George Orwell "1984" (0)

George Orwell „1984“
„1984“ on 1949. aastal ilmunud romaan totalitaarsest tulevikuriigist. Raamatu peategelane, Winston Smith, on intellekt , kes elab sõja-aegses Londonis, Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinnas, ning töötab Tõeministeeriumis, kuuludes seega Parteisse. Tema igapäevane töö on ajaleheartiklite ja muude väljaannete e teisisõnu mineviku ümberkirjutamine.
Okeaanias on võimul Suur Vend, keda peavad kõik armastama ning lausa kummardama, ja neid, kes seda ei tee, karistatakse piinamise, vangistuse ning tihti lausa surmaga. Kuigi Winston töötab Tõeministeeriumi heaks, on ta tegelikult Suure Venna vastane, lootes pidevalt Partei langemist, seejuures julgemata ise ühtegi sammu selle poole astuda. Tema lootused suurenevad, kui teine Partei liige, Julia, edastab talle sõnumi: „Ma armastan sind“, sest meeste ja naiste vaheline armastus on täielikult keelatud ning seega saab Winston kinnitust, et ta pole ainus Partei vastane.
Julia ja Winston hakkavad salaja kohtuma ning olles sellest usku juurde saanud, märkab peategelane varsti, et nende ministeeriumis on veel üks mees, keda ta arvab ainuüksi pilgu järgi olevat nende poolel. O’Brien, sisepartei liige, kutsubki Winstoni enda juurde, et talle üle anda raamat, mis sisaldab muutmata, tõepärast ajalugu Okeaania sõdade ning ühiskonnakorralduse kohta. Mehele ei anta aga palju aega selle uurimiseks, kuna varsti ta arreteeritakse, viiakse Armastusministeeriumisse (koht, kus vange piinatakse ja tapetakse ) ning ta ülekuulajaks ei ole keegi muu kui O’Brien ise. Kuigi Winston arvas siiamaani, et mis iganes talle peale sunnitakse, siis keegi ei pääse ligi ta mõtetele, pidi ta tunnistama oma eksimust. Teos lõppes Winstoni mõttega: „Ma armastan Suurt Venda“.
Teose kohta internetist eestikeelset huvitavat lisainfot ei leidnud, seega tõlgin inglise keelsetelt lehekülgedelt saadud fakte. Teos „1984“ on ulatuslikult mõjutanud inglise keelt, väljendeid nagu Big Brother , Room 101, the Thought Police, unperson, doublethink jm kasutatakse pärast raamatu ilmumist sagedasti, iseloomustamaks totalitaarset võimu ( http://en.wikipedia.org/wiki/Nineteen_Eighty-Four ).
Raamat sai endale pealkirja selle järgi, et Orwell asus seda kirjutama aastal 1948 (lihtsalt muutis ära aastaarvu kaks viimast numbrit). Ta ei arvanud, et aastal 1984 elu selliseks muutuks, tegelikult ennustas autor säärast ühiskonnakorraldust umbes aastaks 2000 ( http://findarticles.com/p/articles/mi_m1571/is_49_17/ai_81790763/ ).
Teost „1984“ on kohandatud nii kino kui ka raadio jaoks 2 ja televisiooni jaoks 3 korda ning sellest on tehtud ka näidend. Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes ( http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background-info.ht m).
Kuigi tavaliselt mulle sarnase temaatikaga raamatud ei meeldi, siis Orwelli „1984“-st sai üks mu lemmikraamatuid. Teost oli põnev lugeda ning kuna peategelase mõtted ja tunded on raamatus üksikasjalikult esitatud, tekib tahes tahtmata kaastunne ning kaasaelamine tema käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on „1984“ ilukirjanduslik teos.
Teosel „1984“ on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid seevastu Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Hitleri juhitud Saksamaal. Mõlemas totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja repressiiv- e vägivallapoliitika. Samuti olid mõlemas riigis julgeoleku- ning salateenistused, surumaks maha igasugune vastupanu kehtivale režiimile. Saksamaal oli selleks Gestapo, Nõukogude Liidus NKVD .
Raamatu „1984“ seoseks tänapäevaga võib lugeda kõikvõimalikku inimeste jälgimist. Levivad nii turva - kui ka liikluskaamerad, praegu on Eestis aktuaalseks teemaks ka võimalik kaamerate ülesseadmine koolidesse, et jälgida õpetajate ja õpilaste käitumist. Üha vähendatakse inimeste privaatsust. Ka raamatus olid kõikjale paigaldatud jälgimisseadmed kontrollimaks inimeste sõnu ning tegusid .