Vastus leiad õppematerjalist: Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates?
Kuidas ning miks?
Mis on kinestees?
Kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas?
Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada?
Mida detsibellides mõõdetakse?
Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired ?
Milles seisneb aistingu ja taju erinevus?
Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid?
Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus?
Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine?
Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
Mille tulemusena tagatakse suuruse püsivus 21 Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
Mis on tähelepanu peamised omadused?
Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
Kuidas võiks õpetada ADHDga last?
Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad?
Mis on teadvusseisundi peamised omadused?
Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu nt lastel ja primaatidel?
Mis on peamised une funktsioonid?
Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist?
Kui pääsevad siis uinuvad koheselt 30 Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks
Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus
MEELED

Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke ’i arvates?
J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja , empirism .
I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism.
Minu arvates nad on kaasasündinud.

Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Kinestees (Lihased, liigesed , kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis.
Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega.
Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.)
Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas ) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu.
Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid , mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane , hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral.
Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena.
Helilaine amplituud ( detsibellid ) = heli valjus
Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus
20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik)
> 20 000 Hz ultrahelid
Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi ( pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse.
Valguslaine pikkus = värv
Valguslaine amplituu = heledus
700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik
>700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
Kõigil meeltel ühine:

Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted:

Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad.

Sensoorne kodeerimine

Närvisüsteem „tõlgib“ ( kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot ( helisid , valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.

Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.

Kas sina oled ülimaitsetundlik ? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
Mina ei ole supermaitsja, sest mulle meeldib süüa erinevat toitu. (mõru, magus, happu, soolane) ja mul ei ole ülemaitsetundlikust.
Supermaitsjad on inimesed,kes näivad olevat tohutult tundlikud mingite kindlate maitsete suhtes ning seda arvatavasti seetõttu, e neil on sõna otseses mõttes rohkem maitsenäsasid kui teistel inimestel. 25% inimestest on supermaitsjad. Rohkem esineb naistel.

Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme . Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks?

Vigastus

Perifeersed notsitseptorid nahas

Perifeerne närv

Dorsaaljuure ganglion

Dorsaaljuur

Seljaaju

Ülenev juhtetee

Aju

Valu

Alanev juhtetee
Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad mitmesugustele kahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.
Kaks tüüpi:

A- delta kiud võimaldavad kiiresti infot edastada ja vastutavad valu eest, mida inimene kogeb, kui ta on just vigastada saanud.
C-kiud on müeliniseerimata ja info edastamises aeglasemad, allikad tuimale valule , mis püsib kaua pärast vigastada saamist.

Valuaistingut saab blokeerida vastuärritusega. Ühe kehaosa valuaistingud vallandavad värava närvirakud ja niiviisi vähendavad valutndlikkust mujal kehas.
Väravakontrolli teooria – teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku „värava“ ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima .
Valu kogemine on mõjutatud inimese uskumustest ja emotsioonidest.

Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Kinesteesia – lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitavad aistingud , mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud ).
Põlverefleks

Põlvekõõluse stimuleerimine

Lihaskäävi rakkude aktiveerumine

Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma

Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?
Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega.
Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu .
Retseptorite erinev asukoht.
Meelte keerukus : haistmine on keerulisem, kui maitsmine . Haistmist reguleerivad umbkaudu 1000 erineva retseptori tüüpi. Maitsmismeel tugineb ainult viiele tüübile (soolane, hapu, magus, mõru, umami).
Toidu puhul on olulisem haistmine. Suur osa sellest, mida me kutsume maitsetajuks – ja mis on seega tähtis tegur meie toidu valikus (ja nautimises) – hoopiski haistmine.

Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu?
Kohateooria ( Hermann von Helmholtz ) – närvisüsteem on võimeline helikõrgust tuvastama pelgalt vaid jälgides, millises basilaarmembraani piirkonnas toimum kõige suurem liikumine.
Heli kõrgust näitab deformatsiooni maksimum. Deformatsiooni maksimum asub ovaalaknast erinevatel kaugustel. Mida kõrgem on helisagedus, seda lähemal on maksimum ovaalaknale. Teine moodus , kuidas helikõrgust kodeerida: kuivõrd erutunud on kuulmisnärvis paiknevad rakud . Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod; madalamate helide puhl on tähtsam aga erutuse määr.
Me suudame üpris täpselt öelda, kust mingi heli tuleb. Taoline lokalisatsioon on võimalik tänu mitmetele märkidele, sealhulgas vasaku ja parema kõrva signaali täpne võrdlus, ning ka tänu sellele, et jälgitakse, kuidas signaali jõudmine kõrvadesse muutub, kui pead kergelt vasakule või paremale pöörata.

Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
Helilained – (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine.
Omadused:

Amplituud - helilaine kõrgus, helilaine surve. Heli valjus, intensiivsus
Lainepikkus - helilaine/surve ajaline kestus.
Keerukus – helilainete kuju (tämber).
Sagedus – laineharjade arv sekundis. Heli kõrgus

20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik)
> 20 000 Hz ultrahelid

Mida detsibellides mõõdetakse?
Helilaine amplituud (detsibellid)

Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega.
Tasakaalumeel annab meile märku meie pea liikumisest, mis võib tuleneda kas tahtlikest liigutustest või hoopis välisest jõust. Aitab meil aru saada kus on üleval ja kus all, ütleb meile, kas me liigume stabiilsel kiirusel või muutuva kiirusega. Selle meele üheks funktsiooniks on nägemisele kindla aluse loomine. Samal ajal kui me liigume maailmas ringi, liiguvad pidevalt meie pead. Sellise lõpmatu koigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma.
Tasakaalu meele retseptorid paiknevad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanald sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub. See liikumine painutav karvarakkusid, mis asvad iga kanali ühes otsas; ja kui karvarakke painutada, siis tekitavad nad närviimpulsse. Kõikide kanalite impulsid annavad meile infot pea liikumise olemusest ja ulatusest.

Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm)
Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis.
Omadused

Lainepikkus (värv; mõõtühikuks on naanomeeter)
Amplituud (heledus; mõõtühikuks on luumenid)

Elektromagnetlainete spekter . Nähtav valgus moodustab sellest väikese osa.
700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik
>700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)

Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?
Valguse tajumine toimud rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis.
Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad).
Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt)
Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “ kitsas ” – lääts ei kumerdu)
Katarakt (hallkae) – läätse tuhmumine

Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib?
Trikromaatiline teooria (Thomas Young ja Hermann von Helmholtz) – värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. (lühike – sinine, keskmine – roheline, pikk – punane)
Vastandprotsessi teooria – teooria värvinägemisest, mis väidab, et on olemas kolm vastandvärvi paari: punane – roheline, sinine – kollane ja must – valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. (See teooria kehtib, sest seletab miks enamiku vaatlejate kohaselt on olemas neli peamis värvust (punane, roheline, sinine ja kollane) – ehkki meie võrkkestal on vaieldamatult ainult kolme tüüpi kolvikesi.
TAJU

Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi.
Aisting – füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon) Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm).
Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt).
Tekkeprotsess:
Meel: nägemine/kuulmine/maitsemeel.
Aju: mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara...
Taju lõpp-produkt: tajukujund .

Tooge näiteid tajuvigadest.
Illusioonid :

Heleduse illusioon (kui üks objekt tundub tumedam kui teine, kuid nad on ühe värvilised)
Koletise illusioon (kaks koletist on sama suurusega, kuid tundub, et üks on suurem)
Kaks lauaplaati (üks laud tundub pikkem, teine kitsam, kuid nad on sarnased)

Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid : tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus.
Tervikuks-sidumine – kokkusidumise probleem – sõlmimisprobleem – probleem, millega aju seisab silmitsi, kui on tarvis stiimuli elemendid uuesti tervikuks kokku panna, pidades silmas asjaolu, et need elemendid analüüsitakse esmalt eri närvirakkude süsteemides.
Alt-üles töötlus – joontunnuste tuvastajatelt keerukamate tunnuste tuvastajateni jne rea üha suuremate üksuste kaudu. (Stiimuliks on oleva sõna esimese tähe täiendav talumuslik analüüs)
Ülevalt-alla töötlus – teadmispõhised protsessid, protsessid, mida suunavad ideed ja ootused, mis tajuja antud olukorras on. (Mõtted looma mõistest aktiveerivad, mis seejärel aktiveerivad neis sisalduvad tähed)

Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus?
Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon , suurus vm).
Objekti kauguse ja kujutise suuruse seos.
Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise. Kaugemal olevad objektid tekitavad väiksema kujutise.
Teadvusväline tuletamine – H.von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909).
Kaugusvihjed:

Monokulaarsed (ühe silma põhised):
- Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal
- Silmalihaste abil – akommodatsioon
- Tekstuurigradient
- Lineaarperspektiiv (kaugustunnus)
- Valgus ja vari
- Liikumisparallaks (s[gavustunnus)

Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad):
- Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale.
- Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents.

Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”.
Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised .

Mis-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse; see on eriti oluline objektide tuvastamisel.
Kus-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskudsest kiirusagarasse; see on eriti oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel.
Pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalsagarasse (mis-süsteem) ja tagumisse parietaalsagarasse (kus-süsteem).

Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
Lateraalne pidurdus – nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivsus ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkuse aktiivsust.
Machi ribad – hallid ribad on järjestatud heledustugevuse järgi, vasakult paremale. Füüsikaliselt on iga riba ühtlase heledustugevusega. Ent ribad ei tundu olevat ühtsed. Kontrast jätab mulje, et iga riba vasak serv on heledam.

Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid .
Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/ grupeerimine . Grupeerimise [terviku(te) moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed).
Geštaltprintsiibid
Ühendatus Ühine (taust) ala

Sarnasus Suletus

Lähedus Hea jätkuvus

Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm)
Alateadlik järeldamine – Hermann von Helmholtzi kohaselt protsess, mis selgitab teatavaid tajuga seotud nähtusi, näiteks suuruse püsivust; näiteks tajume objekti teatud kaugusel olevana, kui võtame seda alateadlikult arvesse, kui hindame sellest silma võrkkestale langeva kujutise suurust, mille tulemusena tagatakse suuruse püsivus.

Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid ajus.
Lineaarne perspektiiv – kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat.
Liikumisparallaks – sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui kaugel olevate objektide kujutised.
TÄHELEPANU

Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike.
Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral.
Tähelepanu liigid:
(kontrollitavuse järgi)

Alt-üles - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne , (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine . Haaravad tähelepanu ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid äratavad tähelepanu. (imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid , veri jne)
Ülalt-alla - tahtlik , aktiivne, endogeenne , (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära, millises suunas tähelepanu on kallutatud (hoiakud, isiksus, mälestused jne ja ka eelnevad sündmused mõjutavad tähelepanu kontrollseadistust)

(suunatuse järgi)

Selektiivne - suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi
Jagatud – mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). [See on täidesaatev töömälu komponent ?]

(sisemine-väline)

Sisemine – varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine)
Väline – avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas.

Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
Parema ajupoolkera roll. Ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja.

Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud kallutatud võistluse teooria: toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel.

Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last?
TEADVUS JA UNI

Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad?
Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet – teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas.

Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta.

Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine ; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/ personaalne .
Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
Transparentsus – teadvusväli on ‘läbipaistev’ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field ) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
Pidevus, sidusus - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.

Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)?
Gordon Gallupi peeglitest

Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist?
staadium ~ 5% uneajast
alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis -hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut.
2. staadium ~50% uneajast
domineerivad teeta lained, iseloomulikud on “unespindlid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K- kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min.
3. ja 4. staadium ~20% ehk 100 minutit
3.staadium – inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4.staadium – sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada .
Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit.
REM-une staadium ~25% uneajast
REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene ‘näeb und’. (Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav ); -südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”) - lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine.
Une funktsioon: taastusfunktsioon.
Uneta jäetud inimesed kaotavad erksuse, kurdavad halba enesetunnet, nende tuju langeb ning vaimne ja füüsiline suutlikkus väheneb. Nad avaldavad soovi võimalikult kiiresti voodisse pääseda ja kui pääsevad, siis uinuvad koheselt.

Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?
Freudistlik lähenemine

Õppimise hüpotees ?! unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; - magamine kergendab õpitu meeldejätmist).
Unustamise hüpotees?! une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983).
Evolutsiooniline hüpotees? unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima .

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 80 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Homkada Õppematerjali autor

Meeled, taju, tähelepanu. Kõik vastused kordamisküsimustele

retseptorid signaal mehhanismid Meeled Taju Tähelepanu Teadvus

Sarnased õppematerjalid

docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled, taju, tahelepanu

MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted

Tervisepsühholoogia

docx

Kordamisküsimused teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste

Psühholoogia

docx

Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kogemuse tõttu võib kontekst taju valesti mõjutada. Kui vaatlustingimused on piiratud, tekivad vead. Edasine piisav analüüs võimaldab olukorras selgusele jõuda. TÄHELEPANU Defineeri „tähelepanu“ mõiste. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral Kuidas erinevad tahtlik (ülalt alla) ja tahtmatu (alt üles) tähelepanu? Alt-üles - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Haaravad tähelepanu ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid äratavad tähelepanu. (imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne) Ülalt-alla - tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära,

Tunnetuspsühholoogia

rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine

Eripedagoogika

docx

Meeleelundid ja meeled

Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi ja sealt läheb signaal edasi aju suunas.rakud jagunevad P-rakkudeks mis kannavad endas infot värvi ja vormi kohta ja M-rakud mis kannavad infot liikumise ja sügavuse kohta. Mis on eristuslävi? Kõige väiksem ärritaja mida inimene on võimeline tajuma. Nagu näiteks kõige vaiksem heli mida tajub. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? 1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks. 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega.

Bioloogia

docx

Psüühika põhifunktsioonid 1.õpiküsimustik

Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar

Psüühika põhifunktsioonid

Rohkem sarnaseid