Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuroneid tekib elu jooksul juurde 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib hävib ka närvirakk Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas
2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. · Aferentsed e sensoorsed neuronid närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i.
(nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk · Reguleerivad närvisüsteemi toitainevaru ja verevoolu · Gliia oluline peaaju arengus · Võivad moodustada ajus eraldiseisva signaalisüsteemi · Kiirendavad neuraalset kommunikatsiooni (müeliintupp) Ranvier' soonis Müeliintupp Kommunikatsioon neuronite sees ja vahel · Elektriline · Keemiline Neuronitevaheline kommunikatsioon: aktsioonipotentsiaal
Ektodermi derivaadid Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine
1.3 Neuraalsete eellasrakkude tuvastamine. Notch-Delta suhe Igast välimise lootelehe rakust, milles avalduvad proneuraalsed geenid, ei saa närvirakku. Paljud arenevad gliia- või naharakkudeks. Rakk, millel on natuke rohkem Notch valku raku pinnal hakkab takistama naaberrakkudel närvirakkudeks kujunemist. Kärbestel, konnadel ja kanadel leidub Delta neil rakkudel, millest kujunevad närvirakud, samas kui suurem hulk Notchi leidub neil rakkudel, millest kujuneb gliia. Notchi alla surumine uutes närvirakkudes ilmneb sarnaselt ka kanades ja kärbestes. 1.4 Spetsiifiliste närvirakkude eristumine Hiirtel NKX2.2 geen aktiveeritakse Sonic hedgehogi signaaliga ja kodeerib transkriptsioonifaktori, mis juhatab kõhtmiste närviketi rakkude arengut. Drosophila homoloog, VND, kontrollib selgmiste-kõhtmiste närvirakkude kujunemist kärbse kesknärvisüsteemist.
eellasteks pro-neuraalsete geenide toimel. Eellaased moodustavad ventrikulaarsoonis. Neuraalsed eellasrakud hakkavad diferentseeruma neuroblastideks. Asümmeetriline jagunemine. Lateraalne inhibitsioon. Uus neuroon rändab ventrikulaarsoonist välja. Neuraaltoru seina paksenemine = uute neuronite tekkimine. Neuraaltoru sein jääb edasi tüvirakkude piirkonnaks. Arenes ajukoores osa neuroepitaalrakke transformeerub radiaalgliia rakkudeks. Väikeajs - Bergmani gliia. Pro-neuraalsed geenid. Transkriptsioonifaktorid mis määravad multipotentsete neuroektodermaalsete eellasrakkud tekke.Tähtsamd liikmed: Neurog1, Neurog2, Neurog3, Olig1, Olig2, Olig3; neid indutseerivad morfogeenid: (BMPs, Shh, Wnt, FGFs, RA. Lateraalne inhibitsioon. Tüvirakkude põhiprintsiipe: jagunedes üks tütarrakk diferentseerub, teine jääb tüvirakuks edasi.Neuroepiteelis – lateraalse inhibitsiooni kaudu.
kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem närvirakke tekib kui inimesel on põhivajadused rahuldatud ja aju saab stimulatsiooni. Uued närvirakud aitavad õppida.
Seondumine on tavaliselt pöörduv. Ravimi vabast vormist võib näiteks olla vaba (vesilahuses) vaid 1% ning ülejäänu seotud verevalkudega. Valkudega kergelt seonduvaid ravimeid on sidumiskohtadelt kerge tõrjuda. Bioloogilised barjäärid - hematoentsefaalbarjäär, - platsentaarbarjäär, - barjäär vere ja testiste vahel, - barjäär vere ja silma vahel. Hematoentsefaalbarjäär Piirab ravimite tungimist kesknärvisüsteemi. Barjääri moodustavad kapillaaride endoteeli ja gliia rakud (transtsellulaarne transport). Hästi tungivad läbi lipiidlahustuvad mitteioniseeritud ravimid. Platsentaarbarjäär Eraldab loote vere ema vereringest. Hästi läbivad lipiidlahustuvad mitteioniseeritud ravimid. Ei läbi ravimid molekulmassiga üle 1000. Alla 600 läbivad hästi. Kuna loote vereplasma on happelisem (7,0...7,2) kui emal (7,4), võivad aluselised ravimid loote veres peetuda. Ravimite biotransformatsioon e. metabolism e. muutmine
osades erinevaid struktuure, nt välimise granulaarkihi väikeaju pinnal, kortikaalplaadi suurajus Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Suurajukoore histogenees - neuraalsetest eellasrakkudest tekkivad neuronid moodustavad kortikaalplaadi väikeaju histogenees - neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale, kus moodustavad granulaarkihi; ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, gliia rakud seljaaju histogenees - tekib neuraaltorust, kus eristub valge- ja hallaine Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon - neuronid liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon - neuronid liiguvad mööda ventrikulaarset pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm,
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja makrogliiale (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid) kesknärvisüsteemi arengus Mööda aRG jätkeid toimub „vastsündinud“ neuronite migratsioon 67. Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Neuraaltoru histogenees: Ventrikulaartsoonis (luumenipoolses) jagunevad aRG rakud annavad aluse neuronitele ja gliia rakkudele, mis migreeruvad ja moodustavad vahelmise tsooni (hallaine) IZ 37 Neuronid saadavad IZ oma aksonid välja marginaaltsooni, kus neid ümbritsevad oligodendrotsüüdid ja moodustub nn. valgeaine Väikeaju histogenees: Neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale moodustades välimise granulaarkihi (1-2 rakukihi paksune), kus nad vastavalt signaalidele arenevad granulaarrakkudeks
Tema 5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja terviklikus vormis; verbaalselt abstraktsete ühikute näol (ka semantiliselt-mõtteliselt). (Ibid:41) Püsimälus säilib info aastakümneid ei sügav narkoos, terav hapnikunälg ega elektrisokk suuda avaldada mõju püsimälule. Juba 1960. aastate keskel tegi H. Hydén kindlaks, et närvirakkude ja gliia (tugikoe) rakkude vahel toimib intensiivne keemiline vahetus, mille käigus ribonukleiinhappe molekulid lähevad pidevalt ühtedelt teistele. Tehti järeldus, et nimetatud kaht liiki rakkude ,,partnerlus" on hädavajalik nende valkude moodustamiseks, mis on vastutavad õppimise või info kogumise eest. Püsimälus võib õpitu säilida äratundmise ja taastamise tasandil. Oletatakse, et äratundmine kujutab endast üht taastamise osa, mis ise koosneb kahest protsessist:
· lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk- järgult ka organismi kasvades. 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on valge plastiline aine, mis koosneb lipiididest (rasvadest) ja valgust. Müeliin, mis on keerukas looduslik elektrit isoleeriv aine, parandab elektrokeemiliste signaalide juhtivust kesinärvisüsteemi ja muude kehaosade vahel. Müeliin asub aksonite ümber kihina, mida nimetatakse müeliintupeks. Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Oligodendrotsüüt on
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
närviimpulsside genereerimise kandja. Neuron koosneb tuuma sisaldavast keskosast, närvirakust ehk perikaarionist, ja jätketest, mida nimetatakse närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines, perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid:
arengus · Valguline hormoon seostub rakupinna · Neuraalne kommunikatsioon: retseptoriga, mis seejärel aktiveerib rakkudevahelise kontaktse suhtluse üks järjestikku rea signaali kõige tuntumaid vorme, toimub edasikandemolekule neuronite ja märkrakkude vahel (teised 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited.
Müofibrill koosneb filamentidest:Aktiin, Müosiin, Titiin..1. Vöötlihased: suured lihased. Alluvad tahtele, rakutuumi sadu 2. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, ka siseelundites (sooled, hingamisteed). Kontraktsioonid ei allu tahtele. Rakutuumi on üks. 3. Südamelihas: 3 kihti erineva suunaga, efektiivsem kokkutõmme. Ei allu tahtele. 27. Närvirakud ja närvikude- koosneb:a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega) b) gliia rakkudest (neuroneid abistavad neurogliia rakud) Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik - Kujult mitmesugused (ovaalsed, pirnjad, haralised) - Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. ganglionites- Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarseid (enamus) Närvikiud: närvirakust kaugemale ulatuvad pikad jätked: dendriidid või neuriidid 28
Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia rakkude kogum, mis on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus ect) Astrosüüdid: palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; nende rakkude vahel on väga väikesed pilud (10 – 20 nm), mis
Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson Müeliintupp Sissejuhatus psühholoogiasse 51 Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7
* Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7
ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. · Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus?
Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine). Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele.
südamelihaskiud. Südamelihaskude Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel. On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks. Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad. Närvikude koosneb a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega); b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. 18. Organismi immuunsüsteem, immuunsüsteeemi komponendid, funktsioonid. Kaasasündinud & omandatud immuunsus. Humoraalne & sekretoorne immuunsüsteem. Immuunvastus, tolerants, antigeenid, antikehad. Immuunpuudulikkus. Immuunsüsteem: spetsiifilise immuunvastuse käivitumises osalevad elundid, mille funktsioneerivateks rakkudeks on lümfotsüüdid. Immuunsüsteemi funktsioonid
* Rakukeha ehk sooma Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson 102 Müeliintupp Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). 103 Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal –
(rakud migreeruvad neuraaltorust väljapoole) · Neuronite arvu regulatsioonitasemed - lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis - kõrvutiolevad rakud ei arene reeglina sama tüüpi rakuks. Kui üks rakk areneb neuroni suunas, siis tema kõrval olev rakk areneb tugirakuks - rakutsükli pikkus mida noorem on embrüo, seda kiiremini rakud jagunevad. Vanema embrüo puhul on G1 ja S faas pikemad. - sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid · Ektodermaalsed plakoodid teatud piirkonnad, mis on võimelised alust andma neuronitele. Lens- läätseplakood - sellest areneb välja silmalääts, ei anna neuroneid. Osalevad meeleelundite arengus (silm, sisekõrv) · Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari ei teki neuraaltorust ega ka epidermisest, vaid sealsest piirpinnast. Inimeses
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
· Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REM-und Endogeensed kannabinoidid: anandamiid vs 2-AG · Eelmolekul: N-a-PEA vs diatsüülglütserool & 1-lüso-fosfatidüülkoliin · Sünteesivad ensüümid: fosfolipaas D vs fosfolipaas C & diatsüülglütserooli lipaas · Lagundav ensüüm: mõlemal juhul rasvhapete amiidhüdrolaas! Anandamiidi inaktiveerimine: neuronite & gliia rakumembraanides on suure afiinsusega transportsüsteem, pärast internaliseerimist hüdrolüüsub rasvhapete amiidhüdrolaasi mõjul. Füsioloogilised süsteemid, mida mõjustavad endogeensed kannabinoidid · Söögiisu & toitumine · Vererõhk · Peaaju verevarustus · Seedesüsteem · Iiveldus & oksendamine· Immuunsüsteem · Põletik · Mälu · Meeleolu
) Kõik kesknärvisüsteemi rakud tulevad neuraaltorust. Kui on toimunud viimane jagunemine, siis migreegruvad sünapsidesse. Liikumine toimub seega ventrikulaartsoonist (neuraaltoru) intermediaantsooni ja lõpuks marginaaltsooni. Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Inimaju koosneb rohkem kui 1011 neuronist, mis on assotsieerunud rohkem kui 1012 gliiarakuga. Lateraalsel inhibitsioonil jagunevad kõrvuti olevad rakud erinevalt: üks neuroniks ja teine tugirakuks. Kui rakk toodab rohkem Deltat, siis tekitab Notchi raja kõrvalrakus, millest areneb seetõttu tugirakk. Neuronite arvu määrab algselt embrüo vanus, hilisemalt erinevad signaalrajad.
Südamelihaskude · Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel · On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks · Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. · Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad Sarkoplasmat rohkem kui vöötlihastes Närvikude Koosneb: a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega) b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik. Kuju mitmesugune (ovaalne, pirnjas, haraline). Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. Ganglionides Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarsed. (Enamus multipolaarsed) Dendriidid: multipolaarsete rakkude rakukeha läheduses okstekujuliselt hargnevad lühikesed jätked. Juhivad närviimpulsi rakukeha suunas Neuriit e
Proteaasi inhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid. 10. loeng KASVAJAD JA IMMUUNVASTUS VÄHK (PAHALOOMULINE KASVAJA)--RAKUD, MIS ENAM EI DIFERENTSEERU JA POOLDU TAVAPÄRASELT EGA ALLU TUUMORSUPRESSOR NING PROTOONKOGEENIDE KONTROLLILE. KARTSINOOM - EPITELIAALNE SARKOOM - MESENHÜMAALNE LÜMFOOM - LÜMFOIDNE LEUKEEMIA - HEMATOPOEETILINE MELANOOM- NEUROEKTODERMAALNE SEMINOOM - TÜVIRAKULINE GLIOOM- GLIIA RAKKUDE KASVAJA Lisaks SEGATÜÜPI Kõikidel kasvajatel on KLONAALNE PÄRITOLU, HETEROGEENSUSE (EBASTABIILSUSE) TEKE 5X10 KAHEKSANDAS ASTMES RAKKU- 1 GRAMM KASVAJAT 2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA Noortel ja vanadel indiviididel on erinevad kasvajate spektrid. Lapseea kasvajad on seotud konkreetse fenotüübiga, võivad arenema hakata juba looteeas. On valdavalt agressiivsed, kiire kasvaga, alluvad ravilehalvasti.
Akson – neuroni kehast väljuv mittehargnev jätke. Igal neuronil on ainult 1 akson. Akson algab perikaarüonist aksoni künkaga – seal pole Nissli substantsi. Aksoni katte järgi eristatakse müeliniseeritud ja müleiniseerimata närvikiude. Perifeerses NS katab müeliniseeritud aksonit sisemine müleiintupp ja välimine lemmotsüütides Schwanni tupp. KNS moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud. Perifeerses NS katab müeliinkatteta aksonit ainul Schwanni tupp või gliia (pea- või seljaajus) või on üldse katteta. Katted muudavad aksoni omadusi ja on isolaatoriteks. Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on aksoplasma. Müeliinkihis esinevad süvikud – Ranvieri soonised – ehk müeliinkate pole pidev.Müeliin kiirendab elektriimpulsi edasikannet. Dendriidid – neuronite hargnevad jätked, mida võib olla 1 või mitu. Lühikesed ja harulised, algavad
Aksonid hargnevad harva, nende katte iseloomu järgi eristatakse müeliniseeritud ja müeliinita närvikiude Perifeerses närvisüsteemis katab müeliniseeritud aksonit sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni tupp Kesknärvisüsteemis moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud Perifeerses närvisüteemis katab müelinkatteta aksonit ainult Schwanni tupp või gliia või on akson koguni katteta Müeliniseeritud aksonit katvat membraani nimetatakse aksolemmiks, paikneb vahetult teda ümbritseva müeliinkatte all Aksoni tsütoplasmas (aksoplasmaks), paiknevad peened piklikud mitokondrid ning väikesed põiekesed Neuronite hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks – suht lühikesed, harulised, algavad laia tüvena rakukehast ning hakkavad suht kiiresti hargnema erinevates suundades
neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia, gliia, gliiarakkudest koosnev närvisüsteemi kude, mis ümbritseb närvirakke ja nende jätkeid eurogliia toidab, toestab ja isoleerib elektriliselt närvikude. Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Oluline osa närvikoe talitluses on NEUROGLIIAL, mis ümbritseb neuroneid. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid (astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid,
4.GN. neuraaltoru • Neuraaltorus: tüvirakud, mis pidevalt jagunevad 2-ks. • Türirakkudest →progenitoor- e.prekursurrakud→neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja sulgub e.paindub kokku ajutüve kohal, gliia →sulgub nii rostraalses kui kaudaalses suunas, samal ajal pikeneb neuraaltoru kaudaalsele • Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). • Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
