Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates?
  • Kui pidevalt keerutada ?
  • Kuidas ning miks?
  • Mis on kinestees?
  • Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas?
  • Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada?
  • Mida detsibellides mõõdetakse?
  • Kuidas on sellega seotud nägemishäired ?
  • Milles seisneb aistingu ja taju erinevus?
  • Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid?
  • Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine?
  • Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
  • Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
  • Mis on tähelepanu peamised omadused?
  • Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
  • Kuidas võiks õpetada ADHDga last?
  • Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja mille poolest erinevad?
  • Mis on teadvusseisundi peamised omadused?
  • Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu nt lastel ja primaatidel?
  • Mis on peamised une funktsioonid?
  • Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #1 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #2 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #3 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #4 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #5 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #6 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #7 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #8 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #9 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #10 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #11 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #12 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #13 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #14 Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 203 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna-Liisa Tamm Õppematerjali autor
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ teemale: meeled, taju, tähelepanu, teadvus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18

Psühholoogia
thumbnail
7
docx

Meeleelundid ja meeled

varianti) eksamiküsimus. Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga ­ seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
13
docx

Meeled, taju, tahelepanu

MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot

Tervisepsühholoogia
thumbnail
8
rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/

Eripedagoogika
thumbnail
12
docx

Kordamisküsimused teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste

Psühholoogia
thumbnail
11
docx

Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu- teadvus ja uni

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised

Tunnetuspsühholoogia
thumbnail
10
docx

Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

· närvikiududest ­ mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest ­ kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun