10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerdda34
Õppematerjali autor
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu
Tallel on samuti kehamass liha kvaliteedi prognoosimisel kasutusel. Lammas on loom, kelle liha rasvasisaldus sõltub tihedalt kehamassist. Kuni 40 kg rasvahulk tõuseb, aga ühtlaselt ja mitte kiiresti. Kui lammas on üle 40 kg raskune, hakkab ka rasva rohkem tekkima järsult. Optimaalne tapaeelne kehamass sõltub turgudest. Nt Aasia turgudel tahetakse rasvasemat liha, aga Euroopas tahetakse madalama rasvasisaldusega liha. Tapaeelseks kehamassiks Eestis oleks maksimaalselt 40-45 kg. Sellises vanuses loomadel on rasva 17% valku 17%, mistõttu liha kvaliteet on kõrgem. Kerged talled (3-3,5 kuu vanune) neil on u 8% rasva ja valku 17% - liha on väga kvaliteetne, tapasaagis u 45%. Piimatalled saavad ka rohusööta, see mõjutab liha värvust punakam. Kolmas võimalus elusatel lammastel lihajõudlust hinnata on ultraheliaparaatidega, kui määratakse lihassilma pindala ja peki paksus. Seda kasutatakse Eestis alates 2009. aastast. Nii
5 5. Rakenda (nimeta kasutamise võimalusi); 6. Argumenteeri (põhjenda nähtuste olemust). TEKSTI PEALKIRI Tekstide pealkirju võib jagada teemade liigituse järgi : 1. Pealkirjad, mis eeldavad teadmisi: ,,Eestlased II maailmasõjas", ,,Tammsaare romaani kirjanikuna". 2. Pealkirjad, mis eeldavad ühiskondlike probleemide tundmist: ,,Noorte probleemid tänases Eestis." 3. Pealkirjad, mis eeldavad isiklike kogemusi: ,,Sport minu elus", ,,Üksi iseendaga". 4. Pealkirjad, mis ühendavad endas teadmise ja kui ka isiklikud kogemused: ,,Internet maailm läbi lukuaugu". Tuumsõna(d) pealkirjas Tuumasõna peab aitama lahti mõtestada ja abistada kirjandi kirjutamisel. ,,Noorus on tegude aeg" ,,Kuidas vältida loodustulekahjusid?" ,,Töö ei ole veel kogu elu" ,,Millest seisneb kollaseajalehe edu saladus?" ,,Roheline liikumine Euroopas"
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind
Teise autori teksti ümbersõnastamine või sõnade järjekorra muutumine, samas originaal-tekstile siiski viitamata Tabeli/graafiku, joonise, numbriliste andmete toomine viitamata · Siiski pole aktsepteeritav ka korrektselt viidates autori originaaltekstist teha copy-paste. Püüda autori mõtet võimalikult täpselt, kuid siiski oma sõnadega edasi anda. · Plagiaati saab lihtsalt tuvastada: Kratt plagiaadi tuvastamise portaal Eestis lõputööde osas: https://kratt.edu.ee/ Google paned ,,kahtlase" lause sisse ja kohe näha ... YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 24 8 16.10.2016 Enesekohane plagiaat · Enesekohane plagiaat oma varasematest kirjatöödest (nt
• Uurimisküsimus määrab töö meetodi • Selgitus, milles seisneb töö uudsus, millest varasemad uurimused on mööda vaadanud? • Lühikokkuvõte töö ülesehitusest Teoreetiline osa • Uurimisküsimuse seisukohalt relevantse kirjanduse ülevaade (olulisemad teooriad ja empiirilised uuringud antud spetsiifilises kontekstis) – s.o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest • Eesmärk: – välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või – selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või – teoreetilise raamistiku kujundamine, mis võimaldab testida olemasoleva teadmise paikapidavust • Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga Näiteid teooriatest • Mänguteooria • Võrgustike teooria • Institutsionaalne teooria • Evolutsiooniline majandusteooria • Avaliku valiku teooria • Organisatsiooniteooria • Bürokraatiateooria • ... Kirjanduse ülevaate koostamine
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid