Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IVC-raamat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
IVC-Raamat
Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid.
Failprogrammis täidetavad operatsioonid ( Dokumendid ), pearaamatu ülevaatus ( Pearaamat ), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed)
Parandamine – operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega.
Registridteatmike info
Aruanded - Koondaruanded
Haldus – teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale.
Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist.
Aknad – üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri.
Abiteave – sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja vastav abiinstruktsioon.
Kasutatud nupud:
trükkimine
- abi
- dokumentide või tabelis oleva kirje kustutamine. Nupule vajutamisel ilmub teade tabelirea kustutamiseks. Vastus OK lubab kustutamist , vastus Cancel - muudab kustutuse ära .
- rea kopeerimine
- uue dokumendi või tabelis kirje moodustamine.
- dokumentide või tabelis olevate kirjete korrigeerimine.
- andmete tagastamine väljakutsepunkti
- sisenemine teatmikusse
– andmete sorteerimine
– dokumentide või kirje otsing etteantud tingimuste järgi Otsingust.
– tabeli uuendamine
– info salvestamine
– lõikamine
- puhkus
- summeerimine
– lausendiste trükkimine
Teatmikud
Teatmikud on ühe- või kahetasemelise struktuuriga.
Ühetasemelised teatmikud kujutavad endast järjestikkuseid kirjed , millised asuvad akna ülaosas (Näiteks teatmik Artiklid) .
Kahetasemelised teatmikud koosnevad kahest omavahel seotud tabelist. Kõrgema taseme tabelis ( vaskpoolne tabel) tuuakse ära alumise taseme tabeli (parempoolne tabel) kirjete grupid (Tüübid).
Kui liikuda kursoriga vasakpoolse tabeli kirjetel, tuuakse parempoolsesse tabelisse välja vastava gruppi kirjed millel asetseb kursor .
Uute gruppide lisamine toimub vasakpoolses tabelis. Selleks asetatakse kursor tabeli lõpus olevale tühjale reale ja viimasesse tulpa sisestatakse uue grupi (tüübi) kood. Seejärel sisestatakse grupi nimetus kahes keeles. Kõik ülejäänud sümbolites andmed peale nimetuse sisestatakse ladina tähestikus.
Akna ülaosas olevates tabelites võime näha kogu teatmiku kirjeid ( ühetasemeline) või teatud grupi kirjeid (kahetasemeline).
Akna alaosas on ala info sisestamiseks, otsimiseks ja redakteerimiseks.
Juhtimisnuppude tähendused:
OK – Valiku kinnitus või tegevuse lõpp.
Katkesta – Tegevuse ära muutmine.
Uus – Uue kirje koostamine. Andmed sisestatakse akna alaosas. Uue kirje sisestamisel kahetasemelisse teatmikku on vaja eelnevalt valida grupp (tüüp), millesse kuulub uus objekt. Võimatu on sisestada uut kirjet kui kursor seisab grupil “KÕIK”, programm teatab “Vali tüüp!”. Tuleb vajutada nupule OK, valida vastav grupp (tüüp) ja teostada uus kirje.
Uus kopeeri – Uue kirje koostamine kopeerides kirjet ülemises tabelis millisel real seisab kursor. Uue kirje andmeid saab muuta akna alaosas.
Muuda – Kirjete korrigeerimine ülemises tabelis real kus asub kursor.
Kustuta – Kirje kustutamine ülemises tabelis real kus asub kursor.
Otsing – Otsingu käivitus ekraani allosas oleva kirje järgi.
Otsimine on võimalik iga näitaja järgi teatmikus. Otsimisel sümbolandmete järgi valitakse välja teatmikust need kirjed kus leidub etteantud sümbolite kombinatsioon. Leitud kirjed esitatakse akna ülaosas.
Kui otsing toimub kahetasemelises teatmikus ja ei ole teada millisesse gruppi otsitav kirje kuulub, siis on vajalik kursor asetada grupile “KÕIK” seejärel vajutada nuppu Otsing ja sisestada otsingu kriteeriumid. Positiivse tulemuse korral kursor peatub otsitava toote real. Kui on teada millisesse gruppi toode kuulub, siis otsingu režiimis valida Teatmikust vajalik grupp, vajutada nuppu Otsing ja viia sisse vastavad kriteeriumid. Positiivse tulemuse korral kursor peatub otsitava toote real.
Sortimine – andmete sorteerimine tulbas mille kohal on kursor.
Teine võimalus sorteerimiseks: igas teatmiku tulbas on tema pealkirja klikkides ja nupuga OK käivitamisel.

Töö personaali andmetega

Valige
Personaal
Personal - osa raamatupidamise arvutiprogrammist, kus teostutakse:
-kaadri arvestus;
-tööaegade arvestus;
-palga arvutus.
Programm vastab nõutele, mis kehtib Euroopa Liidus.
Mugavustel saate koondada personaali andmeid ühte tabelisse. Vajutage nupule
Avatakse menüü, kus:
- VAHETADA TABEL;
- VAA TADA AINULT JOOKSVAID SISEKANDEIT LEPINGUST;
- VAATADA KÕIKI SISEKANDEID LEPINGUST.
Valige «VAHETADA TABEL», vasakul on andmepuu. Kahekordse hiire klahvile vajutamisel valige vajalikud read ja pange numbrid järjekorda lahtrisse « Veeru nr.».
Märkides vajalikule tabeli numbrile, ja vajutage nupule
avatakse ekraan . Valige isikukaart ja sisestage andmed järjehoidjasse :Aadress, Dokument, Load , Kelte valdamine , Perekonnaliikmed, Õppe.
Kõik arvutused on ehitatud programmis, töölepingu aktuaalse seisu sisestamise peale.
Kui alaline tööleping oli katkestatud, aga pärast seda võeti inimene uuesti tööle, siis on vaja koostada uue töölepingu.
Tööleping koosneb osadest, mis vastab tüüpilistest töölepingu jaotustest. Märkides vajalikule tabeli numbrile, vajutades nupule
ja valite «Leping».
Kui te töötate dokumentides, saate automaatselt lisada uusi kirjeid.
«Leping» koosneb järgmisest järjehoidjatest: Leping, Tähtaeg,
Töösisu, Töö eritingimused, Tööaeg, Palk, Puhkus, Poolte muud kohustused, Peatamine.
Töö osapalgaga
Tõepäraseks kajastamiseks inimesi, kes töötavad poolekohaga, kuu statistika aruannetes on vaja arvestada erinevusi töölepingu täitmisel (näiteks)
Tööaeg:
tööpäev kestab( tundi) -04:00
töönädal kestab( min, tundi )- 20;
tööaeg algab kell - 08:00;
töö lõpeb kell - 12:00.
Palk :
tariif / palk – põhipalga suurus ;
% põhipalgast - 50.
Kui töölepingu tingimused muudetakse, siis on vaja sisestada lõppkuupäeva vanasse tingimustesse ja sisestada uus tingimus algkuupäevaga.
Töövõtuleping
Kui te tahate koostada töövõtulepingu, siis on vaja sisestada kindlasti “Lepingus”:
«Leping»-töötaja staatus, tulumaksu %.
“Tähtaeg” töötaja asub tööle
“Palk” –kehtivast kuupäevast, kehtiva kuupäevani, ametikoht , töötasu, tasuaste, tariif /palk.

Töölepingu trükk


Töölepingu trükkimiseks võetakse andmeid algtingimusest, teistkordsed tingimused trükitakse nagu lepingu muutmisel.
Märkige vajalikule tabeli numbrile, vajutage nupule “Printer” ja avatakse menüü, kust saate trükkida: leping, lepingu muutmised, lepingu lõpetamine, teenindus.
Puhkus –valitud tabeli numbri peal on ekraanil puhkuseleht, kus on nähtud kõik puhkused ja nende kestvus, kasutus perioodil, puhkuse jääk.
Ekraanil on oma juhtimise nupud.
Puhkuselehe moodustamiseks vajutage nupule «Uus puhkuseleht». Veergu «Puhkus algab» sisestage puhkuse algkuupäev, siis veergu «Kasutada» päeva kogus, siis muudab puhkusejääk. Vajutage nupule
ja salvestage puhkuselehte (pärast salvestamist ei saa puhkuselehte muuta)
Vajutage nupule “puhkuse arhiiv” ja puhkuseleht kannatakse arhiivi üle.
Vajutage nupule “Printer” ja saate trükkida puhkuselehed ja puhkusejäägid.
Puhkuste revisjon. Sisestage revisjoni kuupäev, valige kõiki avatud või ainult väljavalitud sissekandeid andmebaasis , vajutage nupule «Täida». Pärast seda saate trükkida puhkuste revisjoni nimekirja.

Palga arvestuse jaoks isikuandmed


Märkides vajalikule tabeli numbrile, vajutades nupule
ja valite « Palga arvestuse isikuandmed ».
Sisestage töötaja andmeid:
Palga arvestuse isikuandmed
- Pank , Pangaarve , kui töötaja on pensionäär, siis märkige
-pensioni kindlustus arvetakse kuni
-vabatahtlik pensioni kindlustus , märkige kui on vaja
-töötukindlustus arvetakse kuni
-töötukindlustuses vabastamine –, märkige kui on vaja
-tulumaksu artikkel
-tulumaksu vaba summa arvestamiseks (avaldus)
-põhitasude konto
-puhkuse arvestuse algoritm
Maksumaksja
Maksumaksja- resident või mitte
Kui on mitteresident , siis kirjutage:
-riik ja aadress
-residentriigi kood
-Art.Nr.
Ametiühingud
Sisaldab informatsioon ametiühingu sissemaksmisest:
-ametiühing -nimetus
-% -sissemaksmise %
-kehtiv kuupäevast
-kehtiv kuupäevani
Alimendid
Sisestage, kui on vaja:
Täitelehti liik , ehtiv kuupäevast, kehtiv kuupäevani, Summa (%)–võib olla summa või protsent palgast
Põhjus –põhjus kinnipidamiseks
Arvestatakse üldtasusummast % - märkige, kui Summas on protsent
Võlasumma
Saaja – alimentide saaja. Avada teatmik ja koostada uut kirju, sisestada andmeid :
-nimetus;
-suhe – valige teatmikust Muud ja alimendid, vajutage nupule “Vali”
Sisestage aadress ja vajutage «OK»
Pank – panga nimetus
Pangaarve , Üldsumma hagi

Tabeli numbri muutmine


Märkides vajalikule tabeli numbrile, vajutades nupule
ja valite « Tabeli numbri muutmine ». Avatakse vorm, kuhu sisestage uut tabeli numbrit ja vajutage nupule “Täida”. Kui te juba arvestasite palga ühe kuu eest, siis ei saa tabeli numbri muuta.
Plaan - graafik
Tööaegade arvestus on realiseeritud graafikute ajumise alusel. Aegsasti planeeritud tööaeg (igale perioodile)– formeeritakse plaan-graafik. Millal vajalik periood tuleb, siis plaan- graafikut edasi kantakse fakt-graafikusse, kuhu sisestate hälvi (haiguse päevad ja muud). Trükitud fakt-graafik kantakse üle raamatupidamisse.
Vajutage nupule
”graafiku täitmine”, kus on järgmised punktid:
-graafiku täitmine;
-uute töötajate sisestamine graafikusse.
Esimese täitmise ees valige «Uute töötajate sisestamine graafikusse» ja ekraanile ilmub töötajate nimekiri, kus on kõik töötajad lepingutega (seal on vallandatud töötajad). Igale töötajale sisestatakse dokumendi (tabeli) number ( elukutse ja osakond täidetakse automaatselt töölepingust). Saate lisada või kustutada töötajaid plaanist.
Praegu on vaja täita plaanilist tööaega, selle jaoks valige
’’Graafiku täitmine’’.
Avatakse menüü ’’Formeerida graafik’’, mis koosneb kolmest osast.
Esimeses osas valige perioodi variant (kogu kuu või kuupäevade intervaal formaadis PP.KK.AAAA )
Teises osas on järgmised nupud:
- Jätkata graafikut eelmisest kuust;
-Alustada vahetust graafiku järgi;
-Täita vahetusega;
-Põhitasu %
Tuleb täita plaanilise tööaega pakutud nimekirjas.
Kui täidate teise ja järgnevate kordi vajutage nupule «Jätkata graafikut pärast eelmist kuud» ,kui eelmisel perioodil viimane kuupäev oli koostanud graafik-bloki läbi (aga mitte vahetust), siis säilitatakse vahetuse vastuvõetavus eelmisest perioodist.
«Alustada vahetusest graafiku järgi» - Graafik-blokk. Ratsionaalselt kasutada isikute jaoks, kellel korduvad töö- ja puhkepäevad. Valige graafik ja päev, mis tuleb esimesele perioodi päevale.
«-täita vahetusega» - vahetuse teatmiku läbi . Valige tabeli number, klõpsake hiirega kuupäevale ja avatakse vahetuse teatmik, mis koosneb vahetustest ja mitteilmumiste liikudest.
Kolmandas osas-valige, kellele pöörduvad tingimused, mis oli formeeritud esimeses ja teises osas:
-Arvestage kõiki avatud andmebaasis;
-Ainult väljavalitud sissekanded.
Fakt -graafik
FAKT-GRAAFIK kajastab reaalseid andmeid töötanud aega, selles baasis arvestatakse palga summad .
Fakt-graafik koostatakse juba ehitatud plaan-graafiku alusel, selle jaoks valige samanimelist lehte ja aruandeperioodi kuupäeva, avage nuppu
menüüga, kus on järgmised punktid:
-graafiku täitmine;
-uute töötajate sisestamine graafikusse.
Valige ’’Graafiku täitmine’’
Avatakse vorm ’’Formeerida graafik’’, mis koosneb kolmest osast.
Esimeses osas valige perioodi variant (kogu kuu või kuupäevade intervall formaadis PP.KK.AAAA )
Teises osas on järgmised :
- Plaan-graafiku järgi
-alustada vahetusest graafiku järgi
-täita vahetusega
-põhitasu %.
Plaan-graafiku järgi– kõik tabeli numbrid planeeri vahetusega käivad plaan-graafikust fakt-graafikusse.
«Alustada vahetusest graafiku järgi» - Graafik-blokk. Ratsionaalselt kasutada isikute jaoks, kellel korduvad töö- ja puhkepäevad. Valige graafik ja päev, mis sattuvad esimesele perioodi päevale.
«-täita vahetusega» . Valige tabeli number, klõpsake hiirega kuupäevale ja avage vahetuse teatmik, mis koosneb vahetustest ja mitteilmumiste liikidest.
Kolmandas osas-valige, kellele pöörduvad tingimused, mis oli formeeritud esimeses ja teises osas:
-arvestada kõike avatud andmebaasist;
-ainult väljavalitud sissekanded.
«Uute töötajate sisestamine graafikusse» ja ekraanile ilmub töötajate nimekiri, kus on kõik töötajad lepingutega (seal hulgas on vallandatud töötajad täitmise momendi peale).
Saate sisestada lisasid, hälbeid ja intensiivsusi.
Vaatame täitmise järjekorda asendamiseks, selleks on vaja lisada uus kiri, sisestada tabeli number, dokumendi number, osakonna kood ja elukutse asendamiseks.
Näiteks põhielukutse - Sanitar, asendamine -Sanitaar-Asendamine (lepingus peab olema äranäidatud asendamine ja töötasu)
Vahetuse kestvuse muutmine kuupäeval-( planeerimisel vahetusel muudetakse töö algus- ja lõppkellaaeg)selleks valige tabeli number ja kuupäev. Klõpsake parema nupuga, avatakse ekraan, kus saate muuta kellaaega ja sisestada lisamaksa %-i intensiivsust.
Näiteks vahetus 6-st kuni 16-ni ja intensiivsus 30%, siis sisestage Põhitasu = 130, Algusaeg 06:00, Lõppaeg 16:00)
Tööaja tükitöölise maksega – see aeg eristage fakt- graafikus liikumise läbi tükitöölise maksega. Tükitöölise maksed juhtida muud maksades (ilma kellaajata).
Täidetud fakt-graafik trükitakse, alla kirjutatakse ja kantakse üle raamatupidamisse. Pärast seda sulgeb administraator juurdepääsu dokumendile ja kõik järgmised muudatused on vaja kooskõlastada programmi administraatoriga.
Palga arvestus
Täidetud fakt-graafik trükitakse, kirjutatakse ja kantakse üle raamatupidamisse.
Vajutage nupule , kus on:
-tasude arvestus;
-kinnipidamiste arvestus;
-väljamaksete arvestus.
Igas menüüpunktis saate arvestada kõike või ainult väljavalitud tabelite numbreid .
Palga arvestuste tulemusi on vaja analüüsida, selle jaoks kasutage järgmiseid ekraani tingimusi:
andmete otsing;
tähenduste summeerimine.
TSD formeerimise ajal peab olema kuuarvutuses ainult tasud ja kinnipidamised vallandatud ja lõpetatud töövõtulepingu inimestele, kellele maksti raha.
Näiteks vallandamiseleht algab 9-st veebruarist . Veebruari aruandekuus sisestate ja täite täisarvutus.
Muud tasud ja kinnipidamised
Ekraanil «Muud tasud ja kinnipidamised» saate formeerida ühes reas arvutuste tingimusi grupile või ühele tabeli numbrile
( Sellel ekraanil sisestatakse töövõtulepingu, nõukoguliigi ja muud arvutamisi)
Täitke muud tasud ja kinnipidamised :
Tab.nr. – kui konkreetse tabeli numbri jaoks ja ei sisesta gruppi jaoks
Osakond –kui üldine tingimus kogu osakonna jaoks
Elukutsed – kui üldine tingimus kogu elukutse jaoks
Tase-Kinnip. liik – valige teatmikust
Lisada – panete linnuke , kui tasuliigid korduvad aruandes perioodis (näiteks 108 liik fakt-graafikust ja veel on vaja juurde maksta selle liigi peal)
Kuu eest –aruande periood
Arvestatud/ Lahte summa –summa tasumisele
Tasuaste – valige teatmikust
Tunnid – kui sisestate puhkuselehe liik, siis kindlasti sisestage puhkuse tunnid nendest kalendri päevadest
Tööpäevad – kui sisestate puhkuselehe liik, siis kindlasti sisestage tööpäevad arvestus puhkuse arvest
Sisestage “Arvestatud kuus” ja Sisestamise kuupäev.
Saja :
À)-alimendid, trahvid(kui täiteleht on määratud summa)millal maksja läheb pikkaajalisele puhkusele. Kui valite alimentide faktilise kinnipidamise (tüüp =50 või 60),siis avaneb alimentide teatmik;
Â)-muud liigid, siis avaneb klientide teatmik.
Mõned erinevused
Kui sisestate tükkitöötasu(Kui töötaja võetakse vastu ajatöötasuga, aga mõni aega töötab tükitöötasu alusel) tööaeg võetakse fakt-graafikust, sellepärast pole vaja veel kord sisestada tööpäevad ja tunnid.
Deebet , kreedit sisestage, kui nad erinevad tasu liikidest, mis on häälestatud teatmikus.
Operatiivsed tasud
Kui maksete palga järgmises kuus pärast aruandeperioodi, sissoperatiivsed tasud päevaperioodi on vaja juhtida ja arvestada möödunud aruandeperioodis (näiteks detsembri puhkusetasu juhtida ja arvestada novembrikuu arvutuses)
TSD
Töötasu resultaadid (arvutamised, kinnipidamised ja kõik maksud ) kanntakse üle pearaamatusse. Maksude aruannete formeerimise jaoks on vaja valida pearaamatust, selleks kasutada leht TSD.
Vajutades lehele TSD, avatakse ekraan, vajutage nupule Uus ja sisestage:
Kuupäev - kuu viimane päev
Konto klass – automaatselt on Deklareerimata
Lõpp kuu ja Alg kuu - töötasu arvutuse aruandeperiood
Vajutades nupule “Deklareerimata maksud”, andmed pearaamatust täidavad ekraani. Pärast seda vajutage “ Salvesta ”. Võimalik korduv väljalaadimine, aga selle ees on vaja kustutada vana dokument.
Arvestuslik kuupäev
Tab.Nr, Nimi, Eesnimi – töötaja andmeid
Summa – arvutamise summa
Deebit – bilansi konto
Kreedit – bilansi konto
Saaja
Maksude saaja – Maksuamet
Realisatsiooni arved
Valutage nupule “Uus”, Arvete kirjutamine ilma lao arvestuseta .
Täitke dokumendi lahtrid:
Kuupäev – aruandekuupäev
Arve kuupäev , Arve number
Klient - tarnija
Deebet – bilansi konto, automaatselt sisestatakse Ostjatelt laekumata arved
Maks. Päevad – päevade kogus tasumisel , Makse tähtpäev
Viitenumber
Arve koostaja
Artikkel – Tulu artikkel
Km. % - käibemaksu %
Kogus – kauba kogus
Hind – 1 ühik hind
Summa – kauba summa
Käibemaks – käibemaksu suurus
Märkus
Kreedit – bilansi konto
(Summa kauba – kauba või teenuste omahind)
Tarnijate arved
Dokumendi pealdises järgmised andmed :
Arvestuslik kuupäev – arve sisestamise kuupäev
Arve kuupäev ja Dok number
Kreedit – balansi konto, sisestatakse automaatselt Võlad hankijatele
Tarnija – Tarniv firma – valitakse firmade teatmikust. Kui antud firma omab tasumata arveid või ettemaksu pakutakse välja tabel kõikide sulgemata sissekannetega žurnaalist Arveldused tarnijatega.
Kui on vajalik dokument lisada juba enne sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud , on vajalik klikkimisega ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta.
Maksetingimus – arve tasumise kuupäev.
Saaja pank , A/arve, Viitenumber
Artikkel
Summa – kauba maksumus dokumendi järgi.
Käibemaks – käibemaks dokumendi järgi
Deebet – bilansi konto, Tootmise põhikulud
Km konto – käibemaksu konto, 2421
Kassa
Kassa sissetulek
Allsüsteem Kassa on ette nähtud sularaha kaudu teostavate rahaliste arvelduste vormistamiseks ja registreerimiseks.
Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed:
Kuupäev – sissetuleku kuupäev
Dok.number
Deebet – bilansi konto Kassa pannakse automaatselt
Kreedit – bilansi konto valite teatmikust.
Kassa- kassa, kus täitis sularaha sissetuleku.
Maksja nimetus – valitakse firmade teatmikust. Kui firmal on maksmata arveid või ettemakse siis pakutakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Ostjatega arveldustežurnaalist. Kui antud dokumenti on vajalik lisada juba eelnevale arvele või see oli eelnevalt tasutud, tuleb ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta
Summa – kui valitakse tabelist tasumata arve, selle summa kantakse veergu Summa. Summat on võimalus muuta või sisse kanda programmi kasutaja poolt.
Dok num. – tasumisele kuuluva arve nr.
Dok kuup – tasumisele kuuluva arve kuupäev
Artikkel – tulu artikkel – valitakse artiklite teatmikust või täidetakse valitud arve järgi programmi poolt.
Dokumendi vormistamise tulemusena moodustatakse :
- sissekanne ostjate arvete andmebaasi
- raamatupidamise lausendid
Deebet | Kreedit | Summa
-----------------------------------------------------------------------------------
Arveldusarve | Arveldused ostjatega | Summa kokku
( 1111 ) | (1131) |
Kassa väljaminek
Rahaliste vahendite väljaminekut kassast registreerib operatsioon Väljamaks.
Dokumendi pealdisesse kantakse järgmised andmed:
Kuupäev – väljamineku kuupäev
Dok.number
Deebet – bilansi konto valite teatmikust.
Kreedit – automaatselt kantakse Kassasse
Pank–panga nimetus mille arveldusarvele vormistatakse väljamineku kassast. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast .
Saaja – Valitakse firmade teatmikust. Juhul kui firmal on tasumata arveid või ettemaks, tuuakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Hankijatega arvelduse žurnaalist. Kui on vajalik antud dokument lisada juba varem sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud, tuleb vastav sissekanne tabelis ära märkida ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma muudatusteta - nupp Katkesta.
Summa – kui valitakse tabelist tasumata arve, selle summa kantakse veergu Summa. Summat on võimalus muuta või sisse kanda programmi kasutaja poolt.
Dok num. Ja Dok kuupäev
Arvest. Kuu
Artikkel – kulu artikkel.
Dokumendi vormistamise tulemusena moodustatakse :
- sissekanne ostjate arvete andmebaasi
- raamatupidamise lausendid
Deebet | Kreedit | Summa
----------------------------------------------------------
Arveldusarve | Arveldusarve | Summa kokku
(....) | (1111) |
Pank
Sisetulek arveldusarvele
Allsüsteem Pank on ette nähtud panga kaudu teostavate rahaliste arvelduste vormistamiseks ja registreerimiseks.
Raha laekumise arveldusarvele registreerib operatsioon Laekus arveldusarvele.
Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed:
Kuupäev – laekumise kuupäev
Dok.number – dokumendi nr.
Deebet – konto - Arvelduskonto – täidab programm
Kreedit – konto - vaikimisel - Ostjatelt laekumata arved. Vajadusel võib muuta.
Pank – panga nimetus, mille arveldusarvele vormistatakse laekumine. Valitakse ettevõtte arveldusarvete nimestikust.
Maksja – valitakse firmade teatmikust. Kui firmal on maksmata arveid või ettemakse siis pakutakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Ostjatega arveldustežurnaalist. Kui antud dokumenti on vajalik lisada juba eelnevale arvele või see oli eelnevalt tasutud, tuleb ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta
Summa – kui valitakse tabelist tasumata arve, selle summa kantakse veergu Summa. Summat on võimalus muuta või sisse kanda programmi kasutaja poolt.
Dok num. – tasumisele kuuluva arve nr.
Dok kuup – tasumisele kuuluva arve kuupäev
Artikkel – tulu artikkel – valitakse artiklite teatmikust või täidetakse valitud arve järgi programmi poolt.
Dokumendi vormistamise tulemusena moodustatakse :
- sissekanne ostjate arvete andmebaasi
- raamatupidamise lausendid
Deebet | Kreedit | Summa
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Arveldusarve (1112) | Arveldused ostjatega (1131) | Summa kokku
Dokumendil
Väljaminek (maksekorraldus)
Rahaliste vahendite väljaminekut arveldusarvelt registreerib operatsioon Maksekorraldus.
Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed:
Kuupäev – väljamineku kuupäev
Dok.number – dok.nr.
Deebet – konto - Võlad hankijatele – täidab programm. Vajadused võib kontot muuta, kasutades teatmikku Kontod .
Kreedit – konto - Arvelduskonto – täidab programm. Vajadused võib kontot muuta, kasutades teatmikku Kontod.
Pank – panga nimetus mille arveldusarvelt vormistatakse väljaminek. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast
Panga teenused – panga teenuste summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse.
Saaja – Valitakse firmade teatmikust. Juhul kui firmal on tasumata arveid või ettemaks, tuuakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Hankijatega arvelduse žurnaalist. Kui on vajalik antud dokument lisada juba varem sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud, tuleb vastav sissekanne tabelis ära märkida ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma muudatusteta - nupp Katkesta.
Saaja pank , A/arve – panga nimetus ja saaja arveldusarve. Teatmiku väljakutsumisel aknas Saaja pank näidatakse ära saaja firma pangarekvisiidid juhul kui temaga oli varem toimunud arveldus . Siis valitakse nimekirjast vajalikud rekvisiidid.
Summa – valides tabelist tasumata arve, see summa kantakse veergu Summa. Summat võib muuta või väljastada või sisestada programmi kasutaja poolt.
Viitenumber – tasumisele kuuluva arve Viitenumber
Dok num. – maksmisele kuuluva arve nr.
Dok kuup – makstava arve kuupäev
Artikkel – tulu artikkel – valitakse artiklite teatmikust, võimalus muuta. Pangateenuste artikkel , Pankateenuste konto – täidab programm, võimaldab muuta kasutaja poolt.
Dokumendi täitmise tulemusena moodustatakse :
- sissekanne ostjatega arvelduste andmebaasi
- raamatupidamise lausendid
Deebet | Kreedit | Summa
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Arveldused tarnijatega(2220) | Arveldusarve (1112) | Summa kokku
dokumendil |
või |
Arveldused eelarvega (2421,2451,...)|
Palga väljamaks
Osakonnas Töötasu saldo koostavad dokumente palgatasumiseks.
Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed:
Kuupäev – arvutamise kuupäev
Dok.number
Konto klass – automaatselt kantakse Palk. Kui on vaja, saate klassi muuta valides teatmikust.
Kreedit – automaatselt kantakse Pank(1112)
Pank–panga nimetus mille arveldusarvelt vormistatakse väljaminek. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast .
Interneti pank – tee, kuhu kirjutatakse teksti faili, mis kantakse üle Telepanka.
Faili nimetus – teksti failinimi
Kuu alg ja Kuu lõpp –Tasumise kuu alg- ja lõppkuupäev.
Panga teenused – panga teenuse summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse.
Vajutades nupule “Saldo”, dokumendis täidetakse töötajate nimekiri, kellel on mittemaksavad summad.
Maksude väljamaks
Osakonnas Maksud koostavad dokumente maksude tasumiseks.
Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed:
Kuupäev – arvutamise kuupäev
Dok.number
Kuu alg ja Kuu lõpp –Tasumise kuu alg- ja lõppkuupäev.
Konto klass – automaatselt kantakse Palga maksud. Kui on vaja, saate klassi muuta valides teatmikust.
Kreedit – automaatselt kantakse Arvelduskonto
Pank–panga nimetus mille arveldusarvelt vormistatakse väljaminek. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast .
Interneti pank – tee, kuhu kirjutatakse teksti faili, mis kantakse üle Telepanka.
Faili nimetus – teksti failinimi
Vajutades nupule “Saldo”, dokumendis täidetakse mitte ülekandetud maksude nimekiri.
Deebet – bilansi konto kantakse automaatselt.
Panga teenused – panga teenuste summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse.
Arvest. Kuu
Summa – maksu summa
Artikkel – kulu artikkel
Dok. Num ja Dok. Kuupäev
Saaja - Maksuamet
Viitenumber – maksu viitenumber
Pank – panga nimetus
A/arve – maksu arveldus arve
Märkus
Panka teenuste artikkel
Avansiaruanne
Tuletate tasumist aruandealuse isikutega.
Loodav uut kirju, on vaja sisestada andmeid:
Kuupäev – tasumise kuupäev
Kreedit – bilansi konto, automaatselt kantakse Aruandvad isikud
Dok. Number – dokumendi number formeeritakse automaatselt
Tab. Nr – aruandealune isik
Artikkel –kulu artikkel
Deebet – bilansi konto - Tootmise põhikulud
Tarnija ,
Summa ,
Dok. Käibemaks ,
Dok. Alus – aluse dokument
Kuup. –aluse – aluse kuupäev
Jaoskond – ettevõte osakond
Käibemakse konto
Ladu
Jääkide sisestamine
Algtööl sisestage lao jääk.
Kuupäev – sisestamise kuupäev
Arve / saateleht – arve number
Ladu – lao nimetus
Nimetus –kauba nimetus
Tähis, Ühik, Kogus- laos, Hind –kauba sisetuleku hind, Müügi hind, Sissetul. Kuupäev ja Deebet
Sissetulek hankijatelt
Lattu sissetulek vormistatakse operatsiooniga:
- sissetulek hankijatelt
Sissetuleku vormistamise dokumendi pealkirjas tuuakse ära järgmised andmed:
Kuupäev – arve/ saatelehe kuupäev
Arve/Saateleht – arve/saatelehe number
Kreedit – Konto – Võlad hankijatele
Hankija – firma-hankija, valitakse firmade teatmikust.
A/arve – hankija arveldus arve
Kontakt isik – hankija esindaja
Maksetingimus – arve tasumise kuupäev. Kasutatakse maksedokumentide vormistamisel.
Summa – kauba summa dokumendil
Käibemaks – käibemaksu summa dokumendil
Transport – transporditeenuste maksumus, jaotatakse ja lisatakse tarnitud kauba hinnale.
Eraldi ridadele kantakse järgmised andmed:
Tarn. Kood – tarnija kood
Ladu – füüsiline asukoht kuhu vormistatakse kauba sissetulek.
Nimetus – kauba nimetus.
Ribakood – kauba ribakood
Pinnakate – leitakse teatmikust vastava materjali järgi
Mõõt – toote mõõtmed ( gabariit )
Ühik – mõõteühikud nähtavad teatmikus. Mõõtühik peab olema igal positsioonil, nii teatmikus kui kõikidel dokumentidel.
Kogus – kauba kogus vastavates mõõtühikutes
Tarn.hind – kauba tarnijapoolne hind dok. järgi (viib sisse vastuvõtja)
Hind – sissetulev kauba hind, kuhu on lisatud transporditeenuste maksumus ja hankijapoolne hinnasoodustus.
Soodustus %
Deebet – konto – kaubad laos – teatmikust, võimalik muuta kasutaja poolt.
Summa – kauba maksumus (Kogus * Hind)
Sissetul.kuup. – kauba sissetuleku kuupäev- täidetakse automaatselt- võrdne sissetuleku dok. kuupäevaga.
KM konto – käibemaksu konto
Hälve konto – summade erinevus dokumendi + hinnasoodustus + transpordikulud järgi ja üksikridade üldsummast pärast sissetulekuhinna väljaarvestust.
Artikkel – kulude artikkel, sellesse kuulub kauba maksumus mahakandmisel.
Müügi hind – kauba müügihinnad, määratakse ja sisestatakse programmi kasutaja poolt.
Tellimus – tellimuse number
Sissetuleku vormistamise tulemused:
- Sissekanne kauba sissetulekust lattu
- kauba (varude) jääkide muutused laos
- hankija arvete sissekanne andmebaasi
  • raamatupidamise lausendid

Inventuur
Inventuuri vormistamine, sisestage
Kuupäev –inventuuri kuupäev
Arve /saateleht – arve number
Ladu – lao, kus teostatakse inventuur
Tüüp – kauba tüüp
Täitja – revidendi nimi
Vajutage nupule “Jäägid”, ekraanil ilmub informatsioon kaupades, mis asuvad laos
Nimetus – kauba nimetus
Ühik – kauba ühik
Kogus fakt. – faktiline kogus laos
Hind – sisestate, kui sisetulekus oli vale kaubahind.
Sissetul. Kuupäev
Summa – kauba summa
Uus hind -
Uus summa -
Uus summa1 –
Väljaminek laost
Operatsioon vormistab valmistoodete (kauba) väljamineku laost ja arve-saatelehe ostjale. Dokumendi arve-saateleht pealdisesse sisestatakse järgmised andmed:
Kuupäev – arve või saatelehe vormistamise kuupäev
Arve/Saateleht – arve / saatelehe number
Deebet – bilansi konto, automaatselt kirjutatakse Ostjatelt laekumata arved
Tellija – kauba tellija
Maksetingimus – arve maksmise kuupäev
Arve koostas – Dokumendi koostanud vastava isiku nimi ja kood.
Ladu – lao nimetus, kust antakse kaupa kätte
Vajutage nupule “Lao jäägid”, ekraanil ilmub vorm, kus on laokauba nimekiri. Sisestage kauba kogus, mis te tahate kirjutada maha ja vajutage nupule “OK”.
Vajutage nupule “Salvesta” dokumendi salvestamiseks.
Väljamineku vormistamise tulemused:
- Laost väljaläinud materjalide kirje
- Laoseisu muutus
- Sissekanne ostjate andmebaasi
  • Raamatupidamise lausendid

Põhivara
Sisetulek
Sissetuleku vormistamine põhivarasse:
Kuupäev – sissetuleku sisestamise kuupäev
Arve/Saateleht – hankija arveldus arve
Kreedit – bilansi konto, automaatselt sisestatakse Võlad hankijatele
Hankija
Maksetingimus – arve maksmise kuupäev
Käibemaks
Grupp – põhivara grupp
Inventar .nr – inventarisatsiooni number
Algväärtus , Amort .norm.(%)- amortisatsiooni protsent
Osakond – ettevõte osakond, kellele kuulub põhivara
Vastutav isik – ettevõte töötaja
Kulu konto
Sissetul.kuup.- sissetuleku kuupäev
Amort.algkuup. – amortisatsiooni algkuupäev
Tootmise.kuup.- tootmise kuupäev
Märkus
Deebet – bilansi konto
Garantii kuup. – garantii algkuupäev
Garantii nr. – garantii number
Garantii lõpp – garantii kuupäev
Müük
Kuupäev – müügi kuupäev
Dok.nr – dokumendi number
Hankija
Realisats.konto – automaatselt on Ostjatelt laekumata arved
Maksetingimus – makse kuupäev
Müügi.kulud ja Müügi.tulud
Käibemaks
Inventar.nr – inventarisatsiooni number
Nimetus – põhivara nimetus
Algväärtus
Mahak.summa – mahakandmise summa
Osakond – ettevõte osakond, kellele kulub põhivara
Tab.nr – vastutav isik
Sissetul.kuup.- sissetuleku kuupäev
Amort.kuup. – amortisatsiooni kuupäev
Amort.norm.(%)- amortisatsiooni protsent
Kulum
Mahak.kulum – kulumi mahakandmine
Deebet – bilansi konto
Kreedit– bilansi konto
Artikkel
Tulu konto
Jääkväärtus – põhivara jääkväärtus
Amortisatsioon
Kuupäev – dokumendi kuupäev
Dok.nr – dokumendi number
Alg.kuu – arvestuse algkuu
Lõpp.kuu – arvestuse lõppkuu
Osakond – ettevõtte osakond
Kanded kuu kohta – märkige, kui vajab kuukandeid
Vajutage nupule “Arvestus”, ekraanil ilmub informatsioon amortisatsioonist.
Kande kuupäev
Osakond – ettevõte osakond
Summa – amortisatsiooni summa
Deebet – bilansi konto
Kreedit– bilansi konto
Artikkel
Aruanded
Pearaamatu aruanded
Koostatud pearaamatu aruanded:
Pearaamat – aruande formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto. Kui klass ja konto pole valitud, siis aruanne formeeritakse kõikidele andmetele.
Saldoaruanne - aruande formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke kõik read.
Päevaraamat – formeeritakse aruanne päevaraamatust valitud perioodi eest
Käibeandmik – käibeandmiku formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke klass.
Koondkäibeandmik, Käibeandmik artiklite järgi, Klientide saldod, Kliendivõlgnevuse aruanne Kliendikaart, Bilanss , Kasumiaruanne (skeem 1), Kasumiaruanne (skeem 2), Käibedeklaratsioon, Rahavoogu, Kassaraamat, Saldoteatis
Lao aruanded
Saate trükkida järgmisi aruandeid: Lao jäägid, Laokäibeandmik, Sissetulek lattu hankijate järgi
Sissetulek lattu tootmisest , Inventuur
Pearaamat
Avatakse pearaamat. Ekraanil kajastatakse pearaamatu informatsioon käesoleva momendil .
Konto
Nimetus – konto nimetus
Deebet – deebeti summa
Kreedit – kreedeti summa
Kui kontos on analüütika, siis vajuta reale, saate näha seda ekraani all. Analüütika saab koostada järgmisest osast:
Konto
Deebet – deebeti summa
Kreedit – kreedeti summa
Klient – kliendi nimetus
Arve – arve number, Tab.nr – töötaja, Arvedus.kuup
Vasakule Paremale
IVC-raamat #1 IVC-raamat #2 IVC-raamat #3 IVC-raamat #4 IVC-raamat #5 IVC-raamat #6 IVC-raamat #7 IVC-raamat #8 IVC-raamat #9 IVC-raamat #10 IVC-raamat #11 IVC-raamat #12 IVC-raamat #13 IVC-raamat #14 IVC-raamat #15 IVC-raamat #16 IVC-raamat #17 IVC-raamat #18 IVC-raamat #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RailiV16 Õppematerjali autor
Konspekt IVC-Raamatu kohta. Sisaldab pilte, seletusi jne.

Sarnased õppematerjalid

MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES
18
doc

MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES

Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS...........................................................................................................7 2.1 Nõuded ost

Raamatupidamine
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

Raamatupidamise alused
Finantsarvestus - Konspekt
34
doc

Finantsarvestus - Konspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Finantsarvestus
Finantsraamatupidamine
31
odt

Finantsraamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD .

Finantsraamatupidamine
Arvestuse alused eksamikonspekt
60
docx

Arvestuse alused eksamikonspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Arvestuse alused
Raamatupidamine I osa
32
docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused
Majandusarvestuse alused I osa-Loengukonspekt koos ülesannetega
13
doc

Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega

RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettev?

Majandus
Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine
25
doc

Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine

Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tas

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun