Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus. (0)

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks
Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus
MEELED
Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke ’i arvates?
John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa”
Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas , et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua.
Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon . Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite.
tasakaalumeel - ,nahameel, haistmismeel , maitsemeel , kuulmine ja nägemine.
[Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot ( helisid , valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed . Lõhnadele reageerivad haistmisrakud.
Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese kohanemine pöördliikumisega ehk pea ei käi ringi kui pidevalt keerutada (?). Taustahelisid ei panda mingil hetkel enam tähele.]
Tasakaalumeel.- Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund , koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist, mis on täidetud endolümfiga (vedelik), esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud (karvarakud). Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks kui inimene rattaga sõidab ehk siis mehaanilisele ärritajale.
Nahameel- Nahk, täpsemalt siis naha tundlikkus, mis on tingitud selles paiknevatest puutetundlikuse retseptoritest nagu Merkeli rakud ( tekstuur , muster), vabad närvilõpmed (valu) Ruffini kehakesed , Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre.
Haistmismeel- Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisregioonis reageerivad lõhnale haistmisepiteelis lõhnatundlikud retseptorrakud. See saab toimuda ainult siis kui on tagatud piisav niiskus, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda.
Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad.
Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad . Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda.
Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid , mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset , lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus.
Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu , vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon . Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul on tähtsam aga erutuse määr.
Nägemine- Silm.Valgus siseneb sarvkesta kaudu silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel . Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse.

Kas sina oled ülimaitsetundlik ? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
Mina ei ole ülimaitsetundlik, kuna joon kohvi ja armastan süüa teravaid toite. Ülimaitsetundlikuid inimesi on 25%, keskmiseid 50% ja mittemaitsetundlikke 25%. Ülimaitsetundlikkus tähendab seda, et maitsenäsade arv keelel on suurem kui teistel ja mõru/hapu vms maitsete tundmine on intensiivsem.
Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme . Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks?
Puutetundlikkuse ja valu mehhanismid :

• ohu mõistmine ( nt kuum vesi või pliit )
  
• õnnetuste ära hoidmine ( nt põletus )
  
• õige kehatemperatuuri hoidmine
  
• esemete ära tundmine
  

Valu algab tavaliselt aktiivsusest notsitseptorites ( nahas olevad retseptorid , millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele).
Valutunne väheneb, kui toimivad ained morfiin ja kodeiin, sest need takistavad närviimpulsi ülekannet, mis on seotud valuaistinguga.
Kuid valuaistinguid saab blokeerida ka teistsuguse mehhanismi abil, nimelt väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närvi “värava”, valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis pärsivad notsitseptorite poolt edastatud signaale nii, et neid ei edastatagi ajusse.
Lisaks võib esineda ka inimestel sünnipärane valutundetus (mutatsioon).
Kõige tundlikumad kehaosad on laup ja sõrmeotsad. Näiteks otsmik tajub valu kolm korda paremini kui sääremarjad. Inimestel kellel puutemeel ei tööta on valutaju samasugune kui tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud.
Mis on kinestees ? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.

• Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus.
  
• Põlvekõõluse stimuleerimine
  
• Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus)
  
• Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde)
  
• Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma.
  

Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?

• Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada.
  

• Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt ühest kohast teise liikuda (sp ei ole võimalik maitsta toitu, mis on meist vaid paari cm kaugusel).
  
• Retseptorid haistmis- ja maitsmismelel paiknevad samuti erinevalt ja selleks, et midagi maitsta tuleb see suhu panna.
  
• Arvan, et haistmine on olulisem, sest see aitab loomadel toitu leida (ka ohte vältida). Haistmine aitab kaasa ka maitsetajule.
  

Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu?
Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme.
Kõrvad koosnevad kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv
Väliskõrv: Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile , mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Keskkõrv: Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Helide võimendumine toimub keskkõrvas.
Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas.
Kuulmine:

• Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained
  
• panevad trummikile võnkuma
  
• kuulmeluukesed võtavad võnked vastu
  
• võimendavad need ning annavad edasi teole
  
• teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid
  
• need omakorda kuulmisrakkude kiud
  
• helivõnked muutuvad närviimpulssideks
  
• kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse
  

Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas?
Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria.
alla1000Hzhelid(madalad)- sagedusteooria
üle1000Hzhelid(kõrged) - kohateooria
Helide kõrguse kodeerimine on mustri- ja spetsiifilisusteooria kombinatsioon
Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada?
Doppleri efekt
Helilainete “kuhjumine” liikuva heliallika korral (helide “kuulaja” seisab paigal) Helilainete kuhjumine
Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.
Doppleri efekti võib kogeda näiteks rongi mööda sõitmisel. Rongi poolt tekitatava heli helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti.
Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Tegemist on infraheliga . Seda ei tajuta helina
Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
Inimkõrv suudab eristada 20-20 000 Hz.
Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus , amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine . Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise.
Mida detsibellides mõõdetakse?
Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi suhtes.
Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks.
Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega.
Tasakaalumeel annab meie märku meie pea liikumisest , mis võib tuleneda kas tahtlikest liigutustest või hoopis välisest jõust. Aitab meil aru saada kus on „ üleval “, kus on „all“ ja kas me liigume stabiilsel kiirusel või muutuva kiirusega.
Tasakaalumeele retseptorid asuvad poolringkanalites sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord kui pea liigub. Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse.
Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma.
Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm)
Inimsilm suudab eristada 400-700 nm.
Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis.
Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm)
Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine
Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?
Silma osad:
*pimetähn
*lääts
*optiline närv
*reetina
Valguse tajumine toimub rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja.
Vikerkest ehk iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava, mille kaudu valgus siseneb.
Sarvkest ja lääts fokusseerivad samamoodi nagu kaamera lääts.
Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele , kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkelt fooveal (umbkaudu võrkkesta keskel asuv piirkond, nägemisteravus on suurim). Kepikesi ei asu fooveal üldse. Asuvad võrkestade servadel ja neid seal palju rohkem. Inimese silmas 120 miljonit kepikest ja 6 milj kolvikest. Need pole ajuga otseses ühenduses- selle asemel vahendavad infot teised võrkkestal olevad rakukihid.
Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib?
Trikromaatiline teooria
Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist

• 3 erinevat koetüüpi ( koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele
  
• S-tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödeldakse sinise värvina
  
• M-tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline
  
• L-tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane
  

Vastandprotsesside teooria
Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile

• Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud.
  
• On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine-kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt.
  
• Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi
  

TAJU
Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi.
Aisting (sensation)
Taju (perception)
füsioloogiline protsess
psüühiline protsess
sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon
aistingujärgne keerukas protsess ajus -- olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja teadvustamine
stiimulite avastamine/üksikelementide äratundmine
üksikelementide põhjal terviku äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid
Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus.
Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama.
2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad.
Tooge näiteid tajuvigadest.
Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised.
kaks lauaplaati - sügavuse väärtajumine
pöörlevad spiraalid - liikumise väärtajumine, tajume enda suunas kasvavatena
pöörlevad diagonaalsete triipudega postid - tajume ülespoole liikuvatena
kiiresti päripäeva pöörlev vankriratas - võime tajuda vastupäeva pöörlevana
Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus.
tervikuks-sidumine
alt-üles
ülevalt-alla
eri süsteemide poolt tuvastatud üksik-stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks
andmepõhine, detaililt tervikule
tervikult detailile, lähtub kontekstist, teadmistepõhine
neuraalne sünkroonsus -- närvirakkude eri rühmad erutuvad sünkroonselt → sünkroniseeritud närvirakkudelt saadud sõnumid on tegelikkuses üksteisega seotud.
kui närvirakud ei erutu sünkroonselt, registreeritakse sõnumid eri objektide juurde kuuluvatena.
visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt:

üksiktunnuste avastamine,

neist tunnustest keerukamate vormide moodustamine,

stiimuli äratundmine e klassifitseerimine

tervikstiimuli kohta püstitatakse nn pertseptiivne hüpotees ,

hüpoteesi kontrollitakse stiimuli teatud omaduste peal,

tulemuseks stiimuli äratundmine
Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus?

• ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse).
  
• dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel.
  

Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus-süsteemi).
Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
Närvisüsteemirakkude vastastikmõju, mis seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdumises. Eesmärgiks on suurendada kontrastsust.
Nt: Machi muster, heleduse illusioon.
Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid .

• vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel
  
• taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine
  
• grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed.
  
  • geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt , et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest.
    
  • Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde):
    
    • ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina
      
    • sarnasuse -- kaldume rühmitama kokku sarnaseid kujutisi (eriti värvuse ja suuna alusel)
      
    • läheduse -- kahe kujutise tajutud lähedus teineteisele, mida lähemal, seda enam kaldub taju neid kokku rühmitama;
      
    • selge jätkuvuse -- taju eelistab kujutisi, mille piirid jätkuvad ühtlaselt algset rada pidi;
      
    • lõpetatuse -- tajume lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid;
      
    • lihtsuse -- tõlgendame vormi lihtsaimal võimalikul viisil --
      

printsiibid.

• tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte).
  

Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu.
Kuidas tekib:

alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb.

Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse , keskendudes muutumatutele seostele.
Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit)

binokulaarsed sügavustunnused

• binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul .
  

monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates

• silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda)
  
• pildilised tunnused
  
  • interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid
    
  • lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise
    
  • tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks
    
  • valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus.
    

liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem).
optiline vool -- objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kogu nägemisväljas olev muster muutub samuti → võrkkeste stimulatsioonis tekkiv muutuste muster = opt. vool. Sügavustaju, liigutuste koordineerimine.
Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga, kuid erinevates olukordades prevaleerivad erinevad tunnused (nt liikumisparallaks liikumise ajal, binokulaarne diparaatsus, kui obj on lähedal jne).
Kiiruse tajumine
1.liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa (nt Kuu)).
liikumine silma võrkkestal ei pea olema aga tingitud stiimulite liikumisest:

• näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/asukohas (nt film)
  
• silmaliigutused -- kujutis võrkkestal muutub, kuid aju võtab silmade asendi muutumisest tingitud nihkeid arvesse. (nullimise teooria)
  

Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine.
indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või lähedalasuvate objektide liikumine.
Vastavuse probleem -- kui vaade muutub, peab taju kindlaks tegema, millised praeguse vaate aspektid vastavad eelmise vaate aspektidele. Selle põhjal järeldus, kas ja milline liikumine toimus. Tõlgendamine!
TÄHELEPANU

Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike.
Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanu peamised omadused on valivus, maht, püsivus, jaotuvus ja ümberlülitatavus.
Liigid kontrollitavuse järgi:
Alt-üles- tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne , (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine .
Alt­-üles tähelepanu haaravad ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid ning lisaks- imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid , veri jne.
Ülalt-alla- tahtlik , aktiivne, endogeenne , (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine.
Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära, millises suunas tähelepanu on kallutatud (hoiakud, isiksus, mälestused jne ja ka eelnevad sündmused mõjutavad tähelepanu kontrollseadistust).
Liigid suunatuse järgi:
Selektiivne– suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi.
Jagatud– mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine).
Liigid sisemine-väline:
Sisemine– varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine).
Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas.

Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis.
ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud.
Neuraalne mehhanism : parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja.

Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud kallutatud võistluse teooria: toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel.
Iga päeva elus:

• Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb.
  
• Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _)
  
• Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile /tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata.
  
• Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil.
  
• Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi.
  
• Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees.
  
• Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool . Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni.
  

Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last?
ADHD – hüperaktiivsus tähelepanu puudusega. Peamised tunnused on hüperaktiivsus, tähelepanu puudumine ja impulsiivsus .
Õpetamisel tuleks jälgida, et laps ei suuda kaua ühel kohal püsida- seega tuleks võimaldada lapsele lühemad õppimisajad. Samuti tuleks vähendada tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. Kindlasti tuleks kaasata õppetöösse liikumist aga kindlasti mitte võistlusmomente. Tuleb olla järjekindel ja omada kindlat rutiini, sest nendele lastele ei meeldi äkk-muudatused. Tuleb teadvustada lapse probleemi ja mitte segamini ajada seda halva käitumise või halva kasvatusega.
TEADVUS JA UNI
Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja mille poolest erinevad?
Teadvus on mentaalne (vaimne) representatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine – kategoriseerimine , arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Teadvus on teadmine ümbritseva ja enda kohta. Hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, oma mõtetest ja keskkonnast. Teadvuse kogemused on sõnulseletamatud ehk „kirjeldamatud“.
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsiooni- mehhanismi.
SARNASUS - MÕLEMAD HÕLMAVAD TUNNETUSPROTSESSE JA TEGEVUSE REGULEERIMIST.

