50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Homkada
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted
von Helmholtz) on basilaarmembr.eri osade karvrakud tundlikud erineva kõrgusega helide suhtes- st reageerivad erineva sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks) NS interpreteerib basilaarmembraani erinevate osade võnkeid erinevate helikõrgustena (membraani algusosa reageerib kõrgematele sagedustele; basilaarmembraani jäikus väheneb teo algusest lõpu poole). Tekitas probleeme madalsageduslike helide taju seletamisega! (alla 50 Hz sageduse puhul võngub kogu membraan) · Sagedusteooria (ehk jooksva laine teooria) autor G. von Bekesy (Nobeli preemia 1961) leidis, et Helmholtzil oli õigus vaid osaliselt: ovaalakna stimulatsioon paneb võnkuma basilaarmembraani ja heli kõrguse taju sõltub tõesti lainetuse kohast, kuid see on nii keskmiste ja kõrgemate sageduste puhul. Kuid madala, näit. 50 Hz
Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine
Kogemuse tõttu võib kontekst taju valesti mõjutada. Kui vaatlustingimused on piiratud, tekivad vead. Edasine piisav analüüs võimaldab olukorras selgusele jõuda. TÄHELEPANU Defineeri „tähelepanu“ mõiste. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral Kuidas erinevad tahtlik (ülalt alla) ja tahtmatu (alt üles) tähelepanu? Alt-üles - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Haaravad tähelepanu ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid äratavad tähelepanu. (imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne) Ülalt-alla - tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid