Tubakaseadus (6)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL
UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS
TUBAKASEADUS

Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta
Juhendaja : prof. Raul Narits
TARTU 2008

Sisukord

Sisukord…………………………………………………………………………………………………….2
Sissejuhatus 3
1.Millise õigustloova aktiga on tegemist? 4
2.Milline on analüüsitava õigustloova akti koht “rahvusliku õiguskorra püramiidis”? 4
2.1Kuidas suhestub analüüsitav õigustloov akt Euroopa Liidu õiguskorraga? 5
3.Kirjeldage akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt! 6
4.Millisesse õiguse valdkonda akt kuulub? 7
4.1Milliseid täielike ja mittetäielike õigusnormide liike õigustloov akt sisaldab? 8
5.Milline on seadusandja poolt mõeldud akti õiguslik ideoloogia? 9
5.1Millisena kujutate Teie ette akti eesmärki? 10
6. Analüüsige aktis sisalduvat 5 täielikku õigusnormi! 10
6.Millises vahekorras on ülipositiivne õigus ja positiivne õigus võttes aluseks Teie poolt valitud analüüsitava akti? 12
7.Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid! 14
8.Milliseid juriidilise vastutuse liike akt sisaldab? 15
9.Kui täpselt on suutnud seadusandja õigustloovas aktis transformeerida tegelikkuse õiguskeelde? 17
10.Rakendamispraktika 17
Kokkuvõte 18
Kasutatud allikad 19

Sissejuhatus

Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal.
Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideoloogia üle ning uurin, missuguseid sotsiaalseid ja õigusnorme akt sisaldab. Töö kirjutamisel võtsin aluseks õigusalast kirjandust, tubakaseadust ning kursuse raames omandatud teadmisi.

Millise õigustloova aktiga on tegemist?

1.1 Kelle poolt ja millal on ta vastu võetud; millal, kelle poolt ja millise aktiga välja kuulutatud; millal jõustunud?
Tegu on Eesti Vabariigi tubakaseadusega ja nagu nimigi ütleb, on antud akt seadus. Vastu on antud seadus võetud 4. mail 2005. aastal. Vabariigi president kuulutas tubakaseaduse välja 18.mail 2005. aastal otsusega 833. Jõustunud on antud seadus 5.juunil 2005.aastal (avaldamismärge: RTI, 26.05.2005, 29, 210).
Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007.

Milline on analüüsitava õigustloova akti koht “rahvusliku õiguskorra püramiidis”?

“Rahvusliku õiguskorra püramiid” koosneb seitsmest astmest . Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid . Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest .
Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas täpsustab seda põhiseadust sisuga, siis kõik see mis on alamal, peab olema vastavuses põhiseadusega.
Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel asuvad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja printsiibid, mis võivad riigisiseses õiguses luua kõigile õiguse subjektidele õigusi ja kohustusi. Nendest veel üks aste all pool on konstitustsiooniseadused. Neljandal tasemel asuvad seadused. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Viiendal astmel asuvad seadlused, mis on sisuliselt seadusjõuga õigusaktid; seadlusandluse õigus kuulub presidendile . Kuuendal astmel on määrused ning viimasel, seitsmendal astmel kõige nõrgema jõuga kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigust loovad aktid. Antud uurimistöö alus - tubakaseadus kuulub rahvusliku õiguskorra püramiidis neljandale astmele - seaduste alla, mis on vastu võetud Riigikogu poolt.

Kuidas suhestub analüüsitav õigustloov akt Euroopa Liidu õiguskorraga?

Euroopa Liidu õiguskorra ja liikmesriigi (nagu Eestigi) vahelises suhtes on õige rääkida esmasuse põhimõttest: esmalt peab vaatama Euroopa Liidu õiguskorda ja siis siseriiklikku. Euroopa Liidu õiguse allikad on Euroopa Kohtu otsused ja tõlgendused ning Euroopa Liidu seadusandlike organite aktid. Eesti on alates 1. maist 2004. Euroopa Liidu täisliige ja seega peavad Eestis välja antavad seadused olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusaktidega.
Tubakaseadus, olles läbinud „seaduse sünni formaalse tee“ ning vastu võetud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, peab vastama kõigile õigusaktide hierarhias kõrgemal asuvatele normidele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvatele. See on vastava seaduse formaalne suhestatus.
Euroopa Liidul puudub ühtne tubakapoliitika. Nii on tubakaseadused erinevates liikmesriikides isesugused – mõnedes on suitsetamine siseruumides lubatud, mõnedes aga keelatud koguni kõigis avalikes kohtades, seetõttu on seaduse sisulist suhestatust Euroopa Liidu õiguskorraga on raske tuvastada.

Kirjeldage akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt!

Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus . Mitteamorfsus tähendab, et temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Seega rajaneb süsteemi mõiste elemendi ja suhte mõistel.1
Tubakaseaduse mitteamorfsuse tõenduseks on õigusnormid, mida see seadus sisaldab. Ehkki sisult erinevad, on kõik normatiivid kantud seaduse mõttest ja nõnda omavahel seotud. Esineb viitelisi õigusnorme, mis seovad neid eristuvaid elemente (näiteks Tubakaseaduse §12 (2) või §13 (4)).
See, et suhted antud süsteemi sees, selle elementide vahel on arvukamad ning tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel, tagabki terviklikkuse. Antud seaduse erinevad õigusnormid on omavahel seotud nii üldiselt, seaduse mõtte kui ka viiteliste normide abil. Tegemist on eraldiseisva seadusega ning siduvad suhted selle seaduse enda sees on tihedad. Samas on ka blanketseid õigusnorme, mis viitavad näiteks pakendiseadusele ning alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusele, kuid siiski on viiteid seaduse enda siseselt rohkem. See koostöös seaduse ainukordse mõttega tagabki terviklikkuse.
Süsteemi hierarhilisuse idee seisneb selles, et süsteemi iga element on ühelt poolt süsteemi terviklik osa, teisalt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Tubakaseadus, nagu ka kõik teised seaduse on ühelt poolt osa rahvuslikust õiguskorrast ning tal on oma kindel koht „rahvusliku õiguskorra püramiidis“, kuid samas on tubakaseadus ka iseseisev madalamat järku süsteem. See süsteem on omakorda jagatud peatükkideks, jagudeks, paragrahvideks, lõigeteks ning punktideks (näiteks tubakaseaduse 8. peatüki I jao §53 lõige 1)
Tubakaseadus on iseseisev, sest ta on teisest seadustest eraldatud oluliste tunnuste alusel ning kuna ta on formuleeritud õigusnormide kogumi ehk seadusena.
Kui seadus on piisavalt mitteamorfne, terviklik ning hierarhiline on ta ka ehk piisavalt korrastatud ehk organiseeritud. Organiseerituse tingimuse täitmine eeldab mõningast arengutaset , kuid selle tagab eelnevate punktide piisav täitmine. Mida korrastatum seadus on, seda väiksem tähtsus on välismõjul, kuid on ka oht üleorganiseerimisele – nõnda aga tekib rangelt aksiomaatiline süsteem, mis ei suuda arvesse võtta elu unikaalsust. Sellist viga aga ei tohiks ükski seadus korda saata.

Millisesse õiguse valdkonda akt kuulub?

Eesti õiguskord kuulub Romaani-Germaani ehk Kontinentaal-Euroopa õigusperekonda, kus eristatakse õiguse kahte pea- ehk põhivaldkonda – avalik õigus ja eraõigus. Mõnikord eristatakse lisaks eraõigusele ja avalikule õigusele ka karistusõigust, ilmselt selletõttu, et karistusõigus on avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega , eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3.
Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4.
Tubakaseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest suhte reguleerija pooleks on avalik huvi, mistõttu valitsevad tubakaseaduses eelkõige subordinatsioonisuhted. Riik on kehtestanud tubakatoote pakendile nõuded, samuti müügiedenduse ja tubakatarbimise keelud ja piirangud, seega seisab kõrgemal astmel riik.

Milliseid täielike ja mittetäielike õigusnormide liike õigustloov akt sisaldab?

Õigusnorme saab sotsiaalse sisu alusel liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikult elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused, tegu on nn. käitumisnormidega, mis kirjeldavad , kuidas peab õiguspärane käitumine välja nägema. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, tegu on sanktsioone sisaldavate õigusnormidega5.
Tubakaseadus sisaldab õigustkaitsvaid norme, näiteks §44 „Alaealise kallutamine tubakatoote tarvitamisele“, mis ütleb, et täisealise isiku poolt alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga mõjutamise eest alustama või suurendama tubakatoote tarvitamist või tubakatoote tarvitamisest mitte loobuma – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut6. Siiski on enamik seaduses olevaid norme regulatiivsed, näiteks §9, §11, §13, §15 jne.
Lisaks täielikele õigusnormidele on olemas ka mittetäielikud õigusnormid. Nende puhul konstrueerub õiguslik tagajärg koostöös täielike õigusnormidega. Mittetäielikke õigusnorme võib jaotada mitmeti. Üheks võimaluseks on liigitada nad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge7. Viitavad õigusnormid viitavad sama õigusakti mõnes muus õigusnormis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele8. Definitiivsed mittetäielikud õigusnormid on legaaldefinitsioond ehk seaduskeele määratlused9. Blanketne on selline õigusnorm, mis osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile10.
Antud seaduses on seletavateks normideks näiteks §1 (3); §3. Viitavad õigusnormid on näiteks §30 (1); §31 (2) ning §33 (2). Tubakaseaduses on definitiivseteks normideks näiteks §2 ning §7. Blanketseteks normideks võib lugeda näiteks §1 (2); §3 (3); §18 (1).

Milline on seadusandja poolt mõeldud akti õiguslik ideoloogia?

Õigustloova akti õiguslik ideoloogia on tavaliselt sätestatud deklaratiivse õigusnormi näol seaduse esimeses paragrahvis eesmärgina või reguleerimisala ühe osana. Käesolev seadus sätestab tubakatootele ja selle pakendile kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja piirangud tubakatoote tarbimisele, samuti järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Tubakaseaduse esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse11.
Seaduse esmaseks eesmärgiks on tagada inimese tervise kaitse. Selle tagamiseks on riik võtnud kasutusele vastavad abinõud. On loodud tubaka tarbimisele teatud keelud ja piirangud. Näiteks ei tohi alla kaheksateist aastat vana isik suitsetada ega tarbida suitsuvaba tubakatoodet. Et tagada inimeste tervise kaitse on riik kohaldanud järelvalve ja vastutuse, mis kaasneb kui antud seadust rikkuda. Näiteks § 45. Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine (1) Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut12.

Millisena kujutate Teie ette akti eesmärki?

Minu ettekujutus akti eesmärgist ühtib seadusandja kujutlusega sellest. Ka minu arvates peab tubakaseadus eelkõige kehtestama piirangud ja keelud, mis takistaksid inimesi tubakatooteid tarbimast. Kuna tubakatooted on väga tervistkahjustavad, aga ühiskond ei ole suitsetamist hukka mõistnud nii, nagu näiteks liigset alkoholi tarbimist, siis on seadus ainus võimalus, kuidas inimesi sellest hoida ning elanikkonna ja selle üksikute liigete tervist kaitsta.

6. Analüüsige aktis sisalduvat 5 täielikku õigusnormi!

§ 39. Tubakatoote käitlemise korra rikkumine
(1) Maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga13.
Antud norm on õigustkaitsev, sest kirjutab ette milline sanktsioon saabub õigusvastase käitumise korral. Normil on alternatiivne hüpotees, mille kohaselt esineb mitu asjaolu, kuid piisab ainult ühe elulise asjaolu esinemisest, et saabuks õiguslik tagajärg. Samuti on normil ka alternatiivne sanktsioon, mis tähendab, et saabub üks mitmest (antud juhul kahest) võimalusest, kui isik on seadust rikkunud.
§ 10. Tubakatoote koostisest teatamine
(1) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab iga aasta 10. oktoobriks Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis aruande tema poolt möödunud aasta neljandas kvartalis ning jooksva aasta kolmes esimeses kvartalis käideldud tubakatoodete koostisainete ja nende koguste kohta.
Tegu on regulatiivse õigusnormiga, millel on alternatiivne hüpotees ning keeruline dispositsioon .
§ 12. Tubakatoote pakendi märgistus
(1) Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse:
1) suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus, närimistubaka puhul suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus ;
2) tubakatoote liik, tootemark ja tükiarv või kogus grammides ;
3) mentooli või muu lõhna- ja maitseaine olemasolu (lõhna- ja maitseainega sigarettide puhul siis, kui vastava aine olemasolu ei kajastu tootemargis);
4) filtri puudumine (filtrita sigarettide puhul siis, kui filtri puudumine ei kajastu tootemargis);
5) tootjapartii tähistus.
Tegu on regulatiivse õigusnormiga, millel on keeruline hüpotees ning keeruline dispositsioon.
§ 28. Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks
(2) Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata14.
Tegu on regulatiivse normiga, millel on lihtne hüpotees ja lihtne dispositsioon.
§ 31. Suitsetamine toitlustusettevõttes
(3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes eirab toitlustusettevõttes suitsetamise kohta kehtivaid keelde ja piiranguid, ning nõuda selle isiku lahkumist15.
Tegu on regulatiivse normiga, millel on keeruline hüpotees ning keeruline dispositsioon (kaks võimalikku õiguslikku tagajärge, mis saabuvad koos – kumulatiivne efekt).

Millises vahekorras on ülipositiivne õigus ja positiivne õigus võttes aluseks Teie poolt valitud analüüsitava akti?

Õigusnormid luuakse inimeste endi poolt. Taoliselt loodud õigus ongi positiivne õigus ehk kirjapandud õigus. Peale positiivse õiguse on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin . See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.16
Antud seaduses on seadusandja edukalt kinni pidanud ülipositiivsest õigusest, kuna see põhineb mõistusel ja ratsionaalsusel. Antud seaduse sätted on kooskõlas teiste õigusallikatega ning nad on loogiliselt formuleeritud.

Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid!

Kaalutlusõiguse põhimõte seisneb võimaluses valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel, mis on kaalutlusnormides sätestatud või võimaluses otsustadam kas õiguslikku tagajärge üldse kohaldada .17 Kaalutlus - ehk diskretsiooninormid jagunevad otsustusdiskretsiooniks ja valikudiskretsiooniks. Otsustusdiskretsiooni puhul on ametnikul või ametiasutusel õigus otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18
Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks:
§ 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses
(1) Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite- või pankrotimenetluses isikule, kellel on tubakatoote hulgi- või jaemüügi õigus.
§ 25. Spondeerimispiirang ja sponsorteated
(2) Juhul kui spondeerijaks on tubakatoodete käitleja, võib spondeerimisega seoses avalikustada andmeid sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta.
(3) Tubakatoote käitleja võib spondeerimisega seoses avalikustada kaubamärki viisil, mis ei viita tubakatootele või selle tarbimisele.
Tubakaseaduses kuulub valikudiskretsiooni hulka näiteks:
§ 39. Tubakatoote käitlemise korra rikkumine
(1) Maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 33. Järelevalvet teostavate ametiisikute õigused
(1) Järelevalve teostajal on õigus oma pädevuse piires:
6) nõuda õigusrikkumise lõpetamist, esialgse olukorra taastamist või edasiseks õiguspäraseks käitumiseks vajalike toimingute tegemist;

Milliseid juriidilise vastutuse liike akt sisaldab?

Kõige laiemas võtmes tähendab juriidiline vastutus nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi. Üheks sellise vastutuse liigiks on juriidiline vastutus - seda võib vaadelda õigusliku suhtena subjekti ja sotsiaalse kontrolli süsteemi vahel seoses antud subjekti õigusliku (kas õiguspärase või –vastase) käitumisega. Siit tuleneb ka vastutus nii positiivsest kui negatiivsest aspektist . Positiivne vastutus on subjekti lülitatus kindlasse süsteemi. Positiivse vastutuse juriidiliseks sisuks on kohustus ning seaduses sätestatud nõuete täitmine. Negatiivse vastutuse puhul on õigussubjekti käitumine mitte allutatud õigusest tulenevale ning mille puhul võidakse vastavalt vajadusele rakendada karistuslikke ja/või õigusttaastavaid sanktsioone.19
Tubakaseaduses kuuluvad positiivse vastutuse alla näiteks:
§ 10. Tubakatoote koostisest teatamine
(1) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab iga aasta 10. oktoobriks Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis aruande tema poolt möödunud aasta neljandas kvartalis ning jooksva aasta kolmes esimeses kvartalis käideldud tubakatoodete koostisainete ja nende koguste kohta.
§ 12. Tubakatoote pakendi märgistus
(1) Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse:
1) suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus, närimistubaka puhul suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus;
2) tubakatoote liik, tootemark ja tükiarv või kogus grammides;
3) mentooli või muu lõhna- ja maitseaine olemasolu (lõhna- ja maitseainega sigarettide puhul siis, kui vastava aine olemasolu ei kajastu tootemargis);
4) filtri puudumine (filtrita sigarettide puhul siis, kui filtri puudumine ei kajastu tootemargis);
5) tootjapartii tähistus.
Negatiivset vastutust võib leida järgmistest normidest:
§ 38. Tubakatoote kohta kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote või lubatust suurema tõrva-, nikotiini- või vingugaasisisaldusega sigarettide hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatoote tootmise või sellise tubakatootega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 40. Sigarettidega kauplemine ettenähtust kõrgema hinnaga
(1) Sigarettide jaemüügi eest nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Kui täpselt on suutnud seadusandja õigustloovas aktis transformeerida tegelikkuse õiguskeelde?

Seaduste üldarusaadavuse nõude täitmine peab tagama, et inimene saab õigusregulatsioonist üldvaate20. Antud seaduses on see nõue täidetud. Tubakaseadus sisaldab suurel hulgal definitiivseid ja seletavaid õigusnorme tänu millele on tubakamõiste ja sellega seonduv õiguskeelde piisavalt loogiliselt formuleeritud. On lahti seletatud antud seaduses kasutatavad mõisted, nagu tubakas , tubakatoode, pakend, tootemark, käitlemine ja suitsetamine. Üksikasjalikult on välja toodud nõuded tubakatoodetele ning nende käitlejatele, samuti tubakatoodete tarbimise keelud ning piirangud. Seadusandja on pööranud tähelepanu paljudele olulistele elulistele asjaoludele, mida on suutnud õiguskeelde formuleerida . Seaduses on fikseeritud ettevõtjate kohustused ja õigused seoses tubaka käitlemisega ja pandud peale spondeerimise ja müügiedenduse keelud. Samuti on väga hästi välja toodud tubakatoote tarbimise keelud, piirangud (näiteks kus on suitsetamine lubatud ning kus seda teha ei tohi) ja vastutus, mis on üheselt mõistetav. Vasturääkivust antud seaduses ei leidnud.

Rakendamispraktika

Otsest rakenduspraktikat kohtuotsustest leida ei õnnestunud. Küll aga oli mitmeid kurjategijad, kes olid varem karistatud tubakaseaduse rikkumise eest. Seda eksimust loeti väärteoks ning neid oli karistatud rahatrahviga.
Tubakaseadusest võrsus aga üks suurem kohtuasi (Viru Maakohtu lahend 4-07-494), kui hr M. Saks taotles väärteomenetluste lõpetamist ning otsuse tühistamist, olles varem karistatud 3 trahviühiku ulatuses Tubakaseaduse §48 rikkumise eest. (Hr. Saks olla tarvitanud alaealisena tubakatoodet – sigaretti „Next“). Kohus otsustas Hr. Saksa kaebuse rahuldada.

Kokkuvõte

Usun, et Tubakaseaduse analüüs andis mulle kindlasti oskusi vaadata ka tulevikus õigusnorme kriitiliselt ja süsteemselt. Niisiis arvan, et saavutasin uurimustööga oma püstitatud eesmärgi. Sain teada, kuidas on seaduse abil tagatud nii suitsetajate kui mittesuitsetajate huvid. Oma uurimustöös relevantseteks elementideks pean seda, et seadus on hästi formuleeritud ja ka tavakodanikule hästi mõistetav.

Kasutatud allikad

R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004

K. Merusk. Õigusriigi printsiip ja normitehnika . Tartu, 1999

Juura keeleraamat Keel ja õigus. Tallinn, 2005

Tubakaseadus – RTI 2005, 29, 210

Eesti vabariigi põhiseadus 28.06.1992 – RT 1992, 26, 349

K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll, magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2003

S. Kaugia. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005

Konspekt „Õiguse entsüklopeedia” loengutest ja seminaridest

Kohtulahendite register http://kola.just.ee/

1 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 89
2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 44-45
3 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 44
4 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 45
5 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 104
6 Tubakaseadus §44 – RT I 2005, 29, 210
7 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107
8 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107
9 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107
10 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 107
11 Tubakaseadus §11 lg 1 – RT I 2005, 29, 210
12 Tubakaseadus §45 lg 1 – RT I 2005, 29, 210
13 Tubakaseadus §39 lg 1 – RT I 2005, 29, 210
14 Tubakaseadus §28 lg 2 – RT I 2005, 29, 210
15 Tubakaseadus §31 lg 3 – RT I 2005, 29, 210
16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 42 – 43
17 K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll, magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2003, lk. 12
18 K. Merusk. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Tartu 1999, lk. 75-77
19 S. Kaugia. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk. 59
20 Juura keeleraamat Keel ja õigus, Tallinn 2005, lk.6