Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi?
  • Milli üldised põhimõtted mõtted ja tegevusvabaduse kohta?
  • Kuidas Mill õigustab mõttevabadust?
  • Kuidas saab õigustada demokraatiat?
  • Mis on polüarhia?
  • Milliseid võtteid kasutab inimene et pääseda vastutusest oma elu eest?
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi?
Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile)
2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse (raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette -iseseisvad väärtused.
Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi.
Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes. Aitab vastu seista valedele järeldustele ja eelarvamustele.
3.Milliste probleemidega tegelevad sots.filosoofia ja rakenduseetika sotsiaalne e.ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika ..abordi ja eutanaasia põhjendamine.
Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika , karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused.
4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi?
Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad oma tegudest ja plaanidest, kuid nende tegude tulemused on sageli vastupidised.Inimesed on n.ö töövahendi ehk instrumendi rollis.
5. Suurkujudeks Hegeli järgi o Napoleun, Zeusar, A.Suur. Nende tegevust ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuu järgi, sest oma plaanide elluviimisel saatsid nad surema palju inimesi.
6. K. Marx Rahva suurkuju järgi loob ajalugu rahvas. Ajaloo areng on paratamatu ja eesmärgiks progress.
Ka suurkujude tegevus allub objektiivsetele seaduspärasustele, kuid oma isikuomadustega toovad suurkujud ajaloo arengusse juhuslikkuse elemendi, mis annavad ajaloo sündmustele värvi, sest muidu oleks ajalugu väga igav. Suurkujusid kasvatab rahvas ise , etteotsa saavad ka need kes on keskpärased. Ohtlik on asi siis kui etteotsa saavad negatiivsed inimesed, näide Hitler.
7.Iseloomusta Helvitu huviseadust? Helvitus lähtus inimeste käitumiste seletamise põhimõttetest. Mille sõnastas esimesena Epikuros . Et inimene püüdleb praktikute ja hoidub kannatustest. Inimesel on oluline enesearmastus , see kujuneb vooruseks või paheks sõltuvalt sellest millised kired teda pingestavad. Eneseohverdamine. Oma õnne õhverdamine teiste õnne nimel., tegelikult ei ohverda iialgi. Armastus naise nimel võib viia kuriteoni , või kangelasteoni.
8. Milli üldised põhimõtted, mõtted ja tegevusvabaduse kohta.? -millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma plaane ja mis on õigustatud.1. kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle. See avaldub kahel kujul. 1. Seadusandlusena, seaduse rikkumine on karistatav , kuid ka seadusandlus peab olema õiglane.
2. ühiskonna võim avaldub ka ühiskondliku arvamusena- indiviidi saab mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, veenmise ja suhete katkestamise teel.
Milli arvates on inimliku elukorralduse põhiprobleem, kuidas sobivalt tasakaalustada individuaalset sõltumatust sotsiaalse kontrolliga.
9.Kuidas Mill õigustab mõttevabadust? Milli järgi peab olema mõttevabadus täielik.
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda 1. Tegudest mis puudutavad ainult indiviidi enda huve –ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees.
Ainuke mida ühiskond võib teha- mõista hukka, anda nõu, hoiduda suhtlemisest.
2. mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees, teda karistatakse, kui ühiskond seda vajalikukus peab.
Mill õigustab mõttevabadust- peab olema täielik, ühiskond ei tohi piirata. Me võime oma mütteid avaldada usu, teaduse, moraali kohta. Kui indiviidi arvamus on tõene siis tähendaks tema keelustamine tõe tähendamise keelustamist, kui aga indiviidi arvamus ei ole tõene siis tähendab tema keelustamine et inimesel võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt , sest just selline on tõe ja eksi kogemus, ei saa ka Milli arvates kindel olla kas see arvamus on tõene või väär.
Kasutatakse ka ajaloos, kuidas kiusamine ja tagakiusamine on pannud vaikima, mingiks ajaks inimesed.
Kui kaob mõttevabadus kaob usk mõtte tõde muutub harjumuseks või millekski uueks.
10. Mill õigustab tegevusvabadust –inimene ei tohi olla teistele kahjulik, inimestel on õigus oma arvamusi ellu viia, tingimusel et nad tegutsevad omavastutusel. See tingimus on sest riik on nõus sellega et mõttevabadus ei ole nii lai kui tegevusvabadus .
Hindab inimese isikupära arendamist et me ei oleks ühesugune, sest individuaalsuse arendamine arendab ka ühiskonda. Mill tahab et omadus inimesel mitte ......omada iseloomu.
11.Kuidas saab õigustada demokraatiat?Demokraatiat saab õigustada, eeldades et rahvas on võimeline enda üle valitsema s.t.et kõik täiskasvanud ühiskonnaliikmed on piisavalt võimelised osalema kollektiivsete otsuste väljatöötamisel ja otsustamisel. Nimetatud eelduses peitub kaks näidet :1. kõik ühiskonna liikmed on piisavalt kompententsed, valitsevad.2. Mitte ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem.
Demokraatia all mõistame nii ideaali kui ka tegelikku riigi korda,
12. Demograatia allikad 1. Klassikalise kreeka demograatlikud ideed- tegemist vahetu ehk otsese demograatiaga. Otsused võeti vastu rahva koosolekul, milles osalesid kõik mehed..
2. on vabariigil tratitsioon mis on pärit Roomast ja taasünd renesansiaja riikidest. Mõisteti et rahvas ei ole homogeene ta jaguneb eliidiks ja rahvamassiks. Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda .
13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike hääli tuleb vaadelda võrdselt., kõigil on õigus väljendada oma arvamusi kollektiivsete otsuste väljatöötamisel.’
2.olulise tähtsusega teavet ei tohi varjata ja kõigil peab olema võimalus tutvuda.
3.kodanikud peavad saama otsustada sõjanduse ja välispoliitika vallas, milliseid probleeme lahendada demograatlikult, milliseid mitte.
4. mis küsimustes usaldada autoriteete ja mil tuleb hinnata oma kompententi.
5.kodanikeks tuleb lugeda kõiki väljaarvatud alaealised ja kodakonsuseta. Töövõimetud.
14.Mis on polüarhia ?
15. Polüharia tunnused on.
A)ametnike valimine, kes kontrollivad valitsuse tegevust,
B)vabad ja ausad valimised mida viiakse läbi regulaarselt ja ilma sunnita.
C) üldine valimisõigus
D) õigus kandideerida, kus juures vanuse alamäär võib olla kõrgem vanuseline ja kodakonsus piirang, 1919 aastastEestis valimine.
Õigus kanditeerida, vanuse lammäär riigikogusse 21a. Ja presidendiks 40a.Väljendamisvabadus,On alternatiivne informatsioon, peab olema kaitstud seaduse poolt,
16.Millistele nõuetele peab vastama sunni kasutamine demokraatlikus riigis?
Sundi kasutatakse riigi siseselt( korra tagamiseks ) ja riigi väliselt( afganistaan ,Iraak) Füüsilise sunni instrumendiks on politsei ja sõjavägi. Selleks, et säiliks demokraatlik valitsemise viis, peab olema täidetud kaks tingimust;1) kui sõjavägi ja politsei on olemas, peavad nad alluma tsiviilisikute kontrollile .2) tsiviil isikud, kelle kontrolli all sõjavägi ja politseipeavad alluma demokraatlikule protsessile
17.Eliidi teooria üldised põhimõtted?
Põhimõtted on Nende teooriate kohaselt peab riiki valitsema eliit , et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest.
Lihtrahvas ei ole võimeline isegi enda üle valitsema. Valitseminetuleb usaldada vähemusele eliidile. Kellel on olemas vajalikud teadmised ja voorused. Näide. Lenin arva , et töölisklass ei suuda enda huve kaitsta, seda tegi kommunistlik partei.
18.Kuidas valitsevad Pareto arvates Lõvid ja rebased .
Vastavalt ajale peavad muutuma eliidi tüübid- ideaalne valitsev klass peab koosnema kahest tüübi segust.1) lõvist on konservatiivsed võivad kasutada jõudu ja vägivalda. Stabiilsus poliitikas nõuab just lõvide ülemvõimu. 2) rebased on progressiivselt meelestatud ja kasutavad põhiliselt kavalust ja pettust. Nad on kompromissivabad ja kasutavad ka demogoogiat, katteta lubadusi.
19. Millistel põhjustel muutuvad demokraatlikud organisatsioonid oligarhiateks. Michesi järgi muutuvad demograatlikud organisatsioonid oligarhiateks, uurides poliitilisi parteisid ja ametühinguid leidis et isegi need organisatsioonid, mis loodi demograatlikul alusel muutuvad oligarhiateks, see tähendab väheste valitsus. Et organisatsioonid jagunevad lõpuks liidrite vähemuseks ja juhinduvaks enamuseks, seega võim koguneb liidritele. Oligarhijaks muutumine toimub järgmistel põhjustel. 1)Organisatsioonilised- vaja vastu võtta kiireid otsuseid on otsene demograatia võimatu ning on vajalik adminstratitsioon ning elukutseline jõud. 2) Massipsühholoogilised põhjused rahvamass on ebakompetentne on tänulikum mille rahvas tunneb vajadust olla juhitud ning austada oma juhti. 3) Individuaal psühholoogilised juht tunneb oma mõju tema enesehinnang tõuseb ning kasvab ka inimesele omane võimuiga.
20. Anarhismi võimu kriitika? Anarhism tähendab võimu puudust. Anarhismi võimu kriitika 1. Olgu võimu esindajaks kas kirik või isegi õpetaja näevad arahistid temas rõhujat sest võimudga käib kaasas indiviidi tõekspidamiste või tegude allasurumine. Inimene ei saa olla vaba ja võrdõiguslik. Pole ühtegi põhjust, mis ühel täiskasvanul peaks olema võim teise üle, isegi viimase kuuldes.
21. Arahistlik kord ja ühiskond ,mis toetuks ...välisedväärtused muutuksid sisemisteks ja väslist kontrolli asendab sisemine kontroll.
22.Iseloomusta arahisti vägivalla eetika. Vägivald on väärt vägivalda st. Kui rahva riik kasutab vägivalda, siis ta on ära teeninud kättemaksu. Demograatlikus ühiskonnas on süüdi nende arvates rahvas ise, sest valib oma esindajad ja anarhistid vastavad kes ei ole meie poolt on meie vastu ja sellega saab õigustada ka süütute hukkumist. Vägivald on lubatud enese kaitseks.
Teiseks vägivalla õigustuseks on väide- eesmärk pühitseb abinõu. Kui eesmärk on õilas, siis tema saavutamiseks on lubatud ka kõik vahendid ka vägivald. Riik leitab ennast õigusliku moraalse ideoloogia, mis kuulutab pühaks ka inimelu kuid seda mitte siirast austusest elu vastu vaid selleks et riik saaka hukkamüista vägivalda.
23.Iseloomusta Marxi võõrandamispropleemi. Marxs kasutas töövõõrandamist kapitalismi algperioodil,pidades võõrandamise põhjuseks tootmisvahendite era omandamist. 1. Töö enese võõrandamist-töölise emotsinaalne suhtumine oma töösse, töötatakse oma vajaduste rahuldamiseks, kuidas inimene tunneb, kas on tööga rahul, vüi vastumeelne.
2. tuleb vahet teha ikka inimese ja loomuliku tarbimise vahel. Põhjuseks on eraomand. Inimene võib tööga ennast arendada, kui töö on vabatahtlik. 2. eseme kaotamine on võõrandamine st. Et tööprotuktid millesse inimene siirdas oma jõu ja võimed ei kuulu temale vaid muutuvad võõraks teise omaks. Ning tekib ükskõiksus ja vaenulik suhtumine oma töö protuktiivsusse.
24. Eksistentsealismiga inimese jaasjade olemisest? Eksistentsealismiga tegeleb inimene –ühendab veendumus et inimese olemasolu erineb põhimõteliselt asjade olemasolust.inimese olemine ilmneb tema olemusel asjade puhul on vastupidi.inimese puhul on olemine ja oma tegudega tekitab oma olemuse. See tähendab, et inimene on see kelleks ta ise end teeb.
Inimene vastutab ise enda eksistentsi eest, kes on kas argpüks, või
25.Milliseid võtteid kasutab inimene, et pääseda vastutusest oma elu eest? Et pääseda vastutusest elu eest kasutab inimene 1. Viidatakse ilmutusele- unes ingel , jumal, kuri vaim. 2. Nõu küsimine, ise otsustama kellelt küsida nõu ja kas seda on võimalik arvesse võtta või mitte-.3. viitamine - ennetamine mustale kassile.4. viitamine sisetundele, kuid mida enam seless3e usud seda rohkem tekitab teatud tegevus ka tunde. 5. kõik katsed vabaneda valikutest ja vastutusest osutuvad enesepettuseks. Seega peab inimene ise oma koormat kandma looma endale väärtused ja otsustama ja vastutama enda eest.
Vasakule Paremale
Filosoofia vastused #1 Filosoofia vastused #2 Filosoofia vastused #3 Filosoofia vastused #4 Filosoofia vastused #5 Filosoofia vastused #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xxx89 Õppematerjali autor
Sotsiaalfilosoofia vastused

Sarnased õppematerjalid

FILOSOOF JOHN STRUART MILL
26
odt

FILOSOOF JOHN STRUART MILL

võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill „ John Stuart Mill ” http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm „ John Stuart Mill: Overview ”, Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. – Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. – Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151 13

Filosoofia
John Stuart Mill
10
doc

John Stuart Mill

seda inimest õigus karistada. Kui aga indiviidi tegude tagajärjel ei saa kahjustada mitte keegi teine, peale indiviidi enda, siis ei ole ühiskonnal õigust teda kritiseerida. Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga. 5. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill ,, John Stuart Mill " http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm ,, John Stuart Mill: Overview ", Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. ­ Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. ­ Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151

Filosoofia
John Stuart Mill
2
doc

John Stuart Mill

John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille jär

Filosoofia
VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS
9
docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde

Majandus
John Stuart Mill - mõtte- ja tegevusvabaduse teooriad
1
doc

John Stuart Mill - mõtte- ja tegevusvabaduse teooriad

John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole

Filosoofia
John Stuart Mill
4
doc

John Stuart Mill

John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade ­ David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt avaldamist mitmes tuntud väljaand

Ühiskonnaõpetus
Mis on filosoofia
17
doc

Mis on filosoofia?

Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma

Filosoofia
Filosoofia küsimused
28
docx

Filosoofia küsimused

Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun