Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · K...
takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks energiat. Laetud kondensaatori tühjenemisel, see energia vabaneb
alasi, haamrike, jalus). Selle ülesanne on võimendada õhuvõnkeid, mis jõuavad sisekõrva, seal on tigu. Seal need võnked muudetakse närviprotsessiks. Võnkeid mõõdetakse hertsides. Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz. Üle 20 000 Hz on ultraheli (nt koerad kuulevad). Alla 16 Hz on infrahelid. Infrahelil on inimese psüühikale laastav toime paanikahood, hirm, võib isegi tappa. Lisaks hertsidele võib rääkida ka helitugevusest detsibellid. Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade
Teiseks põhjuseks helisignaali võimsuse spektraaltihedus on teatavast piirist väga hõre ja kõrv ei märka vähese tihedusga spektriosa puudumist. 3) väga väikese amplituudiga signaali komponendid jäävad allapoole süsteemi omamüra ja pole mõtet edastada. 4) Raadioleviks eraldatud laineastmikud on piiratud sagedusalaga ja ei võimalda signaali täieliku spektri ülekannet. Signaali nivoo ehk tase - väljendatakse voltides, vattides või detsibellides. Detsibellid on suhtelised logaritmühikud kus signaali väärtust võrreldakse logaritmiliselt. Signaali hetkvõimsus muutub pidevalt suures ulatuses, kuid kesmine võimsus on suhtelselt ühtlane. Signaali keskmist ehk dünaamilist nivood mõõdetakse impulssmeetritega, mille põhiosadeks on detektor ja integreeriv ahel. Signaali nivooks nim keskmist võimsuse suhet tingliku 0 nivooga, milleks loetakse 1mW või 1W. Ühikuteks on (dB mw) või (db W). Rohkem levinud on signaali taseme määramine
Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast
jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne aja tagusele skandaalsele etteastele Moskvas õigeusu kirikus kas tegu võiks olla kirikumuusikaga? Või skandalistide poolt kiriku ärakasutamisega? Õigeusklik nimetab juhtunut pehmelt öeldes kirikuhuligaansuseks, samas oli tegu (punk)palvega ja palve lubatavad detsibellid ning sinna juurde kuuluvate liigutuste laad ja intensiivsus pole ju eeskirjadega normeeritud, kuigi inimese sisemine kontroll peaks neid näitajaid suutma ohjes hoida. Kui küsida, milleks ja kellele oli Pussy Rioti aktsiooni vaja, siis sõltub kõik vaatenurgast ja kontekstist. Meenub (väga meelevaldne) näide kunstiajaloost. Marcel Duchamp´i poolt 1917.a. näitusele esitatud dadaistlik teos ,,Fontään" oli omas ajas ja kontekstis kunstiteos (2004.a
Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine. Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise. Mida detsibellides mõõdetakse? Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Tasakaalumeel annab meie märku meie pea liikumisest, mis võib tuleneda kas tahtlikest
Helilainesagedus(füüsikaline suurus) = heli kõrgus (vaste psüühikas) Omadused: Helilainete peegeldumine, helilainete murdumine Doppleri efekt lähenedes kõrgus kasvab, kaugenedes madalamaks 15. Teisendage 0.01 Pascalit detsibellideks (fikseeritud sagedus on 1000 Hz ja absoluutläveks on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist) 30 dB Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse)logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0dB) füüsikaline heli rõhktasemel 20mikro Pascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000Hz sagedusega (inimese keskmine häälekõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. 16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega.
vastupidavusülesandes“ oli täheldatud muusika kuulamisel positiivne mõju sportlikule sooritusele. 27 meessoost õpilast sporditeaduste osakonnast osalesid katses, kus neil tuli hoida ühe kindla raskusega kangi. Katset teostati kolmes erinevas olukorras. Ühes kuulasid osalejad veidi enne harjutuse algust motiveerivat, iseenda poolt valitud laulu või „valget müra“. „Valge müra“ on müra, mille võimsus jaotub ühtlaselt, ehk selle detsibellid ei muutu. (Rinde 2013: 2) Teises olukorras hakati muusikat või valget müra kuulama samaaegselt harjutusega, kuid kuulamine lõpetati poole harjutuse peal. Kolmandas alustati muusika kuulamist samaaegselt harjutusega ning muusikat kuulati kuni harjutuse lõpuni. 6 Need uuringus osalejad, kes kuulasid muusikat terve harjutuse vältel, hoidsid raskust
Töökeskkonnd: Füüsilised tingimused: peavad sobima töönõuetega Valgustatus- erinevad tööd nõuavad erinevat valgust. Ei tohi silmi kahjustada. Temperatuur- in peab end hästi tundma, ei tohi kahjustada töötegemist. Kui on väga külm. Väga palav- loidumus, tähelepanu langeb, täpsus langeb. Kui on ebamugav külm/kuumus. Pidev vahelduv temp kõige kahjustavam Müra- tõmbab tähelepanu ära tööst, segab kommunikatsiooni, väsitab. Osa kuulmisest võib kaduda. Detsibellid, etteennustavus(kui in teab, et müra tekib, oskab seda oodata). Liikumine- töö, kus inimene ise liigub. Töö, mis paneb in liikuma- probleemiks tervise kahjustused, liigesed. liiga kiire liikumine tööl hakkab põhjustama vigu. Saastatus- kahjustab tervist, ka märkamatu saastatus. Ei märka kõiki saasteid, mis ei lõhna, mida ei ole näha. Mürgid võivad imbuda. Esteetilised tegurid- et töökoht oleks meeldiv. kaks aspekti: visuaalne: et ruum oleks korras, remont tehtud, mugav
parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides. Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis
Me tahame kõiki projekte projektide eesmärkide võimalused ei kesta edukalt juhtida saavutamisest igavesti Kolmas määramatuse allikas: Vastuolu projektide prioriteetide vahel Tööstiil: detsibellid ja intriigid Valdav mehhanism projektide sünkroniseerimiseks: Kui iga projekti alustada nii ruttu kui võimalik, siis kõik lõpevad rutem Tööde hakkimine (Simulatsioon 9) Töö tegemiseks kulunud aeg ja töö lõpetamiseks kulunud aeg ei ole identsed. Kui me teeme natukene ühte tööd ja siis natuke teist tööd, siis ressursi isiklik efektiivsus võib olla väga suur aga töö lõpetamiseks kuluv aeg väga pikk. Iga projekti töö lõpetamiseks kuluv aeg koosneb:
annaabi.ee 
