Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on
võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Tööstuspsühholoogia- Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse. 2. Väited Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning
4. Kumb linn asub Pärnust kaugemal kas Jõhvi või Petseri? Mida teete siis, kui konkreetne kilomeetrite arv ei meenu milliseid vaimseid operatsioone sooritaksite? Mentaalse kaardi/kujundi loomine ajus ja selle põhjal otsustamine. Ka isiklik kogemus. Enam-vähem samal kaugusel, üks oli 6 km kaugemal. 5. Millistele mäluliikidele on juurdepääs olemas ja millistele mitte kui ma suudan meenutada seda, kuidas õppisin tunnetuspsühholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mälukategooriaid nimetakse? 6. Miks võtab vabal teemal kirjutamise joonistamise alustamine enamasti kauem aega? Halvasti struktureeritud ülesanne, mõte ei hakka kohe tööle. 7. Millised etapid tuleb läbida ülesandes: jõuda 10 minuti jooksul Tiigi 78 eest Tartu bussijaama? 1. Probleemi identifitseerimine (Istun loengus, vaja bussile jõuda 10 minuti jooksul peale loengu lõppu); 2
Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia Kognitiivne psühholoogia on eksperimentidele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni. Lühidalt öeldes : Info vaimne töötlemine. Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks.
parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse.
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuronei...
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulss...
Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine. Esindajad- J. Pigeat Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste protsesside kaudu.
Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja minevat. Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused). Unustamine- salvestatud info meenutamine ei õnnestu või pole info korralikult salvestatud. Seoses vanusega unustamine suureneb - tähelepanuvõime alaneb. 9. Mäluprotsessid – salvestamine ehk kodeerimine. Kirjelda efektiivset (tunnetuspsühholoogia) eksamiks õppimist, kasutades järgmisi teemapunkte. a. Materjali töötlussügavus – kuidas mõjutab info salvestamist? Materjali sügavam ja põhjalikum töötlus tagab sellest arusaamise ja sellest tulenevalt meelespüsimise (seostub paremini eelnevate teadmistega) b. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot m...
realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist, huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees ning peas. Kui on tekkinud teatud mudelid ja skeemid, siis kasutades neid skeeme,hangib inimene maailmast valikuliselt infot ning tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse õppimise kaudu. Teadmiste omandamine õppimise teel;nende korrastamine;teadmise organiseeritus inimese mälus;kuidas toimub info töötlemine.Mälus ei korrata seda mida kuuleme ja näeme,vaid seal
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega S...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
nii? Mis laste käitumises on teistmoodi? Arenguhälvete ilmingud väliselt näha. Olemus- mis toimub lapse peas. Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja pedagoogilise sekkumisega. Tuleb jälgida, kas muutused toimuvad. Oluline on olla kursis tavaarenguga. Naaberteadused: Tunnetuspsühholoogia mis psüühikas toimub? Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia mis leiab aset õppimise ja õpetamise käigus? Kuidas lapsed õpivad? Pedagoogika õpetamise alused annab pedagoogika Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia mis psüühikas võib valesti minna? Õigusteadus annab alusteadmised sellest, millised on erivajadustega laste õigused. Annab planeerida sekkumist.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
Järeldusi mõjutab see kuidas probleem on raamistatud ning esitatakse. USA võitleb Aasia haigusega, kardetakse, et tapab 600 inimest. On olemas 2 alternatiivset programmi. Kumba eelistada: I grupp A: 200 inimest jab ellu; B: 33,33% tõenäosus, et 600 jääb ellu, 66,66 % et mitte keegi ei jää ellu; II grupp A: 400 sureb; B: 33,33% et keegi ei sure, 66,66%, et 600 sureb. Valiku raamistamine. Asenda kaotused võitudega (Tunnetuspsühholoogia loeng "järeldamine"). Raamistamine kommunikatsiooniuuringutes Retooriline tasand retoorikavõtted (metafoorid, näited, käibefraasid, kirjeldused ja visuaalid; Süntaktiline tasand teksti ülesehitus (uudise püramiidiskeem: pealkiri, juhtlõik, juhtnu kirjeldus, taust ja kokkuvõte); Stsenaarne tasand sisu ülesehitus (temaatilised ja episoodilisemad raamid (narratiivsemad);
Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat inimest kui kordumatut isiksust. 5 taset erinevaid vajadusi: 1. füsioloogilised(baasvajadused) 2.turvalisuse vajadus 3. sotsiaalsed vajadused (suhtlemine, pere, sõbrad, lähedased) 4. tunnustusvaj (enesehinnanguga seoses 5. enese aktualiseerimine 4. Kognitiivne psühholoogia e. tunnetuspsühholoogia esindaja J. Piaget uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Viimased hakkavad meie mõtteid ja tegevust suunama. Inimene hangib tänu nende kasutamisele välismaailmast infot valikuliselt ja tõlgendab ka valikliselt. Uusi mudeleid omandatakse õppimise kaudu. J Piaget uuris, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud
peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil
Kategooriatele paneme sildid ehk nimetused & sellega tuleb taas mängu õppimine · Kateooriatega tähistame nii maailma kui isikliku psüühika omadusi. Omaduste nimetamise kaudu määrame sageli ka ära (nii teiste kui enese) käitumise. Teiste omaduste ees on olulisemad meie eneste omadused, neile antavad nimed. · Peele (1989): End alkohoolikuks nimetades hakkame me ka vastavalt käituma. Käitumise kujundab silt, mitte alkohol. · Tunnetuspsühholoogia osutab, et meil on võim silte valida. Kui me senise sildiga rahul pole, võime valida uue & meile sobivama iga nähtuse või omaduse kohta. · Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima · Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt. Ent vajadusel oleme valmis neid ka muutma selleks, et saavutada uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke
Humanistlik (eksistentsialistlik) koolkond teeb vastandina biheviorismile ja psühhoanalüüsile panuse inimese vabale tahtele. Rakendusliku koolkonnana tegeleb ainult psühholoogiliste probleemide korrigeerimise ja raviga. Meetodiks oma saatuse eest vastutuse rõhutamine ja inimesele usu sisendamine oma suutlikkusesse. C. Rogers, A. Maslow: Inimene on oma põhiolemuselt hea, püüdleb täiustumisele ja võib saada selleks, kelleks ta tahab saada. Tunnetuspsühholoogia (kognitiivne psühholoogia) rõhutab biheviorismi võimutsemise tõttu pikaks ajaks allasurutud vaimsete (ehk seesmiste) protsesside uurimise tähtsust. Meetodiks mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside eksperimentaalne uurimine, psühhoterapeutilises rakenduses ratsionaalse eneseanalüüsi ja mõistlike mõtete valdamise vajaduse rõhutamine. Tunnetuspsühholoog: Inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Ratsionaalne tunnetus juhib otstarbekat käitumist.
korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust. 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises. Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivsed protsessid: tähelepanu, taju, õppimine, mälu, keel, probleemilahendus, arusaamine, mõtlemine. Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes. ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e
annaabi.ee 
