50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kruuz
Õppematerjali autor
SISUKORD 1Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2Eellugu................................................................................................................................................4 3 ..................................................................................................................................................5 4Jõudude tasakaal.................................................................................................................................5 5Midway 1942......................................................................................................................................8 6 4.1 Unalaska.............................................................................................................9 74.2 Midway......................................................................
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S
Rumeenia sõjavägi purunes Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene väe vasakut tiiba. 6. detsembril hõivasid Keskriigid Bukaresti. Vene väe jaanuaris alanud pealetung (kaukaasia rindel) oli edukas: vallutati Erzurum ja Trapezund. Mesopotaamias Kut al-Amara juures ümberpiiratud Briti vägi pidi 28. aprillil Türgile alla andma. Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti (admiral J. Jellicoe) ja Saksa sõjalaevastiku (admiral R. Scheer) peajõud. 1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool ülekaalu, kuid aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tõttu kannatasid
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti
Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu. 1215 - Kolme malev manööver. Saarlased sulgesid oma laevadega Väina jõe suudme, et saksa koged läänemerelt ei pääseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole 3 maadpidid. Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda. 1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. 1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. Rünnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rüüstasid selle ära. Eestlaste vanemad võeti vangi kuid vahetati nende poegade vastu välja. See ei meeldinud venelastele ja seetuõttu 1216 ründas Pihkva vürst Ugandit. 06.01.1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusõjaretke venemaale Pihkva vürstiriiki.
Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915 Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel Militariseerima rahu ajal ühiskondlikku elu sõja ettevalmistamise huvides korraldama, sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma Militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine Tähtsamad lahingud: Jüüti merelahing Marne´i lahing Ypres´i lahing Verduni lahing Somme´i lahing Rinnetel sõdivad pooled: Läänerinne Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu Idarinne Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu. Teised rinded Serbia, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa Uued tekkinud riigid: Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Iirimaa, Jugoslaavia. Miks Saksamaa kaotas?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid