50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Leevike87
Õppematerjali autor
6. Mis on informatsioon? · Ehk teave on miskit, mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutisi reaalsusest. · Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms)
tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) füsioloogilised (nälg, janu jne) argielu infovajadus vajadus leida argieluga seotud infot vaba aja infovajadus vajadus leida vaba aja veetmise ja harrastustega seotud infot erialane infovajadus vajadus leida õppimise või tööga seotud infot kodaniku infovajadus vajadus leida kodanikuks olemisega seotud teavet Infootsing (information retrieval) on meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab infomassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni. Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus, mis võib olla väljendatud: kirjeldava lausena küsimusena või märksõnade loeteluna relevantsed dokumendid päringule sisuliselt vastavad teavikud ehk informatsioon infomüra ehk ballast päringule sisuliselt mittevastavad teavikud ehk teave
· Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus) - tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi.
...............................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende
seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2
Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad: Inimese-arvuti interaktsioon Grupitöö vahendid (tarkvara) Semantiline veeb Kasutajasõbralik infokeskkond Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks?
Kaardipakki sorditi varrastega: nõutud tunnustele vastavalt sälgatud kaardid kukkusid pakist välja. Sälkkaarte peeti otstarbekas kasutada fakti ja dokumendiotsisüstemides, kus dokumentide arv ei olnud väga suur mitte üle 10 000 dokumendi. Probleem sälkkaartide süsteemi puhul oli selles, et kaardid olid väikesed ja kodeerida sai ainult väikest hulka informatsiooni. Infohulka sai suurendada, kasutades keerukat kodeerimissüsteemi. 13. Kuidas võis toimuda infootsing mikrofilmile talletatud allikatest? Kõik mikrofilmile talletatud dokumendid olid ka indekseeritud. Otsinguteks kasutatigi neid koode. ... Indekseeritud otsikaart asetati valguse ja filmilindi vahele. Otsikaart blokeerib kogu valguse, mis langeb filmile, välja arvatud valgus läbi otsikaardi aukude (indeks). Filmilindi teisele poolele on paigutatud fotoelement, mis annab signaali, kui otsikaardi ja filmi augud ühtivad ja valguskiir jõuab fotoelemendini st otsitud dokument on leitud. 14
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid