Referaat: Erituselundkond (0)

Erituselundkond
Referaat
Tallinn 2007
Sisukord
Erituselundkond 3
Neerud 3
Uriin 4
Teised erituselundkonna osad 5
Kasutatud kirjandus 7

Erituselundkond

Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained.
Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud , soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud.

Neerud

Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid , mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Neeru katab neerukoor , mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke , mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas.
Neeruhaigused
Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid , mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained. Loomulikult tuleb see toiming läbi viia haiglas .
Kroonilise neerukahjustuse korral ei saa neerud oma ülesannetega hakkama, kahjustuse süvenedes kuhjuvad jääkained organismi ja põhjustavad mitmeid tüsistusi. Pea kahe kolmandiku kroonilise neerupuudulikkusega haigete neerud on kahjustada saanud diabeedi (suhkruhaiguse) või hüpertoonia (kõrgvererõhktõve) tagajärjel. On teisigi tõbesid, mis võivad põhjustada neerude haigestumist: väljaravimata mandlipõletikud, viirushaigused, korduvad kusepõiepõletikud ja kroonilised kuseteedeinfektsioonid. Kroonilisele neerukahjustusele viitavad sümptomid on algstaadiumis väga tagasihoidlikud: võib esineda väsimust, söögiisu langust, unehäireid, naha kuivust, jalgade paistetust, sagenenud urineerimist, hommikul ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi.
Neeru siseehitus

Uriin

Uriin moodustub neerudes ja voolab mööda kusejuhasid põide, kust uriin väljub kusiti kaudu. Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid , enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1.5l, millest ca 95% on vett. Rohkesti on seal lämmastikku sisaldavaid jääkaineid: uureat (15-30g), kreatiini (1.6g), kusihapet (0.7g) ja ammooniumiooni (0.7g). Soolad erituvad enamasti ioonidena: naatriumioonina (2-5g), kaaliumioonina (1-3g), kloriidioonina (4-9g), kaltsiumioonina (0.3g), fosfaatioonidena (2.5g). Sapipigmente leidub uriini värvaines, ketoained (e. atsetoained) ilmuvad sinna nälgimisel. Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid.
Urineerimishäired

Inimese vananemise ja mõningate haigustega kaasnevad urineerimishäired.
Kogumishäire – esineb siis kui põis pole võimeline uriini kogumise ajal enda sees hoidma. Põielihas on üliaktiivne ja sulgurlihas avaneb normaalselt. Tulemuseks on tihe ja tungiv urineerimine .
Tühjendamishäire – põie võimetus kogutud uriini täielikult välja viia. Sulgurlihas on pingul või avaneb osaliselt ja takistab põie täieliku tühjendamist. Sellisel juhul jääb märkimisväärne kogus uriini põide
Inkontinentsus e. kusepidamatus – uriini võib erutuda füüsilise pingutuse, naermise jne ajal. Tihti algab urineerimine juba enne vetsu jõudmist.

Teised erituselundkonna osad

Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad . Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund , kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Lisaks kuuluvad erituselundkonda kopsud ja nahk.
Kopsude kaudu väljuvad organismist süsihappegaas ning veeaur. Eritusest võtab osa ka nahk. Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka. See võimaldab kehal hoida püsivat temperatuuti. Higi eritumise intensiivsus sõltub paljudest faktoritest – vanusest, soost, ümbritseva keskkonna temperatuurist, joodud vedeliku hulgast, ainevahetuse intensiivsusest jne.. Higiga tuuakse organismist välja kusihapped, karbamiid, ammiaak, kratiin ja teised organismi ained, aga samuti kaltsiumi ja naatriumi kloriidid, sulfaadid , fosfaadid. Naha kaudu eraldatakse ööpäevas ligi 0,5 l vedelikku.

Kasutatud kirjandus

http://www.postimees.ee/080306/lisad/tervis/194266.php
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21-1.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21-2.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21-1.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21-3.ht m
http://www.neer.ee/?SID=a808ba8b6515aedcf633f616a7bb5f8d&&PID=pages&MenuID=1&Lang=est
http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_2003sept_uriinipidamatus.pdf
http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/eritus.ht m
http://www.mirra-luxe.ee/98est.html
7