Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju tähtsam on 18 sajand, miks ?
  • Millal võib inimesi erinevalt kohelda ?
  • Millal algab elu ?
  • Millal saabub surm ?
 
Säutsu twitteris
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE
16.02.09
Eksam – kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline
1. Olemus
2. Ajalooline areng
3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil
4. Inimõigused regionaalsel tasandil
5. Inimõigused Euroopa tasandil
6. Kodaniku- ja poliitilised õigused
7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused
8. Enesemääramisõigus
9. Probleemid ja arengud
1. Olemus
Inimõigused on väga keeruline valdkond , sest paikneb moraali, eetika , poliitika vahel.
Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi.
Definitsioon
  • Ühene autoriteetne definitsioon puudub.
  • Laiemas mõttes on tegemist õigustega, mis kuuluvad igale üksikisikule tema inimeseksolemise tõttu, sõltumata tema kodakondsusest, soost, rahvusest, usust, keelest vms. Õigused tulenevalt sellest, et need kuuluvad inimestele. Rõhutatakse seda, et nende kuulumine ei tohi sõltuda kodakondsusest, soost jne. Kuid ajaloost näeme, et ikka piiratakse selle järgi, kuhu gruppi inimene kuulub, nt abiellumise puhul.
  • Inimõiguste kontseptsiooni kirjeldamine on keeruline, sest piir õiguse ja poliitika, samuti tegeliku ja soovitava vahel on tihti ähmane.
  • Lisaks on inimõigused tihedalt seotud eetika ja moraaliga, millel puudub ühene sisu. See, mida me peame moraalseks Eestis pole sama, mida peetakse kuskil Birmas või peeti sada aastat tagasi.

Põhiolemus
  • Selle mõistmiseks tuleb minna kaugemale positiivsest õigusest ning püüda tuvastada inimõiguste fundamentaalsed tunnused ja nende kujunemiseks vajalikud tingimused.
  • Analüüsi aluseks sobib korduvalt tsiteeritud väide, et „inimkonna kõigi liikmete väärikuse, nende võrdsuse ja võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus“. (UDHR, ICCPR, ICESCR)
  • Väärikus on inimesele loomupäraselt omane. Kõik inimesed on väärikad. Sellest eeldatakse, et tänasel päeval tulenevad inimõigused just väärikusest. Ka paljud rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud põhinevad väärikusel.

Inimõiguste fundamentaalsed tunnused
    • Universaalsus – st et nad kuuluvad kõikidele inimestele, olenemata nende käitumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks. Universaalsus tuleneb sellest, et nad on inimesed.
    • Loomupärasus – inimõigused on loomupärased, inimesed saavad need sünniga. Ei saa neid läbi mingi protsessi, nt taotleme endale inimõigusi. Vt „Vienna Declaration and Programme of Action” 1993. Dokumendis rõhutatakse, et inimõiguste universaalsus pole vaidlustatav. Samas on seda palju vaidlustatud.
    • Võõrandamatus – inimõigused on võõrandamatud. Kelleltki ei saa neid ära võtta ja keegi ei saa neid ka ise loovutada, nt hakata orjaks, aga samas palju võlaorjust. Samas saab neid teatud juhtudel piirata. Inimõigusalased aktid ei loo inimõigusi, vaid kaitsevad neid ja määravad nende kaitse viisid, nt ÜRO Harta art 51.
    • Võrdsus – kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõik inimõigused on võrdsed. Ei tähenda, et kõik inimesed peavad saama mehhaaniliselt võrdselt. Peavad saama lähtuvalt vajadustest , võtmesõnaks on proportsionaalsus.
    • Mittediskrimineerimine – tuleneb otseselt võrdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida. On võetud hulk erinevate rassismi nähtuste ärakaotamiseks, kaotada soo põhine diskrimineerimine . Aga ei tähenda, et me ei saa arvesse võtta üksikinimeste vajadusi või kehtivat olukorda riigis, nt mingis riigis on eriolukord, kus võidakse inimõigusi diskrimineerida.
    • Lahutamatus – inimõigusi ei tohiks kuidagi moodi lahterdada või lahutada. Inimõigused moodustavad lahutamatu terviku. Tekib oht, et hakatakse ühtesid õigusi eelistama ja teisi
    • Vastastikune sõltuvus – erinevad inimõigused on väga tugevas vastastikuses seoses. Kui üks inimõigus on tagatud, siis on kergem tagada järgmisi inimõigusi.
  • Üksikisikul on inimõigustes keskne koht, millel on prioriteet grupi ja riigi ees. Kõik pöörleb ümber üksikisiku. Räägitakse tema individuaalsetest subjektiivsetest õigustest. Kõigepealt tuleb tagada indiviidi õigused ja siis grupi. Miks? Sest inimene pole vahend, vaid eesmärk. Inimest ei tohi pelgalt vahendina kohelda, sest see on riigile kasulik. Samas sellele kohe vastuväide, et on läänelik lähenemine, liiga inimkeskne. On teisi piirkondi, kus rõhk on grupil , ühiskonnal, sest inimõiguste realiseerimine toimub kõige paremini tsiviilühiskonnas, mitte läbi ühe isiku. Kuid ikkagi peab kesksele kohale jääma üksikisik.

Teooriad ja ideoloogiad
  • Inimõiguste lähtekohti selgitavad teooriad
    • Religioosne – inimõigused põhinevad religioonil. Inimõigused tulenevad jumalast või muust kõrgemalseisvast olendist. Kuna inimene loodi jumala näo järgi, siis on ta väärtus iseeneses ja seetõttu väärib ta igati austust ja kohast, head kohtlemist.
    • Loomuõiguslik – palju olulisem teooria. On olemas teatud loomusõiguslikud õigused ja ilmalikud valitsejad ning ilmalikud õigusaktid ei saa neid piirata. Inimestel on inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu. Esindajad Aquino Thomas , John Locke , stoikud jne. Locke arvates pidi inimene olema kui politseinik ja vaatama mis toimub ühiskonnas, kas rikutakse õigusi. Kui valitsetakse valesti, siis võib sekkuda valitsejate tegevusse.
    • Positivistlik – inimestel pole midagi peale selle, mida pole õiguses kirjas ehk õigused on ainult see, mis on kirjas ja kõik see, mis pole kirjas, pole õigused. See on viinud ajaloos suurte probleemideni, nt natsi Saksamaa, kus viidi asi äärmuseni, „õigus on ainult kirjas ja see on ainuõige“. Esindaja J. Bentham ütles, et loomuõigus on täielik jama . Positivistliku teooria probleem seisneb selles, et universaalsust ei tunnustatud ja õigused olid selgelt seotud riigi valitseja tahtega.
  • Tänapäeval on inimõiguste lähtekohane tugevalt juurdunud väärikus.

Peamised ideoloogiad
    • Läänelik lähenemine – kõige lähedasem ideaalile. Rõhutatakse universaalsust, riik lähtub inimesest ehk riik on inimese jaoks, mitte vastupidi, et inimesed on riigi jaoks. Kesksel kohal on üksikisik. Parem viis realiseerida inimõigusi on läbi demokraatliku ühiskonna.
    • Nõukogude Liidu lähenemine – lähtutakse riigist, riik peab olema kesksel kohal ning inimeste õigused ja huvid lähtuvad riigi tahtest. Nõukogude Liidus oli veel see, et inimõiguste rakendamine oli seotud riigi sotsiaal-majandusliku olukorraga. Selline lähenemine on tänapäeval mitmetes autoritaarsetes riikides, nt Kuuba , Põhja-Korea. Nõukogudes eelistati majanduslike, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi poliitiliste ja kodanike õigustele.
    • Kolmanda maailma lähenemine – võtab mõlemast eelnevast midagi. Ent lähenemine on pigem sarnane Nõukogude Liidu lähenemisele. Kolmandas maailmas pööratakse rohkem tähelepanu majanduslikele, sotsiaalsetele õigustele, sest need riigid on vaesed ja tegelevad just majanduslike, sotsiaalsete probleemidega. Kolmanda maailma arvates peavad lääne riigid neid aitama probleemide lahendamisel. Veel rõhutatakse, et õiguste rakendamine on seotud riigi võimalustega ehk tagatakse neid õigusi ja vaid selles ulatuses, mis on riigile jõukohane.

Kaasaegsed inimõigused kujunesid välja peamiselt pärast II MS.
Liigitamine
  • Inimõigusi on püütud mitmel alusel liigitada.
  • Kõige tuntum liigitus pärineb Karel Vasakilt, kes jagas inimõigused 3 „põlvkonda“
    • Kodaniku- ja poliitilised õigused – seda õiguste kategooriat peetakse inimõiguste traditsiooniliseks tuumaks, nt õigus elule, õigus riigi kaitsele. Nende kohta on öeldud, et need on negatiivsed õigused ehk riik peab hoiduma mingist tegevusest, et neid mitte rikkuda. Neid peaks olema kõige odavam realiseerida. Kuid ka nende õiguste realiseerimine nõuab palju raha riigi poolt, nt valimiste korraldamine. See tähendab, et rakendatakse ka inimressursse. Ja teine näide on õiguste kohtuliku kaitse tagamine, siin ka vaja raha.
    • Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused – nt õigus tervise kaitsele, õigus haridusele, õigus tööle. Need on positiivsed õigused, sest riik peab omalt poolt panustama. Reeglina nõuavad need õigused finantspanust. Nt riik palkab õpetajad, valmistab õpikud, ehitab koolimajad jne.
    • Solidaarsusõigused – õigused, mille puhul on raske välja tuua konkreetseid rahvusvahelisi lepinguid, aga on pakutud õigus puhtale keskkonnale, õigus arengule, õigus rahule jne. Probleemid: kellele need kuuluvad, nt kellele kuulub õigus arengule, õigus rahule. Üks variant kuidas neid õigusi mõista, on võtta need õigused algosakesteks ja näha nende taga mingeid muid õigusi, nt õigus puhtale keskkonnale ja selle taga on õigus tervisele, õigus elule.
  • Iga põlvkonna õiguste realiseerumiseks on vajalik erinev riiklik või rahvusvaheline panus.
  • Kohtulik kaitse efektiivsus varieerub.

Lepingud
  • Konkreetselt määratletud õigused on kirja pandud siseriiklikes ja rahvusvahelistes õigusaktides, mis peaksid tagama nende subjektiivsete õiguste kaitse.
  • Inimõiguste kataloog täieneb vastavalt vajadustele, kusjuures uus subjektiivne õigus on reaktsioon mingile ohule.
  • Ohtude tuvastamisel ja uute subjektiivsete õiguste formuleerimisel peab olema ettevaatlik, et inimõigused ei kaotaks oma autoriteeti. Ei saa hakata kergekäeliselt õigusi looma. Inimõiguste lepinguid tuleb liiga palju ja paljud ei tunnusta neid lepinguid. Seepärast jäävad uued õigused kuskile toppama. Seetõttu ÜRO Peaassamblee võttis juhised uute inimõiguste loomiseks, millele peavad õigused vastama. Esiteks leping ja uued inimõigused, mis seal sisalduvad, peavad kokku sobima olemasoleva õiguskorraga. Teiseks peaks uus õigus olema fundamentaalne ja lähtuma inimväärikusest. Kolmandaks peab uus õigus olema piisavalt täpne ja praktikas rakendatav. Neljandaks peaks leping sisaldama efektiivset õiguste kaitse mehhanismi. Viiendaks mida rõhutati, et uuel inimõigusel peab olema võimalikult laialdane rahvusvahelik toetus.

02.03.09
2. Ajalooline areng
  • Erinevaid inimõigustega seonduvaid õigusi leiame religioossetest tekstidest. Tekstid sisaldavad teatud õigusi, mis võiksid olla tänaste inimõiguste eelkäijad. Kuid neid ei saa pidada siiski kaasaja inimõigusteks, sest on rohkem seotud religioossete rituaalidega.

  • Magna Carta ( 1215 ) – iseenesest väga vastuoluline ja pole parim näide inimõigustest. Tegemist on poliitilise kokkuleppega kõrgaadli ja kuninga vahel. Miks peetakse seda inimõiguste dokumendiks, sest seal on kirjas säte, et kedagi ei tohi arreteerida, saata asumisele, kui teda pole süüdi mõistetud kehtiva õiguse alusel ja kohtu taolises instantsis. Tegemist esimeste menetluslike õigustega. Miks pole klassikaline inimsäte, sest selle kohaldamine oli piiratud. Esiteks seda kohaldati ainult meestele suhtes. Teiseks kohaldati üksnes rikaste meeste suhtes. Tegu väga kitsa seltskonna kaitsega . Lisaks oli eraldi punkt, et ühtegi meest ei või vangistada kui süüdistajaks on pelgalt naine, va kui tegu oli abikaasaga.

  • Inglismaal sarnane dokument, „ English Bill of Rights “ (1689). Selles on säte, et ainult protestantidele on antud õigus kanda relvi , et end kaitsta.

  • Palju tähtsam on 18 sajand, miks? Võetakse vastu:
    • Prantsuse Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon - deklaratsioon algab “Kõik inimesed sünnivad vabana ja jäävad vabaks“. Räägitakse rahva enesemääramisõigusest
    • Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon – selle aluseks Prantsuse inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon
  • Ameerikas võetakse vastu Bill of Rights (1791). Tegemist 10 konstitutsiooni täiendusega, kus iga säte on konkreetse õiguse kohta, nt usuvabadus , sõnavabadus. „Keegi pole kohustatud tegema midagi, mis diskrimineeriks teda (st, et mitte teha koostööd prokuratuuriga, kui teda milleski süüdistatakse, väga palju vaidlusi selle pinnalt). Samal aastal võeti teine täiendus, mis puudutab seda, et igaühel on õigus kanda relva ja omada relva. See õigus on vajalik, et kaitsta „vaba riiki“.
  • Need 2 dokumenti on väga selgelt mõjutanud inimõigusi. Kui võrrelda Prantsuse Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsiooni ja ÜRO Inimõiguste deklaratsiooni, siis need on väga sarnased.

  • Kujuneb 2 lähenemist, lõpptulemus on sama, kuid lähenemised põhinevad erineval alusel:
    • Anglo-Ameerika räägib vabadusest - inimesel on teatud vabadused , kuhu riigil pole asja.
    • Kontinentaal-Euroopa aga õigustest - inimesel teatud õigused, mida riik peab tagama ja inimesel peab olema õigus nende õiguste kaitsele.

  • Milline on rahvusvahelise õiguse roll siinjuures. Algselt oli see äärmiselt minimaalne. Esimesed rahvusvahelised lepingud on pärit 19. saj teisest poolest, aga ka siis puudutavad spetsiifilisi küsimusi ja pole inimõigusalased lepingud kaasaja mõttes. Tänapäeva mõistes rahvusvahelised inimõigusalased aktid võetakse vastu pärast II MS.
  • Seega oli põhimõtteliselt kuni II MS-ni kodanike ja riigi vaheline suhe riigi siseasi. Rahvusvaheline õiguskaitse oli „väga tore lollike“.

  • Kuid teatud reeglid siiski olid, millest ajapikku kasvasid välja rahvusvahelised inimõigused:

Esimesed puudutasid välismaalaste kohtlemist – algselt olid reeglid nt diplomaate kohtlemise kohta. Seejärel kujunesid üldised reeglid, kuidas tuleb välismaalasi kohelda. Miks pole inimõigused tänapäeva mõttes, sest kaitsesid riiki, mitte välismaalast kui üksikindiviidi. Kehtis reegel, et igasugune välismaalase väärkohtlemine tähendas selle välismaalase riigi väärkohtlemist. See on tänaseni säilinud, selles tähenduses, et isiku eest saab välja astuda ainult tema kodakondsuse järgne riik. Kuulus kaasus Eesti ja Leedu vahel, kus Eesti kaebas Leedu kohtusse. Selles kaasuses ongi öeldud, et kodaniku eest saab välja astuda ainult tema kodakondsuse järgne riik.
Teine oluline põhimõte - väär koheldud üksikisikul pole õigust midagi nõuda (nt kaitset), isegi mitte kodakondsusjärgselt riigilt. Riigipoolne diplomaatiline kaitse pole kohustus, vaid õigus ehk riik ise otsustab, kas ta kaitseb üldse, kuidas ta seda teeb. Põhimõte on tänaseni säilinud.
  • Välismaalaste kohtlemine, 2 lähenemist:
    • võrdse kohtlemise põhimõte - arenguriigid leidsid, et välismaalasi tuli kohelda sama hästi ja sama halvasti kui oma kodanikke . Seda väga ilmekalt väitis Argentiina minister, kelle järgi nimetati vastav doktriinCalvo doktriin”. Montevideo konventsioon ’is on öeldud, et riigil on kohustus kaitsta välismaalasi ja kodanikke võrdselt. See on problemaatiline, sest läheb vastuollu põhimõttega, mille kohaselt riigil on õigus välja astuda oma kodaniku eest. Pole kooskõlas tänapäevase inimõiguste kontseptsiooniga.
    • Seetõttu lähtutakse 2 lähenemisest. Selle kohaselt eksisteerib teatud rahvusvaheline miinimum standard välismaalaste kohtlemisel. On tegu mingite universaalsete reeglitega, millest halvemini kohelda ei saa, kuid saab paremini. Miinimumi kohaselt peavad inimestel olema tagatud teatud õigused, nt elementaarne isiklik julgeolek, kohtulik kaitse, õige õiguste kaitse kohtulik läbiviimine.

  • Teine hulk reegleid, millest kasvasid välja inimõigused, tulevad rahvusvahelisest humanitaarõigusest. Sõda on suurepärane olukord inimõiguste rikkumiseks ja kus erinevate õiguste tagamine on keeruline, nt tagada õigust haridusele, tööle, liikumisvabadust. Sõda paratamatult hakkab piirama õigust elule, eelkõige võitleja puhul. Humanitaarõigus on normide kogum, mis püüab saavutada tasakaalu inimõiguste kaitse ja sõja vajaduste vahel.

  • 1864 võetakse vastu esimene konventsioon humanitaarõiguse kohta, „kõiki haavatuid ja haigeid tuleb kohelda võrdselt“. Aga lubatud positiivne diskrimineerimine - kui on objektiivsed põhjused, siis võib paremini kohelda, nt kui inimesel on raske kõhuhaav, siis teda ravitakse enne, kui isikut, kes on saanud kuuliga õlga kergelt riivata.
  • Inimõigused ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #1 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #2 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #3 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #4 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #5 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #6 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #7 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #8 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #9 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #10 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #11 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #12 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #13 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #14 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #15 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #16 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #17 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #18 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #19 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #20 Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 192 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leon Õppematerjali autor

Lisainfo

Täielik loengukonspekt (lekt. Rene Värk)
inimõiguste rahvusvaheline kaitse

Mõisted


Kommentaarid (2)

Liisal123 profiilipilt
Liisal123: väga kasulik
14:25 05-05-2013
megadeth profiilipilt
Marko Luts: Hea konspekt
20:02 03-01-2010


Sarnased materjalid

107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
19
docx
Õiguse alused - Põhjalik Konspekt
88
doc
Õiguse alused konspekt
30
docx
Õiguse alused konspekt
44
doc
Õiguse alused eksami konspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
72
docx
Rahvusvaheline poliitika konspekt
125
pdf
Konspekt 2





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun