Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseeneda või lähedase
Tallinn 2012 Sisukord 1)Sissejuhatus 2)Miks stress tekib? 3)Stressimaandamisvõtted 4)Võtted, mida ma juurde loengus õppisin 5)Minu stressimaandamisvõtted Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Miks Stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseeneda või lähedase
Mis on stress? Kuidas vältida stressi ehk ABC! Tervisekasvatus ja esmaabi. Autorid: Jevgenia Špiljova, Jevgrnia Burljajeva. 02.10.2013 • Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Mis on stress? • Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Hormoonid. • Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes – nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus...jne. Kuidas tekib stress? • Vaheta õhkkonda • Tee trenni • Kirjuta kõik üles
- Eellugu - 1. Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily.com/learn-about-diabetes/diabetes-complications/diabetic-ketoacidosis-dka/ Ketoatsidoos Tingitud insuliini puudusest, sest organism ei saa süsivesikutest enam piisaval hulgal energiat Energiapuuduse kompenseerimiseks hakatakse lagundama rasvu Insuliini vähesuse tõttu on rasvade lagundamine puudulik ning selle tulemusena moodustuvad toksilised kõrvalsaadused - ketokehad
rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained.(2) 1.3 Vale toiduvalik põhjustab stressi Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab. Stressiga peab võitlema, sest stressihormoonid avaldavad halba mõju kõigile elunditele, enim aga südamele. Õige toiduvalik aitab sellest kõigest hoiduda. Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb.
näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; 6 Stress-on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. Stressi tüüpe on mitut erinevat tüüpi: Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete
"MAGNEESIUM-ELU NURGAKIVI" Magneesium (Mg) on eriti elutähtis mineraalaine, mida meie organism ise ei sünteesi.Tähtsuselt on ta kaaliumile järgmine keha ainevahetuse protsessis osalemisel. Mg on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekande mehhanismides. Mg on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest. Mg reguleerib noradrenaliini ja adrenaliini (stressihormoonid) taset. Ta osaleb ainevahetuses 300 erineva ensüümi töös, olles nende aktiveerija.. Parandab rakus hapniku omastamist, mis on väga oluline südame- ja vererõhuhaigetele. 75% inimestest tarbib alla normi Mg ja Eesti pinnases leidub teda vähe. Kui kehas on Mg vähe, kannatab eelkõige raku energeetika. Kui on häiritud Ca ja Mg suhe Ca kasuks, tekivad veres kergesti ...
....................8 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS .....................................................................................................10 3 Sissejuhatus Mis on stress? Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. (Mis on stress?) 4 1 STRESS
3 Stress- mis see on? Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Negatiivne ja positiivne pinge · Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. · Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti
ravimites umbes 25-65mg, mida on umbes samapalju, kui kolmandikus kuni pooles tassis kohvis. Autor ütleb, et inimene, kes on kofeiini suhtes tundlik, peaks jälgima ravimites esinevaid kofeiinikoguseid. Kofeiin ja vererõhk Madala vererõhuga inimestel tekitab kofeiin vererõhu tõusu. On tehtud palju katseid vererõhu kohta, aga märkimisväärseid seoseid ei ole leitud. Autor tõdeb, et kuigi kofeiini tarbimine lühiajaliselt tõstab vererõhku, vabastades neerupealistest stressihormoonid ja stimuleerides südamelihast, ei soodusta kofeiin kestval tarbimisel kõrgvererõhutõve teket inimestel, kel on normaalne vererõhk ega esine haiguse geneetilist eelsoodumust. Kofeiin ja luutervis Autor ütleb, et kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsium ja teisi mineraalaineid. See kahjustab luude seisundit, aga see ei tohiks põhjustada luumurdu. On saadud palju tulemusi, kus tervislikult toituva inimesele ei ole 4 tassi kohvi ohtlik. Kofeiin ja rasedus
vähendamiseks. Soovin seksuaalelu stressi kohta täpsemalt teada saada juba praegu, et osata tulevikus lahendada sellega kaasnevaid probleeme ning seega vältida lisapinget, mis seksuaalelu stressiga kaasneb. Stress seksuaalelus mis see on? Stress üksinda on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, niinimetatud üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Seksuaalelu keskne stressiallikas on nii või teisiti seotud füüsilise või psühholoogilise eraldatuse, üksi- ja lahusolekuga, millega kaasneb enda mittetäisväärtuslikkuse rusuv tunne. Enamasti kannatavad üksinduse käes mehed rohkem kui naised, seda isegi siis, kui neil on üksi elades
kui ravivahendit. [4] Mee kasulikud omadused on põhjused, miks inimesed soovivad mett tarbida. Mees sisalduvad kasulikud bakterid aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat. Samuti võib mesi kaasa aidata veresuhkru kontrollile. Mee söömise tagajärjel tekib meie kehas glükogeen. See on vajalik selleks, et pikema treeningu või une ajal oleks meie aju piisavalt energiaga varustatud. Kui ajus hakkab energiavaru lõppema, siis vabanevad ajus stressihormoonid. [3] ,,Katsed on näidanud, et võrreldes teiste magustajatega, võib mesi aidata paremini veresuhkru taset kontrollida, kuna keha talub seda paremini kui tavalist suhkrut või glükoosi." [3] Mesi aitab ka külmetuse korral. On leitud, et laste puhul võib mesi olla palju efektiivsem köhaleevendaja kui on apteegiravimid. Eriti hästi peaks toimima tatramesi. [3] Mesi toetab immuunsussüsteemi. Iisraelis läbiviidud katsed näitasid, et 64%
· Mõõdukates kogustes (200400 mg päevas) avaldab kofeiin organismile erutavat toimet: vähendab ajutiselt väsimustunnet (kuid ei kõrvalda une vajadust), parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas. · Väikesed ja mõõdukad kofeiiniannused suurendavad neerupealistes adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooni (ärkveloleku hormoon) vabanemist. · Need stressihormoonid stimuleerivad sümpaatilist närvisüsteemi, mille tulemusena suureneb südame löögisagedus, lühiajaliselt tõuseb vererõhk, väheneb veresoonte toonus südames, kopsudes ja ajus. Samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus. Kokkuvõttes vererõhk ei tõuse, kuid vereringe paraneb. · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin (aga eriti teofülliin) lõõgastab hingamisteid.
olemas. - Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud: - filosoofia, maailmavaate ja ühiskondliku, sotsiaalse arengu tulemusena. - PP püüab olla vastavuses uue maailmaga. Bauman: liquid society. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiline noradrenaliin ja andrenaliin on kehas kiiresti toimivad stressihormoonid, mis aktiviseerivad sümpaatilise närvisüsteemi. Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine, laienevad pupillid ja kopsude bronhid, võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk. Parasümpaatiline juhib organismi taastamist Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks sümpateetiline (võitlemine või põgenemine) ja parasümpaatiline (söömine ja puhkamine) närvisüsteem, mis nii konkureerivad
Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihotmoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini. Pikaajalise stressi toimel organismi vastupanuvõime tunduvalt nõrgeneb. 8. Stressiga toimetuleku väärad teed. · Alkoholi tarvitamine. (Halvendab tervist: kahjustab aju, siseorganeid, rikub psüühikat, vähendab töövõimet
Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria . 51. Õudusunenäod. Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine 52. Ärkveloleku rütmid. Selle mittejärgimine tekitab unetust. Vt küsimus nr. 47. 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). 12 Hüpnoos on unetaoline seisund, ille hüpnotiseerija kutsub esile hüpnotiseeritavas vastavat metoodikat kasutades. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus
häireid. Kindlasti olete kuulnud öeldavat kellegi kohta, et ta suri murest ja hingevalust. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarbimine, suitsetamine, kontsentratsiooniraskustest tingitud õnnetused jne.).Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. 6.2 Stress ja nakkushaigused Igaüks meist teab, et nakkushaigused on põhjustatud nakkusi tekitavatest mikroobidest ja viirustest
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tas...
Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab piimatoodangut ja emaslooma käitumist järglaste eest hoolitsemisel. 14. Neerupealiste koore ja säsi hormoonid, mõju käitumisele Neerupealise hormoonid _ Neerupealiste koore hormoonide tootmist kontrollib hüpofüüsi kortikotroopne hormoon. Toodetud hormoonid reguleerivad peamiselt mineraalide, vee, süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetust _ Neerupealiste säsi hormoonid on nn stressihormoonid _ Adrenaliin ja noradrenaliin- nende toime on sarnane sümpaatilise närvisüsteemi toimega 15. Motivatsioon Dopamiin- osaleb mitmetes käitumisega seotud aju regulatsioonisüsteemides Reguleerib tunnetust, motivatsiooni, und ja tuju. Motivatsioon- motiivide kogum, millega seostub sihipärane käitumine ja see on loomadel seotud esmaste eluliste vajaduste rahuldamisega 16. Termoregulatsioon ja seda kontrollivad süsteemid (sisemine ja käitumuslik)
et vältida hilisemaid arusaamatusi ja möödarääkimisi nii ühe kui ka teise töösuhte poole jaoks. Probleem võib ilmneda ka stressitaluvuses: ei ole vaja lasta tekkida olukorral, kus töötajas süveneb tunne, et ta ei saa oma tööülesannetega hakkama. (Töökus, valmisolek, soovid ja töötahe jne). 47. Mis on stress? Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. 48. Millised on stressi peamised allikad? Halb töökorraldus, üle töötaja võimete käiv töökoormus. Probleemid suure töökoormusega võivad tekkida siis, kui töökoormus on väga suur pikemat aega ja kui peab pidevalt kiirustama või tööle esitatakse ebaselgeid ja vastuolulisi nõudmisi. 49. Millised on stressi vältimise printsiibid?
Punane 575nm; Roheline 535nm; sinine 430 nm. 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Unenägude funktsioon on teadmata 51. õudusunenäod 52. Ärkveloleku rütmid. Beeta erk,valvas,töötav Alfa puhkamine, mõtlemine Theta - mõtteloome 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. Kortisool. Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine eesmärk on tõsta veresuhkrut glükogeneesi kaudu, immuunsüsteemi pärssimine ja aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer).
Dopamiini funktsioonid: tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine Üllatuslik, ootamatu autasu Amf efektilt sarnane dopamiinile Üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skiso pos. tunnustega Serotoniini fuktsioonid: pidurdus, uni, meeleolu, sund-kompulsiivne häire Liigne serotoniin pärsib dopamiini ringlust (seda tekitavad antidepressandid) Noradrenaliin- tähelepanu, energia. Koos adrenaliiniga on stressihormoonid, noradrenaliin olulisema psühhotroopse toimega 51. AIDA mudel. Attention Interest Desire Action 52. Tähelepanu probleemid. 53. Marketingi sõnumi komponendid. 1.Objekt-toode, mis on info fookuses (Marlboro) 2.Märk-sensoorne kujund,mis kujutab endast objektile omistavat tähendust (rugged american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt
Juurviljad ja silo tuuakse sõimedesse spetsiaalsete transportööride abil. Koresöötade söötmisel on võimalik rakendada nn. iseteenenduslikku söötmist - läbi edasinihutatavate võrede.). Puudused: Väga tundlik igasuguste töökorratuste ja avariide suhtes. Sööta kulub rohkem - loomad kulutavad osa energiast liikumisele ja osa sööta lihtsalt raisatakse ära). Lisaks: Tänapäeval arvatakse, et loomade pidamine lõastatult suurendab stressi ja stressihormoonid ning muud kahjulikud ühendid, mis stressi tõttu organismis tekivad kanduvad edasi toodete tarbijaile ja seetõttu peetakse paljudes riikides õigeks selliste pidamisvõtete rakendamist, mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks.
kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talituses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarvitamine, suitsetamine, õnnetused jne) (Elenurm jt 1997: 59). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressile on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini (Elenurm jt 1997: 59). Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljused faktoritest, mis soodustab haiguse arengut (Elenurm jt 1997: 59). Haigestumine Vähe on neid, kel on raudne tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg-
Smuutid Smuutil on madalam GK kui mahlal. Peamisteks komponentideks võiksid olla roheline lehtvili ja köögivili, maitseks aga sobib lisada natuke banaani, apelsini, mustsõstraid või jõhvikaid. Lisa smuutidesse omega-3-rikkaid seemneid lina-, kanepi- ja chiaseemneid või pähkleid. Külmutatud maasikad jogurtiga. 33 Õhtuoode Ei sobiliiga tugev või suure suhkrusisaldusega eine, sest stressihormoonid aktiveeruvad ning hoiavad organismi ärkvel. Und häirib nii liiga kõrge kui ka liiga madal veresuhkru tase. Kiudaineid Valke koos süsivesikutega N: aedsalat smuuti sees (rahustab ja soodustab und) 34 KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://www.toitumine.ee 2. https://www.diabetes.ee 3. https.//www.diabeet.ee 4. Maire Vesingi, "Tervise hoidmise toidud
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
Siiski on inimesel kalduvus eelistada lühiajalist kergendust pikaajalisele lahendusele ning püüd ebamugavaid situatsioone ära hoida kiirete meetmetega 3) kurnatus (exhaustion stage) - see on, kui nõudmised kehale ja vaimule on liiga kõrged ning inimene ei suuda neid täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna ("distressed"). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. I HÄIRESTAADIUM e. alarmi staadium (kestvus ~ 24-48 t) a) shoki faas
Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
