Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Abiks eksami õppimisel (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus millal kelle poolt asutati?
  • Mida uurisid Roger Sperry Herbert Simon Torsten Wiesel Ivan Pavlov?
  • Kuidas seletab bioloogiline perspektiiv lapsepõlveamneesiat?
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE
Toomela
Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet , millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on
  • minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel
  • võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad

Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on

Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond:
  • pimetähn

Nägemine on seotud ajuga jargmiselt:
  • Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse

Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks
  • helilaine sagedus
  • heli valjus

Somatosensoorne(süva-ja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni:
  • nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused
  • väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur
  • kehaosade omavaheline suhe

Ganglion on
  • närvirakkude kogum
  • eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju
  • närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse

(selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige)
Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega järgmiselt

Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on:
  • võime eristada, kas stiimul esines või mitte
  • min stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel

Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on
  • Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt, annavad edasi ganglionirakkudele

Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond
  • ~15-20º nägemisnurga ala ümber fovea

Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta
  • Liikumine
  • Orientatsioon
  • Piirjooned

Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt
  • suurem osa läheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise

Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast
  • lihastoonust koordineeriva susteemiga
  • asendimotoorikat koordineeriva susteemiga
  • silmaliigutusi koordineeriva susteemiga

Inimese liigutuste ( motoorika ) programmeerimine on keeruline, sest
  • on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid
  • On palju liigeseid
  • sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades
  • sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks.

Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab)
  • Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja .

Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3)
  • Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
  • Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
  • Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde

Aju lateraliseeritud funktsioon
  • lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak

Aju jagunemine 6/8 kihiks
  • Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele

Kus paiknevad mingid keskused
  • Kuulmine – oimusagar
  • Tasakaal – väikeaju
  • Nägemine – kuklasagar
  • Haistmine – aju mediaalsel poolel poolkerade vahel
  • Maitsmine – kiirusagar

Keel on
  • sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika).

Mida kõrgemal on seljaaju vigastus
  • seda vähem infot jõuab ajju. Vist ka variantidega, et millise vigastuse korral on kahju  kõige suurem (nimmepiirkonnas, seljapiirkonnast, ristluu..jne

Sümbol on asi, mis
  • osutab millelegi muule
  • on kokkulepitud tähendusega
  • on kasutatav teisiti kui see, millele osutab

Neuron
  • Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron.
  • Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada , või nende tegevust moduleerida

Niit
Esimene psühholoogialabor – kus, millal, kelle poolt asutati?
  • 1879 . aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psüh algust.

Nimeta 6 erinevat perspektiivi
  • Bioloogiline perspektiiv
  • Fenomenoloogiline perspektiiv (phenomenology
  • Käitumuslik perspektiiv
  • Tunnetuslik e. kognitiivne (cognitive) perspektiiv
  • Psühhoanalüütiline/dünaamiline perspektiiv
  • Evolutsiooniline perspektiiv

Mida uurisid : Roger Sperry , Herbert Simon , Torsten Wiesel, Ivan Pavlov ?
  • Roger Sperry – uuris jagatud ajuga patsiente, põhilised uurimused tegi epileptikutega
  • Herbert Simon - Tema uurimused olid sellest, kuidas inimesed võtavad vastu otsuseid, kui neil puudub kogu vajalik info. Ta näitas, et majanduslikud mudelid, mis lähtusid ratsion käitumisest, ei suuda seletada in otsuseid tingimustes, kus tal ei ole küllaldaselt infot
  • Torsten Wiesel – uurimus oli pühendatud sellele, kuidas silma võrkkest vahendab nähtavat informatsiooni ajusse, ehk millistest erinevatest rakkudest silmapõhi koosneb ja millised on nende rakkude funktsioonid
  • Ivan Pavlov – tema töödest sai alguse „tingimine” , avastas nähtuse, et kui stiimulit kombineerida muu stiimuliga, siis mõne aja pärast piisab stiimulist millel füsioloogiline lähedus puudub, kutsub esile ärrituse

Kuidas seletab bioloogiline perspektiiv lapsepõlveamneesiat?
  • Kahe esimese eluaasta jooksul ei ole hipokampus ehk merihobu veel täielikult välja arenenud, ning selle tõttu ei jää lapsel ka olulisi mälujälgi

