Õigusnormide sisu (6)

Õigusnormi liigitus

ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm,

Õiguse alused

õigusnormid

Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel.

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö, reklaamiseadus

poolt 12.03.2008. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27.03.2008. a otsusega nr 265 ning jõustunud 01.11.2008. Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, kehtestab reklaami üldnõuded, reklaami piirangud ning nende ulatuse, reklaami eritingimused ning reguleerib reklaamialase tegevuse järelevalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Uurimustöö eesmärgiks on RS-i kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: RS-i kohta Eesti Vabariigi õigusallikate hierarhias ja Euroopa Liidu õiguskorras; millises vahekorras on ,,ülipositiivne" ja positiivne õigus; kirjeldatud akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; milline on õigustloova akti keel; analüüsitud erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat.

Õigusteadus

Õiguse entsüklopeedia konspekt

rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia) Õiguse eelajalugu isel see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast Ius scriptum – õiguse jalugu; periood, kus üks või teine õiguse element omandab domineeriva tähtsuse ja on kirjapandud (alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra isel jooned); formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist „Ius est ars boni et aequi“ – „Õigus on headuse ja õigluse kunst“ – jurist Celsus

Õigusnormid, õigusnormide liigid, funktsioon ja struktuur

Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus,

Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus)

.....26 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö esemeks on Perekonnaseadus (edaspidi PKS), mis on Riigikogu poolt seadusena vastu võetud 18.11.2009. a ja välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning jõustunud 01.07.2010. 1 Uurimistöö eesmärgiks on PKS-e kui õigustloova akti juriidilise olemuse ja sisu analüüs. Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis"; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika.

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel

Uurimustöö pakendi seadusest

30.04.2004. a otsusega nr 628 ning jõustunud 01.06.2004. ¹ 01.06.2004. a jõustunud seadus asendab 03.05.1995. a vastuvõetud ja 26.05.1995. a jõustunud Pakendiseadust (RT I 1995, 47, 739; 2002, 61, 375; 2002, 53, 336; 1997, 53, 836; 2004, 2, 6). Kuna eelmise PakS-e vajalikud muudatused olid väga mahukad, otsustati koostada uus PakS-s ning tunnistada senine seadus kehtetuks. Uurimustöö eesmärgiks on PakS-e kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse