Unenäod Mirell Vanaaseme MJ112 Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis, kuulmis, lõhnatundmis, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta
70-75% ajast. Vaadates minu unereziimi on näha, et iga paari tunni tagant on monitor salvestanud teatud liikumise. Päris ülesse tõusen ehk kord või kaks öö jooksul, seda ilma põhjuseta või vee joomiseks. Samuti on näha, et olen pea igapäevaselt väga aktiivne, mis võiks soodustada piisavat väsimust ning head und, kuid siiski segab miski pidevalt und. Ise ennast analüüsides olen täheldanud, et veedan tõenäoliselt suurema osa oma uneajast REM-unefaasis. Olen harjunud noorest peale koguaeg midagi tegema. Alates lasteaiast saadik on mul olnud väga palju hobisid, millest mõnega tegelen aktiivselt ka praegu. Kuid hetkel on lisaks koolile veel ka töö ning eraelu tekkinud. See kõik mõjutab kindlasti tugevalt und ning just REM-une aega, kus ajutegevus on veel aktiivne ning igapäevaselt läbielatud kogemused, tunded ning mõtted võivad korduda. Öösiti tõustes mäletan väga tihti oma unenägusid, mis on
sellesse faasi mitu korda tagasi, naaseme sügavamast unest üha pikemaks ajaks pinnalisse. Teine faas. See algab peagi pärast uinumist. Kiiresti läheneme 4.faasi tõeliselt sügavale uele. Unesrännet ja rääkimist kohtab sageli just selles faasis. Seejärel võib EEG-aparaadiga jäädvustatud joonte põhjal tuvastada une lähenemist oma järgmisele faasile. Kolmas faas. Siin iseloomustavad und aju tugevamad elektrilised impulsid: ärkvelolekus mõõdetakse ainult 60, kolmandas unefaasis aga 300 volti. Nüüd tuleb meie äratamisega tõsist vaeva näha; me hingame aeglaselt ja korrapäraselt, südametegevus on aeglustunud ja temperatuur langenud. Neljas faas. Siin on uni kõige sügavam; seda näitavad EEG sügavad laiad lained. Öö esimeses unetsüklis jääme sellesse faasi küllaltki pikaks ajaks. Seejärel pöördume tagasi 1.faasi, millega kaasnevad selles ja järgnevas unetsüklis kiired silmaliigutused ja sageli erksad uenäod.
tuntakse teetarütmi nime all arvatakse, et see merihobukujuline ajustruktuur salvestab ka mälestusi. Sel ajal lõpetavad töö närvid, mis tavaliselt kannavad informatsiooni välismaailmast. (Guiley 2009: 7-8) 1.2. Miks me näeme und Enamik teadlasi on ühel meelel, et unenägudel - vähemalt REM-unenägudel on roll õppimisprotsessis (Guiley 2009: 8). Unenäod erinevad selle poolest, millises unefaasis nad esinevad kas REM-unes, kui uni algab (neid tuntakse hüpnagoogiliste unenägudena) või siis NREM-une ajal (Guiley 2009: 8). 3 Kõik imetajad (välja arvatud sipelgasiil), nagu ka mõned linnud ja roomajad, kogevad REM-und. Inimeste puhul väheneb vananemise käigus järk-järgult aeg, mis selles faasis veedetakse (Guiley 2009: 9) . On jõutud järeldusele, et unenägude nägemine on vajalik füsioloogiline
aktiivselt mõelda. Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1. Staadium – 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) Ärkveloleks läheb üle uinumiseks Uni veel pinnapealne Südametöö ja hingamine aeglustub Lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium – 50% uneajast (kestvus-20 min) Väga madal lihastoonus Kehatemperatuuri väike langus
Foto 4. Haige ettevalmistus uneuuringuks. 12 KOKKUVÕTE Tööd koostades sain unehügieeni kohta väga palju kasulikku infot. Kõige kummalisema nimega haigus minu jaoks oli ,,rahutute jalgade sündroom", mille sümptomeid pole varem unehäiretega seostanud minu jaoks oli väga üllatav, et seda sorti haigus olemas on. Lisaks sain teada, et polüsomnograafia abil on võimalik uurida, kaua inimene reaalselt magab ning mis unefaasis ta kellaajaliselt viibib. Tööd oli väga huvitav koostada just seetõttu, et omandasin enda jaoks palju huvitavat ja kasulikku, mille peale varem poleks tulnud või millele poleks varasemalt teemat uurimata tulnud. 13 KASUTATUD KIRJANDUS http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=85 http://www.tartuarstid.ee/uneraamat.html
aktiivselt mõelda. Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1.staadium - (u. 5% uneajast). Ärkvelolek läheb üle uinumiseks, uni pinnapealne, kukkumise tunne. Kestab mõni minut. 2.staadium - (u. 50% uneajast). Domineerivad teeta lained (kergem uni). Lihastoonus madal, kehatemperatuur madalam, võib toimuda unes rääkimist. U. 20 minutit järjest. sügav uni - nii 3. kui 4. faasi hõlmav mõiste; tunnuseks aeglaselt küljelt-küljele silmaliigutused, ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ja hingamine. Tegelikult on 3. ja 4
annaabi.ee 