ERINEVUS - TEADVUS ON VASTUVÕETAVA INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE JA TÄHELEPANU ON TEGEVUSE SUUNAMINE JA KESKENDUMINE OBJEKTILE.
Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta.
Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine ; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/ personaalne .
Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field ); intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus
Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)?
Kas ahvil on eneseteadvus ? Gordon Gallupi peeglitest:
• Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe.
• Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal , nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. - kui ta läheb peeglit näppima ja arvab , et seal keegi teine, siis pole eneseteadvust.
• Delfiinidel uuritud. (Ahv ei katsu peeglit, vaid seda punast laiku (erinevalt nt aastasest lapsest või teistest loomadest. Seega kõrgematel primaatitel on mingi eneseteadvus olemas. Delfiinid hakkavad peegli ees edvistama J st delfiin ei arva , et peeglis on keegi teine, et lähe peeglit toksima)
Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
• Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus)
• 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) – kommikarbi test. - kommikarbis on pliiatsid . kui laps mäletab, et ta arvas alguses, et karbis on kommid, on eneseteadvus. Kõrgem eneseteadvus on veel siis, kui arvab, et uus laps arvab kah, et karbis on kommid (mis siis, et selleks hetkeks see laps juba teab, et karbis on pliiatsid) http://www.jstor.org/stable/1130386?origin=JSTOR-below-page Lewis & Osborne (1990) väidavad oma katsete põhjal, et juba ka 3aastased suudavad, kuid tuleb osata nende käest õigesti küsida, st arvestada nende keele arengutaset!
Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist?
alfarütm - korrapärane pulseeriv rütm (ajus), üldjuhul 8-12 võnget sekundis, nagu seda enamasti näitab ärkvel puhkeasendis suletud silmadega inimese EEG (elektroentsefalogramm e. aju bioelektrilise aktiivsuse graafik ).
beetarütm - kui silmad on avatud ja nähakse mõnd stiimulit, või kui suletud silmadega aktiivselt mõelda. Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel.
Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis /unestaadiumis.
1.staadium - (u. 5% uneajast). Ärkvelolek läheb üle uinumiseks, uni pinnapealne, kukkumise tunne. Kestab mõni minut.
2.staadium - (u. 50% uneajast). Domineerivad teeta lained (kergem uni). Lihastoonus madal, kehatemperatuur madalam, võib toimuda unes rääkimist. U. 20 minutit järjest.
sügav uni - nii 3. kui 4. faasi hõlmav mõiste; tunnuseks aeglaselt küljelt-küljele silmaliigutused, ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ja hingamine . Tegelikult on 3. ja 4. faas nii sarnased, et paljud uneuurijad on viimastel aastatel sooinud need üheks faasiks liita.
3.staadium - (3. ja 4. staadium kestab u 25% uneajast e. 100minutit). Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained (aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm sügavas unes inimesel, )
4.staadium - Sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest äratada .
REM-une staadium - (u 25% uneajast). Inimene “näeb und”. Tekib 90-100min peale uinumist; kiired sakaadilised silmaliigutused; südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”); lihaskond üldiselt atooniline (lühiajalised tõmblused), skeletilihaste paralüüs , äratuslävi sama, kui sügavas unes, ent võib olla ka spontaanset ärkamist.
Une funktsioonid ja unepuuduse puhul igapäevaelus hakkama saamine -
Uneta jäänud inimesed kaotavad erksuse, kurdavad halba enesetunnet, nende tuju langeb ning vaimne ja füüsiline suutlikkus väheneb. Inimesed ei vaja lihtsalt und, vaid õigel hulgal nii sügavat kui ka REM-und.
Unepuudus - või ka üksned REM-une puudus - põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist, muutes organismi bakterirünnakute eest kaitsetumaks ning seega mitmetele haigustele vastuvõtlikumaks. Juba mõned ööd osalist unepuudust õib vähendada keha immuunsuskaitset poole võtta. Magamatusel on ka nt tulev seos liiklus - ja tööõnnetustega. Halveneb mälu, õppimisvõime; emotsionaalne ebastabiilsus on kergem tekkima , samuti stress tulema , eluiga väheneb.
Arvatakse, et unel on taastusfuntsioon ning see võimaldab meil asendada või täiendada mingi ärkvelolekuajal ärakulutatud aine varusid, täpselt ei teata.
Arvatakse ka, et keha puhastub une ajal teatavatest rakkude tavapärasest ainevahetuse jääkproduktidest. Teine teooria seondub teatavate kasvuhormoonidega, mida keha toodab magamise ajal suuremates kogustes. Tegemist on füüsilist paranemist soodustavate hormoonidega, olgu siis vaja vigastusest paraneda või lihtsalt igapäevaelulisest kulumisest.
Arvatakse veel, et REM-une ajal toimuv ajutegevus aitab säilitada olulisi närviühendusi. Teise versiooni kohaselt teeb uni ülestimuleeritud neuronitele “taaskäivituse”, et olla ka edaspidi töövalmis.
Lisaks oletatakse, et nii REM-une kui sügava une aegne närvisüsteemi aktiivsus konsolideerida eelmisel päeval kogutud mälestusi ning soodustab õppimist.
Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?

• Õppimise hüpotees - magamine kergendab õpitu meeldejätmist. Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid.
  
• Unustamise hüpotees - une ajal kustutatakse mälust ebavajalik ja juhuslik info, et jätta ruumi vajalikule.
  
• Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima.
  
• Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid.
  

Õppematerjalid :
Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni.
Gleitmani jt õpikust peatükid : „Sensation“, „Perception“, „Consciousness“
„ Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikust peatükid: 6 („Taju“), 1 („Psühholoogia, psüühika, teadvus“), ja 2 („Psühholoogia ajaloost“)
*Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad):
Aru ja Bachmann (2009) „Tähelepanu ja teadvus“, Tereping (1988) „Kuulmispsühholoogia“, Allik ja Luuk (1980) „Nägemispsühholoogia“