Nimeta fenomenoloogilise perspektiivi esindajaid

4 emotsioonide komponenti
1.seesimsed kehalised reaktsioonid: autonoomse ns-ga seotud
2. veendumus või kognitiivne hinnang oma seisundi kohta
3. näo väljendus
4. reaktsioon , emotsioon . Reaktsioon kui tegevustendents nt agressiivsus- otseselt ei väljendata aga inimene kogeb seda reaktsiooni
seljavigastuse kohta: et mida kõrgemal on vigastus, seda vahem infot jõuab ajju tagasi.
  • Millised subjektiivsed emots on inimestel, kellel on selgroog vigastatud ja kellel seetõttu info kehast ei jõua ajju tagasi
  • Mida kõrgem on vigastus, seda vähem infot jõuab ajju tagasi: kaelapiirkonnast, mis on vigastatud, ei jõua peaaegu mdgi enam ajju

Põhiemotsioonid????
Kui kogeme intensiivset emotsiooni.....kogeme ka kehalisi muutusi, enamik neist on....(midagi sellist oli vist lunkades, et ¨viha¨ ja teises lungas, et kas temperatuur touseb voi midagi)
  • Ajutemperatuurist võib sõltuda kas vallandub serotoniin või mitte. Selle vallandumisega seostatakse depressiooni, depressiivsust. Naeratusega jõuab ajju vähem verd, ajutemp langeb, siis serotoniini ei eraldu ja seetõttu ta negatiivseid serotoniiniga kaasnevaid emotsioone ei ilmu
  • Kõrgemal temperatuuril serotoniini vabanemist seostatakse depressiooniga, naeratamisel aju temp alaneb ja seega serotoniini ei vallandu

Abiks eksami õppimisel #1 Abiks eksami õppimisel #2 Abiks eksami õppimisel #3 Abiks eksami õppimisel #4 Abiks eksami õppimisel #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 319 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kirsike Kukk Õppematerjali autor
Toomela ja Niidu materjalid. Kontrolltöödes kasutatud küsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade psühholoogiast
12
docx

Ülevaade psühholoogiast

TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SI

Ülevaade psühholoogiast
Sissejuhatus Psühholoogiasse
63
doc

Sissejuhatus Psühholoogiasse

Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühhol

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
Nimetu
46
pdf

Nimetu

Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega

Kategoriseerimata
Sissejuhatus psüühikasse
130
pptx

Sissejuhatus psüühikasse

Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnati

Sissejuhatus psühholoogiasse
Neuropsühholoogia kordamisküsimused
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

Kahjustuse korral on kahjustatud ka juhteteed hipokampusesse. Raske eristada kas kahjustus hõlmab hipokampust või juhteteid. - Objektide äratundmine (faktiline või semantiline teadmine) on seotud rinaalkorteksi struktuuridega. Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Temporaalsagarad - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid. - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisl nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel. Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul. Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse

Bioloogiline Psühholoogia
Neuropsühholoogia
58
docx

Neuropsühholoogia

hipokampusesse – seetõttu on sageli raske eristata kas kahjustus hõlmab hipokampust ennast või juhteteid hipokampusesse Murray uuringud ahvidega, kellel kahjustati spetsiifilisi piirkondi rinaalkoores-hipokampuses näitasid: - Objektide äratundmine on seotud rinaalkorteksi struktuuridega - Kontekstuaalne teadmine on seotud hipokampusega Ajupoolkerade spetsialiseerumine - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske on nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisel nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel (Hebbi korduvate numbrite test) - Vasaku temporalsagara kahjustuse korral ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul Frontaalsagarad - Ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega (HERA)

Psühhomeetria
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused




Kommentaarid (7)

FreeSk8 profiilipilt
FreeSk8: minu arvates väga kasulik materjal.arvestades sellega kuidas toomas niit loengutes räägib.oehjah.
18:23 01-12-2009
glossarium profiilipilt
glossarium: Väga kasulik materjal, nii mõndagi vastust teadsin tänu materjalile
03:07 17-01-2013
jessica profiilipilt
jessica: kenasti kõige tähtsamad märksõnad, mõisted üles tähendatud
22:30 07-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun