Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
1
Viitamine - tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid.
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal läh- tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist.
Viitamine range - objektile: [leht.]Range("nimi") või [leht.]Range("aadress") või [leht.]Cells(rida, veerg) või ActiveCell või Selection Viit lehele võib puududa, kui nimi on globaalne või leht on
Viitamine shapes - objektile: AddPolyline(koord. massiiv) ... [leht.]Shapes Viit lehele võib puududa, kui protseduur asub selle lehe moodulis, mille pinnal asuvad objektid.
Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.