Meeled, taju, tahelepanu (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Tervisepsühholoogia

5 VÄGA HEA

MEELED

Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke ’i arvates?

I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine.
J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju.
2.    Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel , haistmismeel , maitsmismeel, kompimismeel .
Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk
Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada ‘’neuronite’’ keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks.
Sensoorne kodeerimine –protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.
Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
Meeltele ühine füsioloogiline protsess: väliskeskkonna stiimul – meeleorganite retseptorid / sensorid – transduktsioon – sensoorne kodeerimine – info liigub ajju.
3.    Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
Ülimaitsetundlikke on ligi 25% inimestest (25% maitsetundetud ja 50% keskmised). See sõltib keelenäsadest, maitsepungadest, genotüübist.
Ülimaitsetundlikkus - kui inimesele maitsevad väga mõrud, teravad toidud (kohv, vein, tugevamaitselised toidud).
5.     Mis on kinestees ? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Kinestees on lihasmeel – retseptorid kõõlustes, lihastes ja liigestes annavad infot ajule selle kohta, kuidas paikneb keha ruumis ja kuidas toimub liikumine.
Põlverefleks on automaatne venitusrefleks , mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega
6.     Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?
Lõhnataju e haistmismeele puhul puudub ühtne klassifikatsioon , see on äärmiselt subjektiivne osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumise ja emotsioonidega.
Maitsemeel on seotud keelepungade ja-näsadega…
KUULMINE
7.    Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu?
Väliskõrv: koosneb kõrvalestast, oimuluusse minevast minevast kuulmekäigust. Kuulmekäik on u 3cm. Kuulmekäigu lõpus in õhuke pingul nahk e trummikile . Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma ja see omakorda annab võnked edasi keskkõrva. Trummikile ülesandeks on ka kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest.
Keskkõrv: selles asuvad kuulmeluukesed ( alasi , vasar ja jalus ) Nende ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
Sisekõrv: seal asub kõrva kõige olulisem osa e tigu , teos paiknevad omakorda meelerakud , mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus toimub helide tajumine .
Helikõrgusi eristatakse erinevate kõrva osadega, heliallika asukohta aitab tuvastada võngete erinev ajaline jõudmine kõrva.
Lennuki ‘’kõrvad lukku’’ nähtus tuleneb rõhkude järsust muutusest.
8.    Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline võnkumine. Heli levimise kiirus õhus on 344m/s.
Inimese kõrv suudab eristada vahemikku 20-20 000 Hz.
9.    Mida detsibellides mõõdetakse?
Heli valjust
NÄGEMINE
10. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega.
Nt pea kallutamine paneb liikuma sisekõrva poolringkanalites oleva viskoosse vedeliku, mis omakorda liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvarakke.
Seosed nägemismeelega: vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt silmalihaseid, see tagab pea liikumisele vastavad silmaliigutused
11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkute vahemikku inimsilmsuudab eristada? (nm)
Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid on lainepikkus ja amplituud .
Inimsilmale nähtav valgus on 400-700 nm.
12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?
Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris - silmalihased - pupill - sarvkest
Müoopia – lühinägelikkus, silm on liiga ’’lai’’
Hüperoopia – kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas , lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha
Katarakt – läätse tuhmumine , vanadel inimestel.
13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib?
1)Young’i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria.
Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets .tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses ). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel ). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu.
(2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson)
Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium.
Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess???
Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks .
TAJU
14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi.
Aisting - füsioloogiline protsess, retseptorite aktiveerumine meeleorganil. Närviergastuse levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon . Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune).
Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine . (nt et see ongi tomat mitte õun vms).
Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil, närviergastuse levik ajju ja ajupiirkonna aktivatsioon) ja siis toimub objekti kui terviku äratundmine. Taju organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks. St taju on protsess, mulle kaudu meeleorganitelt saadetud andmete põhjal luuakse terviklik pilt.
15. Tooge näiteid tajuvigadest.
Valestikuulmine, väljendusväärtõlgendus
-ä.
16. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid : tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus.
Tervikuks sidumine - mingi sõlmimis teema.
Alt-üles töötlus teooria - James Gibson (20.saj), kirjeldas otsese taju teooriat, st kõik mis me tunnetame , tuleb otsese taju kaudu psüühikasse.
Ülalt-alla töötlus teooria - Richard Gregory, tajume midagi selle põhjal, mis teadmised on meil olemas vms. Väliskeskkondlik info, mis saabub, ei jõua psüühikasse sellisel kujul nagu peaks, vaid aju moonutab seda.
17. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus?
1. Visuaalse töötluse ajumehhanismid –
2. Vormitaju- Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (geštaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega?
Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine. Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole.
3. Võrgustikuteooria – Clock, Cat, Geoonid–2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse.
4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm).
5. Kauguste tajumine –
6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid ( spetsiifilised neuronid )ajus. Indutseeritud liikumine –objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt.
Vastavusprobleem –liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku (vastavad üksteisele)?
18. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
Lateraalne pidurdus - neuronitevahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis nõnda, et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrvalasuvate neuronite aktiivsust
Ruumiline vastastoime- läbiv printsiip ehk lateraalne intribitsioon – pidurdab enda kõrval olevat rakku. Selle tulemusena annab tugevama signaali. Kui esitada kõrvuti erineva heledusega ribasid (6-kõige heledam, 1-must). Kui aju vaatab seda pilti, siis tajume heleduse eristumisi lainetena.
19. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid.
Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (geštaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega?
20. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
Tajuline püsivus - taju omadus luua objektist stabiilne ‘’pilt’’, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu
22. Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike.
*Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral.
Alt-üles tähelepanu liik - tahtmatu , reflektoorne, passiivne, eksogeenne, stiimulite automaatne detekteerimine
Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik , aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine.
23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja.
Ajumehhanismid:
Keskused:

ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine),
taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek),
ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond,
silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks),
parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis.

24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria ( biased competition), mille kohaselt toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel.
*Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised – tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb
*Praiming–nn tähelepanu ülessoojendus- mehhanism – L_ _ L _ _ A _
*Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness)
Kui tähelepanu on suunatud teatudobjektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata .
*Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest.
*Dihhootilisekuulamise katse – jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest
*Kokteilipeo fenomen –keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga “ müra ” seas
Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22.
Tähelepanu piirangute rakendus : Mustkunst!!!
25. Kuidas võiks õpetada ADHD ’ga last?
ADHD – hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega.
*ADHD põhisümptomid:

Tähelepanu puudulikkus
Hüperaktiivsus
Impulsiivsus

*Õpetamise põhimõtted
Järgnevad meetmed on osutunud kasulikeks ADHD-ga laste igapäevase koolielu organiseerimisel:

loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond;
tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi;
päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta);
lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks;
selged reeglid;
arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas;
viivitamatu tagasiside andmine käitumisele;
positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest;
käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan;
auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid );
selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena;
õpilaste istekoht õpetaja lähedal;
personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga.

TEADVUS JA UNI
26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad?
Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet – teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas
*Teadvus

välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. (aga see pole definitsioon!)
vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele – teised saavad sellest aimu kaudselt , inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne !
psüühikas oluline roll, kuid need mõisted ei ole samatähenduslikud - mitte kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud.

*Tähelepanu

infotöötluse üks mehhanism (inimestel)... [ sisend -> sensoorne registreerimine -> infoga manipuleerimine ) -> väljundi tekitamine -> väljund; kõik inimesel olevad psüühilised protsessid on korraga kaasatud (taju, tähelepanu, mälu jne)
Tähelepanule on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud
Tähelepanu on selektsioon infotöötluses – ainult mõned stiimulid valitakse välja selle mehhanismi poolt, mis teadvusesse jõuavad
Tähelepanu on vaimne võime selekteerida stiimuleid, vastuseid, mälujälgi ja mõtteid, mis on käitumuslikult olulised kõigi teiste hulgas, mis on vähem olulised
Tähelepanu on teiste närvivõrgustike regulatsioon tähelepanu spetsiifiliste “võrgustike” pool, mis on seotud virguse säilitamisega, orienteerumisega või kontrollimisega (regulatsiooniga)

! ehk siis - Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral.
27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta.

Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine ; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.
Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
Transparentsus – teadvusväli on ‘läbipaistev’ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field ) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.

*Teadvuse seisundid :
- Kooma
- Sügav uni
- Pinnaline uni
- Paradoksaalne uni
- Hüpnagoogsed seisundid
- Unisus
- Virgus
- Ülivirgus
Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus ON.
28. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)?

Primaatide näide: Magava looma laubale tehakse lõhnatu , maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal , nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime ( Delfiinidel uuritud).
Laste eneseteadvus: Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast. Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus). 4-aastane laps
L,suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine). (Lewis & Osborne (1990) väidavad oma katsete põhjal, et juba ka 3aastased suudavad, kuid tuleb osata nende käest õigesti küsida, st arvestada nende keele arengutaset!)

29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist?

staadium ~ 5% uneajast - alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis -hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut.

staadium ~ 50% uneajast - domineerivad teeta lained, iseloomulikud on “unespindlid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K- kompleksid (hetkeline aktiivsuse vähenemine). Lihastoonus väga madal, kehatemperatuuri väike langes, võimalik unesrääkimine. Kestab u 20 min.

ja 4. staadium ~ 20% ehk 100 minutit!

3. staadium - inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained.
4. staadium - sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest selles staadiumis äratada.

Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit.
REM- une staadium - ~ 25% uneajast - REM - une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene ‘näeb und’.
-tekib 90-100 min peale uinumist;
-kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena;
- EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega;
-südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”)
- lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed)
-aju verevool 80%
-äratuslävi sama, mis sügavas unes , kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine.
Une funktsioonid:
-et hoida energiat
-aju püsiv termoregulatsioon
-närvirakkude detoksifikatsioon
-kudede taastamine
-sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid
-vähendada unustamist
- hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 – tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal)
-uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused
*Kuidas mõjutab unepuudus igapäevaelu?

nõrgestab immunsüsteemi, tõstab vähki haigestumise riski, südameveresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski, suurendab tõenäosust muutuda ülekaaluliseks, halvendab vaimset tervist
halvendab mälu ja õppimisvõimet
viib emotsionaalsele ebastabiilsusele ja ülemäärasesse stressi
katserottidel vähendanud eluiga 2-3 aastalt 2-3 nädalani (väheneb ka siis kui vähendada üksnes REM-und), ka inimestel, kes pidevalt unepuuduses (alla 6 tunni/ööp.) eluiga vähenenud .
REM une deprivatsioon : unisus, keskendumisvõime ja mälu halvenemine. REM une depriv.halvendab sooritusvõimet siiski vähem kui sügava une depriv.
10% inimestest vajab rohkem kui 8 tundi und ööpäevas; ja 5% saab hakkama ainult 5-6 tunniga ööpäevas
sama vajalik kui hingamine ja söömine

30. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?

Freudistlik lähenemine -
Õppimise hüpotees ?! - unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist)

Unustamise hüpotees?! - une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu
Evolutsiooniline hüpotees? - unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima
Aju aktiivsuse epifenomen -

Õppematerjalid:
Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni.
Gleitmani jt õpikust peatükid: „Sensation“, „Perception“, „ Consciousness “
„Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikust peatükid: 6 („Taju“), 1 („Psühholoogia, psüühika, teadvus“), ja 2(„Psühholoogia ajaloost“)
*Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad):
Aru ja Bachmann (2009) „Tähelepanu ja teadvus“, Tereping (1988) „Kuulmispsühholoogia“, Allik ja Luuk(1980) „Nägemispsühholoogia“

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 17 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Helenat95 Õppematerjali autor

Tunnetuspsühholoogia 1. seminar

taju meeled tähelepanu teadvus uni tasakaalumeel

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18

Psühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik)

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/

Eripedagoogika

docx

Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt värv, heledus, kuju). Aistingud on tähenduseta informatsiooni ühikud. Taju on psüühiline protsess ajus, mille tulemusena tuntakse ära tervik, organiseeritakse aistingud tähenduslikeks objektideks. Tajuelamused on tähendusega mustrid, kujundid või helid. Tajumine on aistingute sidumise tagajärjel tekkiv kogemus

Tunnetuspsühholoogia

docx

Kordamisküsimused teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste

Psühholoogia

docx

Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu- teadvus ja uni

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised

Tunnetuspsühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

· närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Rohkem sarnaseid