiv, mis koosneb mittekorduvatest juhuarvudest. (10 punkti) On 
vaja:
•
Lugeda paariskohtadel asuvate elementide summa
•
Lugeda minimaalse ja maksimaalse elemendivahel seisvate massiivielementide summa
•
Trükkida välja kõige pikem järjest  leiduv kasvavas järjekorras elementide jada. 
2. On antud täisarvuline ruutmaatriks (10 punkti)
•
Leida nende ridade elementide summa, kus puuduvad negatiivsed arvud
            12
•
Igas reas leida suurim element ja vahetada see  kohtadega  vastava peadiagonaali elemendi 
vastu.
•
Maatriksi   elementi   loetakse   lokaalmiinimumiks,   kui   ta   on    rangelt    väiksem   kõigist 
naaberelementidest. Lugege, mitu lokaalmiinimumi on antud maatriksis
3. Hollandi   rahvuslipu   ülesanne   (E.Deikstra).  N-pikkusega   massiivis   juhuslikus   järjekorras 
paiknevad   elemendid   ‘p’  (punane),   ‘v’  (valge)   ja   ‘s’  (sinine).    Reastage    need   ümber   Hollandi 
rahvuslipu värvide järjekorra järgi nii, et esialgu oleksid kõik punased, siis kõik valged ja lõpuks 
kõik   sinised.   Lubatud   operatsioonid   olgu   värvi   kontroll   ja   kahe   elemendi   vahel    kohtade  
vahetamine. (10 punkti)
4. Hoonestamise ülesanne.  Ruudukujuline  plats  mõõtudega  N×N ruutmeetrit (N≤100) on jagatud 
ruutudeks küljepikkusega 1 m. Ruut on kinni, kui seal kasvab puu. Puid langetada ei tohi. Leida 
maja ehitamiseks maksimaalse pindalaga  puudest  vaba ruut (10 palli). Keerulisem variant — Leida 
suurim ristkülikukujuline plats (15 punkti). 
Osalemine foorumis. Lisage materjal, mis täiendaks seda loengut (15-20 lauset). Juba enne lisatud ärge 
korrake. Ärge unustage lähteinfoallika lisamist (5 punkti)
            13
Kasutatud kirjandus ja viited
1. Язык программирования Java и среда NetBeans. В. Монахов. БХВ-Петербург. 2009
2. Java 2. Том 1. Основы. 8 издание. Хорстман, Корнелл. Вильямс. 2009
3. ht
  tp://wapedia.mobi/ru/Java_Development_Kit  (08/01/2010)
4. ht
  tp://ru.wikipedia.org/wiki/Eclipse  (08/01/2010)
5. ht
  tp://034.pfr.ru/sitepfr_1.8.18.htm  (08/01/2010)

Document Outline

• Mis on Java?
• Virtuaalne Java-masin, baitkood, JIT-kompileerimine
• Mis on JDK?
• Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad
• Lihtne programm Java keeles
•  Java keele üldkujutus
• Näited
• Enesekontrolli küsimused
• Harjutused
• Kasutatud kirjandus ja viited