Skeemitehnika konspekt (2)

Q: Mille R 24 k ja C 180 pF Ajakonstatnt ?

Vastus leiad õppematerjalist: Skeemitehnika konspekt

Q: Kui pikk on sünkroimpulsi ti rida kestus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Skeemitehnika konspekt

Q: Mille takistid on R1 R2 47k ja kondekate mahtuvus C2 C3 1000 pF Kummagi lüli ajakonstant ?

Vastus leiad õppematerjalist: Skeemitehnika konspekt

Q: Kummagi ajakonstant ja tingimused millal on integreeriv?

Vastus leiad õppematerjalist: Skeemitehnika konspekt

Kutsekool - Informaatika - Telekommunikatsionni alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille R 24 k ja C 180 pF Ajakonstatnt ?
Kui pikk on sünkroimpulsi ti rida kestus ?
Mille takistid on R1 R2 47k ja kondekate mahtuvus C2 C3 1000 pF Kummagi lüli ajakonstant ?
Kummagi ajakonstant ja tingimused millal on integreeriv?

Skeemitehnika . SS-98.

M.Tooley “Everyday electronics data book”

Hessin “Impulsstehnika”

Horowits “The art of electronics”

Skeemitehnika põhilised mõõtühikud

Nimetus
Tähistus
Sümbol
Kirjeldus

Amper

A
I
Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul
Kulon
C
Q
Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk
Farad
F
C
Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu.
Henry
H
L
Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V.
Jaul
J
E
Energiaühik.
Oom

R
Takistuseühik.
Siemens
S
G
Juhtivuseühik.
Sekund
s
t
Ajaühik.
Volt
V
U
Pingeühik.
Vatt
W
P
Võimsuseühik.
Tesla
T
B
Magnetvoo tihedus ehk induktsioon on 1T, kui magnetvoog 1Wb läbib ristlõikepinda 1m2.
Veber
Wb

Magnetvoo mõõtühik ehk jõujoonte arv.
U,I,R,P vahelised seosed skeemitehnikas
U
I
R
P
Elektriliste suuruste vahelised üleminekukoefitsendid.
Antud suurus

Leitav suurus

Kesk
Tipp
Tipp-Tipp
Efektiiv

Kesk

1
1,57
3,14
1,11
Tipp
0,636
1
2
0,707
Tipp-Tipp
0,318
0,5
1
0,353
Efektiiv
0,9
1,41
2,82
1
Euroopa tähistused:
Urms – efektiivväärtus
Upk – tippväärtus
Upk-pk – tipp-tipp väärtus
Järjestikpingejagurite koostamine
Näide 1:
Näide 2:
Näide 3:
Kuna , siis
Atenuaatorite põhilülitused
T – kujuline.  - kujuline. H – kujuline.
Mittebalanseeritud. Mittebalanseeritud. Balanseeritud.
Takisti takistus
Atenuaatori tüüp
T

H
R1
R2
Ül: Projekteerida mittebalanseeritud atenuaator, kui A=10 ja Z01=75, Z02=75.
Kumb atenuaator annab parema tulemuse?
T-kujuline:
-kujuline:
Vastus:  - tüüpi atenuaator annab parema tulemuse.
dB–ühiku kasutamine skeemitehnikas.
dB
KP
KU või KI
dB
KP
KU või KI
0
1
1
10
10
3,16
1
1,26
1,12
13
19,95
3,98
2
1,58
1,26
16
39,81
6,31
3
2
1,41
20
100
10
4
2,51
1,58
30
1000
31,62
5
3
1,78
40
10000
100
6
3,98
2
50
100000
316,23
7
5,01
2,24
60
1000000
1000
8
6,31
2,51
70
10000000
3162,3
9
7,94
2,82
80
100000000
10000
90
109
31623
100
1010
100000
Ül: Võimsusvõimendi võimendus KP = 33dB. Sisendvõimsus PS = 20mW. Arvuta võimsusvõimendi väljundvõimsus PV.
Ajakonstant.
Alghetkel on laadimisvool IL suurim, sest kondensaator on tühi ja tema sisetakistus on väga väike. Seejärel hakkab laadimisvool vähenema, sest UC hakkab suurenema ja püüab jõuda toiteallika pingeni E. Kuna UC polaarsus on vastupidine E suunaga, siis E ja UC vahe väheneb pidevalt.
Pinge takistil R on võrdeline laadimisvooluga: .
Ajakonstant:
Kondensaatori laadimisvool:
, kus
e = 2,72 (naturaallogaritmi alus).
t – lülitamise hetkest möödunud aeg.
Diferentseeriv lüli
- diferentseeriv lüli
- ülekande lüli
ülekandelüli
moonutav lüli
*Dif. ahel koos sisetakistuse Rs ja parasiitmahtuvusega Cp
moonutav lüli
moonutav lüli
diferentseeriv lüli
*Dif. ahela sisend ja väljund dia- grammid
*RC-ahela väljundpinge kujud ajakonstandi
ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral.
Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi , mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje
Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi).
Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0.
Dif. lülisid kasutatakse ajaliselt lühikeste impulsside formeerimiseks pikematest järsu esi- ja tagafrondiga sisendimpulssidest. Dif. lülised koos operatsioonvõimenditega saab kasutada matemaatiliseks diferentseerimiseks analoogarvutis.
D R
if. lülina võib kasutada ka takistit ja induktiivsusest koosnevat LR-lüli, kust UV võetakse:
A L
jaliselt lühemate impulsside saamiseks
vähendatakse dif. lüli ajakonstanti , kuid vähendada ei saa piiramatult. Skeemi parasiitmahtuvuse CP ja sisendimpulsside allika sisetakistuse tõttu tekib ajakonstandi vähendamisele teatud piir, mille ületamisel hakkab väljundimpulsside amplituud kiiresti vähenema, sest moodustuv pingejagur RS ja R vähendavad väljundimpulsside suurust.
Kui sisendimpulsid pole küllalt järsu esi- ja tagaküljega st. ristküliku kuju asemel on trapetsi kujulised, siis saab ajakonstanti vähendada ka ainult teatava piirini , sest frontide lameduse tõttu hakkab väljundimpulsi amplituud vähenema.
Kui sisendimpulsi külje kestus tf , siis ei ole selline RC-lüli impulsi külgedele enam mitte diferentseerivaks, vaid on sidestuslüliks ainult frontidele ja impulsside küljed kantakse üle moonutusteta.
KASUTAMINE:
Telerites toimub dif.-va lüli abil ajaliselt lühikeste rea sünkroimpulsside sünkroniseerimine (eraldamine) ja nende lühendamine diferentseerimisega. Saadud ajaliselt lühikesi impulsse kasutatakse realaotusgeneraatori sünkroniseerimiseks, et ta töötaks sünkroonselt kujutist edasi andva telekaamera realaotusgeneraatorina, mis asub TV-saatjas.
ÜL:
Teleri amplituudiselektori ja realaotusgeneraatori vahele on lülitatud diferentseeriv lüli, mille R = 2,4 k ja C = 180 pF. Ajakonstatnt  = ?
TV-standardi kohaselt on reasünkroimpulsi ti rida kestus 8% rea kestusest ja Tr = 64s. Kui pikk on sünkroimpulsi ti rida kestus ?
tema külje kestus tfr ei tohi olla suurem kui 0,004 Tr
Sellest selgub. et impulsi kestus (ti rida = 5s) on suurem, kui lüli ajakonstant ( = 0,43). Samal ajal aga impulsi külje kestus (tfr = 0,256s) on tunduvalt väiksem, kui dif. lüli .
JÄRELDUS:
See RC-lüli on diferentseerivaks impulsi kestusele, aga frondile ülekandelüliks. Impulsi esi- ja tagakülg ei moonutu selle RC-lüli läbimisel peaaegu üldse. Kui lüli ajakonstant  = impulsi esi- ja tagakülje kestusega, siis on väljundimpulsid kolmnurgakujulised. Ajakonstanti pole mõtet valida väiksemat kui sisendimpulsi küljekestus tfr , sest sel juhul väheneks tunduvalt väljundimpulsi amplituud, ilma et selle kestvus oluliselt väheneks.
Järgmise astme sisendmahtuvuse, skeemi parasiitmahtuvuse ja
eelmise astme sisetakistuse mõju diferentsiaallüli tööle.
Väljundis järsu frondiga ja lühikese kestusega impulsside saamiseks ei tohi sisendimpulss olla lamedate frontidega. Trapetsikujuline sisendimpulss ei võimalda väljundis saada järsu frondiga lühikese kestusega impulsse.
Dif. lüli puhul parasiitmahtuvus 10 pF või enam, mõjutab väljundimpulsside kuju (eelkõige esifront), samuti väheneb väljundimpulsside amplituut.
Sõltuvalt sisendimpulsside kestusest valitakse dif. lüli C suurus mõnekümnest mõnesaja pF-ni ja takisti R suurus mõni kuni mõnikümmend k.
Integreerivad lülid
Integreeriva lüli põhitingimus:  ti
KASUTUS:
TV-tehnikas int. lüli impulsside selekteerimiseks nende kestuse järgi.
Impulsside selekteerimine kestuse järgi int. lüli abil
Integreeriva lüli kasutamine TV-tehnikas
Telerites lülitatakse tavaliselt int. lüli
Amplituudselektori ja kaadrigeneraatori vahele. See on selleks, et eraldada ajaliselt pikemaid kaadri sünkroniseerimisimpulsse kestuse järgi selekteerimise teel.
Lüli aja-konstant peab olema mõnikümmend kuni mõnisada sek. Sellise ajakonstandi puhul ei jõua väikese kestuse-ga reasünkroimpulss (tir = 5,1 sek ) laadida int. lüli kondensaatorit kaadri laotus -generaatori rakendumispingeni. Tunduvalt suurema kestusega kaadrisünkro- impulss (tik = 194 sek) jõuab laadida int. lüli kondensaatorid vajaliku pingeni.
Ajaliselt lühikesed häireimpulsid ei suuda int. lüli väljundis tekittada olulist pinget ja ei tekita kaadri sünkrohäireid või katkemist.
Et saada veelgi suurem kaadri- ja reasünkroimpulsside amplituudide erinevust nende selekteerimisel kestuse järgi, kasutatakse sagely 2-st või 3-st lülist koosnevaid integreerimislülitusi.
NT: Värviteleris kasutatakse 2-lülilist int.lülitust, mille takistid on R1 = R2 = 47k ja kondekate mahtuvus C2 = C3 = 1000 pF. Kummagi lüli ajakonstant = ?
*
 = R*C = 47*103*1000*10-12 = 47 sek
Ajakonstant on tunduvalt väiksem, kui kaadrisünkroimpulsi kestus, kuid samal ajal tunduvalt suurem, kui reasünkroimpulssidel. Seejärel jõuab väljundpinge kaadrisünkroimpulsi ajal suureneda kaadrilaotusgeneraatori rakendumispingeni. Kui saadud väljundimpulsi esikülje tõus on lame/väike, siis võib impulsi amplituudi väiksemalgi muutusel või toitepinge kõikumisel käivituda kaadrigen. varem kui vaja. Selle vältimiseks peab int. lülituse iga lüli ajakonstant  olema mitu korda väiksem kaadrisünkroimpulsi kestusest. Antud juhul 47/194 = 0,24 ja seega impulsi esikülg on iga lüli väljundis küllalt järsk.
Integreeritud lüli rakendusi
Int.lüli, mille ajakonstant on tunduvalt suurem, kui impulsi kestus. Kasutatakse ka paraboolikujulise pinge saamiseks, kui sisendpinge on saehamba kujuline. Sel juhul saame lineaarselt muutuva sisendpinge kasutamisel ruutparaboolile vastava pinge väljundis.
Paraboolikujulist pinget kasutatakse värvitelerites sinise, punase ja rohelise kiire ühitamiseks kineskoobi ekraanile. Kuna kallutussüsteemi ühitamispoolid on nii induktiivsed kui ka aktiivtakistuslikud, siis ta moodustab integreeriva RL-lüli.
Siirdeprotsessid võnkeringis ja ajamärkide tekitamine
löökergutusega generaatoriga
Kui mingil ajahetkel ti lülitiga S katkestada LC võnkeringi sisendpinge singnaaligeneraatorist G (joon a), siis võnkeringis salvestunud energiast osa muutub võnkeringi kaotakistuses soojuseks ja võnkumised sumbuvad.
Vooluvõnkumiste amplituut väheneb seejuures eksponendi järgi ajakonstandiga:
, kus
2f – võnkeringi läbilaskeriba
f0 – resonantssagedus
Mida suurem on Q, seda kitsam on läbilaskeriba ja seda suurem on ajakonstant ning seda aeglasemalt sumbuvad võnkumised.
NT: Võnkeringi resonantssagedus f0 = 1 MHz ja Q = 100. Sel juhul löbilaskeriba laius:
ja ajakonstant:
ning
Kui võnkeringile mõjub ristkülikuline raadioimpulss, siis võnkeringi vool ei suurene ega vähene hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku vältel ja seepärast erineb vool sisendpinge kujust eksponentsiaalse tõusu ja languse poolest, millede kestvus on ca. 3. Selleks, et säilitada raadioimpulsi ristkülikulist kuju st. võimalikult lühendada impulsi külgede kestusi, tuleb läbilaskeriba laiendada (vähendada hüvetegurit Q), mistõttu väheneb võnkeringil tekkiv pinge. Kui impulss lõpeb sel hetkel, kui vooluimpulss on saavutanud juba püsisuuruse , siis pikeneb väljundimpulss umbes 2x, sest esi- ja tagakülje kestused võrduvad sel juhul sisendimpulsi kestusega:
Sõltuvalt lubatavast impulsi kuju moonutusest valitakse vajalik läbilaskeriba laius 2f tingimusest, mis on selle valemiga näidatud .
Laialdast praktilist kasutamist ajamärkide saamiseks ossides kasutatakse rööpvõnkeringe, kus transistorvõtme abil võnkeringi katkestades tekivad aeglaselt sumbuvad võnkumised. Sellist võnkeringi nim. löökergutusega võnkeringiks. Kui võti on avatud, siis kulgeb läbi pooli L alalisvool (kollektorvool) Võnkeringis võnkumisi pole, kuid pooli magnetväljas on salvestunud energia. Transistori sulgumisel tekivad võnkeringis aeglaselt sumbuvad võnkumised, mille sagedus on määratud võnkeringi LC suurustega.
Sisendimpulsi lõppedes transistor avaneb ja võnkumised sumbuvad kiiresti, sest võnkering šunteeritakse transistori väikese sisetakistusega. Selliselt saadud võnkumiste lõigud formeeritakse seejärel ossi ekraanil ajamärkideks.
Siirdeprotsessid liinis
Skeemitehnikas kasutatakse laialdaselt pikki liine, mis kujutavad endast hajuparameetritega lülitusi. Nad koosnevad piltlikult lõpmata suurest arvust väga väikestest induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest, mis jaotuvad pikki liini ühtlaselt. Liinid võivad olla kahejuhtmelised või koaksiaalsed. Liinides võivad tekkida pinge ja voolu kulglained (levivlained) ja seisulained ( seisevlained ). Kulglaine pinge ja voolu suhe kujutab endast lainetakistust. Liini lainetakistus on aktiivne ja ei sõltu liini pikkusest, vaid on määratud liini parameetritega. Koaksiaalliini lainetakistus:
 - koaksiaalkaabli dielektriku läbilaskevõime ehk elektriline läbitavus (soone ja varje vahel). Polüetüleenil  = 2,25
Lõpmata pika liini võib asendada kuitahes pika liiniga , kui selle lõppu ühendatakse liini lainetakistusega võrdne takistus. Sel juhul liinis levivad kulglained st. U ja I on kuni takistuse ühenduskohani samasugused kui lõpmata pikas liinis.
Ideaalses kadudeta liinis leviv impulss hilistub, kuid kuju ei moonutu.
1. Avatud lõpuga liin , kui liiniga ühendatakse alalispingeallikas pingega E:
Kui pingeallika sisetakistus RS on võrdne liini lainetakistusega , siis jaguneb pingeallika pinge U võrdselt RS ja  vahel. Seepärast levivad liinis pingelaineja voolulaine . Jõudes avatud liini lõppu pinge- ja voolulaine peegelduvad. Liini lõpus toimub laengute kogumine ja U muutub seal maksimaalseks.
Kuna liini lõpp on avatud, siis takistus on lõpmata suur ja seetõttu vool on 0. Järelikult peavad olema langeva ja peegeldunud lainete voolud võrdsed st. avatud liini lõpust peegeldunud voolulaine on võrdne, kuid vastasmärgiline langeva voolulainega. Peegeldunud pingelaine on aga suuruselt ja märgilt võrdne langeva pingelainega. Langeva laine liini lõppu jõudmiseks kulunud aja kahekordse suuruse möödumisel jõuab peegeldunud laine liini algusesse .
Kuna RS = , siis liini algusest peegeldumist ei teki. Langev ja peegeldunud laine laine liinis liituvad ja tekitavad pinge E, voolulained aga kompenseeruvad. Seepärast muutub vool liinis 0-ks.
2. Liin on lühises
Kui liini lõpp lühistada, siis muutub U lühistatud liini lõpus 0-ks. , kuna takistus on 0. Seetõttu on ka peegeldunud pingelaine langeva voolulaine suhtes vastupidise märgiga ja U muutub siirdeprotsessi lõpuks liini ulatuses 0-ks. Vool on lühistatud liini lõpus maksimaalne: I = max
Peegeldunud voolulaine on langeva lainega sama märgiga ja seetõttu on vool liinis:
Nii avatud kui ka lühistatud liinis lõpeb siirdeprotsess siis, kui peegeldunud laine jõuab tagasi liini algusesse.
Laine levimise kestus piki liini: , kus
l – liini pikkus
v – laine levimise kiirus liinis m/s

Õhkdielektrikuga liinis levimise aeg:
Levimise aeg liinis, mille dielektriline läbitavus on :

Anname positiivse imulsi:

avatud liini sisendisse
Ajavahemiku 2tl möödumisel jõuab ta tagasi liini algusesse sama polaarsuse ja amplituudiga.

lühistatud liini sisendisse
Ta jõuab samuti liini algusesse tagasi 2tl möödumisel sama amplituudiga, kuid vastupidise polaarsusega.

liini, mille lõppu on ühendatud RK , mis võrdub lainetakistusega 
Impulss jõuab liini lõppu ajavahemiku möödumisel ja neeldub koormustakistuses tagasi peeegeldumata. See on liini normaalne tööreziim.

liini, millega on ühendatud RK , mis ei võrdu lainetakistusega 
Peegeldunud laine on väiksema amplituudiga, kui langev laine, sest osa energiast neeldub koormuses. Aja 2tl möödumisel on liini algusesse tagasi peegeldunud impulss, mille amplituud on väiksem, kui liini saadetud impulsil.
*Reaalsetes liinides on alati mingi sumbuvus ja seepärast on ka peegeldunud impulss mõnevõrra väiksema amplituudiga.

liini, mille koormuseks on lainetakistusest suurem takistus
Tagasipeegeldunud impulss on sama polaarsusega, kuid väiksema amplituudiga.

liini, mille koormuseks on lainetakistusest väiksem takistus
Tagasipeegeldunud impulss on väiksema amplituudiga ja vastaspolaarsusega
Viitliinid
On vajalikud signaalide hilistamiseks.
1. KASUTATAKSE:

konstantse viivitusega viitliine

muudetava
2. KASUTATAKSE:

impulsside formeerimisel

muundamisel

impulssgeneraatori juhtseadmetes

impulsside kodeerimisseadmetes

impulsside dekodeerimisel elektronarvutites

ossides
VIITLIIN – lineaarne elektriline lülitus , mis on ette nähtud elektrilise signaali viivitamiseks liini parameetritega määratud ajavahemiku võrra.
3. KASUTATAKSE:

elektrilised viitliinid
Tekitatakse viivitus mõnest sajandikust kuni 10te sek-ni. Konstantset viivitust saab tekitada pikas liinis või kaablis, mis on koormatud lainetakistusega võrdse takistusega. Selleks võib kasutada näiteks koaksiaalkaablit. Sellise liini sageduslik läbilaskeriba võib ulatuda 100...1000MHz-ni. Suure viivituse saamiseks kasutatakse tehisviitliine.
Tehisviitliinid jagunevad:

hajuparameetritega liinid
Kasut. spets . kaableid, kus keskmine soon on spiraali kujuline. Läbilas-ke-riba 5...15 MHz. See võimaldab saada koormusel külje kestuse 1,1 sek

koondparameetritega liinid
Kasutatakse, et impulssi viivitada mõnest kümnendikust kuni mõnekümne sek-ni. Ta koostatakse n arvust jadamisi ühendatud lülidest, milles iga lüli koosneb koondparameetritega elementidest L ja C.
Ühe lüli viivitus ehk viivitusaeg:

ultraheli viitliinid
Tekitatakse suuremaid viivitusi. Kuni mõned msek-id. Neis kasutatakse ultrahelilaineid, mis levivad tahkes ja vedelas keskkonnas 105 korda aeglasemalt, kui elektromagnetilised lained. See võimaldab ultraheli viitliinidega suuri viivitusi (100-1000 nsek). Sõltuvalt signaali muundamise viisist eristatakse:

piesostriktsioon viiteliinid
Piesoelektrilise muunduriga viiteliin kujutab endast nelijuhet, milleks on näiteks elavhõbedaga täidetud torn, mille otstes on kvartsplaadid. Sisendplaadile antakse viivitatav impulss, mis on muudetud KS.võnkumisteks, mille toimel hakkab kvartsplaat võnkuma põhjustades keskkonnas mehhaanilise helisagedusvõnkumisi. …………………………. Nende detekteerimisel saadakse ajaliselt hilistatud videoimpulss. Viivituse suurendamiseks kasutatakse sageli peegeldamist tahke helijuhtme piirilt.
2) magnetostriktsioon viiteliinid
Siin kasutatakse UHL tekitamiseks magnetostriktsiooni nähtust. See seisneb selles, et mõnede metallide sulamid (Ni, Co jt.) muudavad magnetvälja toimel oma mõõtmeid. Liin koosneb pikast vardast, millele on paigutatud sisend- ja väljundmähised. Sisendmähist läbiva voolu toimel tekivad UHL lained levides varda otsa suunas. Varda otsad on kinnitatud sulavate tihenditega, mistõttu üks laine sumbub ja teine levib väljundmähise suunas ja tekitab seal pingeimpulsi, mis on sisendimpulsi suhtes hilistunud. Viivitust saab reguleerida liini valmistamisel mähiste vahelise kauguse seadmisel. Ni-vardaga viivitus on 2sek vardaoikkuse 1cm kohta.
UHL VIITLIINIDE KASUTAMINE:
Värvitelerites värvisignaalide hilistamiseks ühe rea kestvuse võrra selleks, et täiendada kineskoobi ekraanil puuduvat infot punase ja sinise värvuse järgmisel.
Küsimused Kontrolltööks:

Skeemitehniliste mõõtühikute U, I, R ja P tabelikujul. kesk, tipp ja tipp-tipp ja anda efektiiv väärtuste vahelised suurused tabelikujul. Ostsillograafil on 4 ruutu, tundlikus on 2V ruudule. Kui palju näitab magnet-elektrilise osutsakaalga mõõduriist pinget?
2. Koostada järjestik pingejagur 3 erineva jagamisteguriga, väljund pingete saamiseks valida sisendpinge, arvutadatakistite suurused ja võimsus, näidatasuurused skeemil .
3. dB võimendi sisendvõimsus on 10 mW, võimendi tegur on 40 dB. Leida väljundvõimsus.
4. Koostada diferentseeriva lüli 2 elektrilist skeemi, anda kummagi kohta ajakonstandi ja diferentseerimistingimuste valemid. Valida sisendpingete ristkülikulisel kujul ja anda väljundpingete 5 erinevat kuju /ti suurused ja kujud. Parasiitmahtuvuse mõju väljundis ja alumise astme sisetakistuse mõju
diferentseerivale lülile.
5. Integreeriva lüli 2 skeemi nende kummagi ajakonstant ja tingimused, millal on integreeriv ? Sisse ristkülikuline ja anda nende väljund pingete kujud 4 erineval graafikul /ti. Integreeriva lüli kasutamine, näited.
Impulsi moonutused ja võimendus
Võimendi läbimisel ristkülikimpulsi kuju moonutub. Impulsi küljed e. frondid pikenevad ja tekib impulsi horisontaalse osa langus e. harja lang. Peale selle võivad tekkida ka ülemine ja alumine ülevõnge.
Impulsi kuju erinevust ristkülikulisest hinnatakse järgmiste parameetritega:

esikülje kestus tf1

ülemine ülevõnge ü

alumine ülevõnge a

harja lang u

harja lang u

impulsi moonutusi loetakse tavaliselt lubatavateks, kui tf

.DOC Laadi alla originaalfail 32 lk · .doc · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unlimited Õppematerjali autor

Skeemitehnika. SS-98. Suur konspekt

skeemitehnika elektroonika jaan kuus raadio

Sarnased õppematerjalid

doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL

Raadiovastuvõtuseadmed

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

doc

Mõõtmised

1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad väärtused on: tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõt

Telekommunikatsionni alused

pdf

Shpora

1. . . , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,

Elektroonika

doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad

Elektroonika

pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia

doc

Elektroonika

Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..1

Elektroonika

doc

Elektroonika Alused

[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin

Elektroonika alused

Rohkem sarnaseid