Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus (3)

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon “ seminariks
Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus
PSÜHHOFÜÜSIKA ( meelte tundlikkuse mõõtmine)
1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast?
Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.
Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.)
2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust „Psühholoogia gümnaasiumile“ lk 32-36 ja lk 92-93).
3. Viige läbi väike kuulmiskatse iseendal ja/või enda sõbral (võrrelge tulemusi). Kirjelduse leiate siit:
http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure
Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz – 15000 Hz) kuulates „piiksude“ arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili peate kuulama vähemalt 5 korda – sisestage arvud tabelisse (printige tabel välja või kirjutage paberile). 3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest „piiksude“ arvust vastava sagedustaseme „piiksude“ keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see tabelisse. 4.) Kui olete 40-15000Hz jaoks need väärtused leidnud, tehke joonis, nii et x- teljel on väärtused 40 Hz-15000 Hz ja y-teljel neile vastav absoluutläve (dB) väärtus. Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lävi on kõigi helikõrguste korral sama? Kas kõrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav?
4. Kuidas kujuneb äratasuvusmaatriks (signaali avastamise teooriast)?
Kaasaegne psühhofüüsika e. signaalide avastamise teooria (100 aastat hiljem)
•Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias ).
(vastamiskalle –ingl k ‘bias’- tähendab teatud vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud)
•Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes statistiliste otsustuste teooriast tekib 2 tüüpi õigeid vastuseid: – vt joonis! 
>Tabamused (hits) &
>Õiged hülgamised ( correct rejections);
ning 2 tüüpi vigu: >Möödalasud (misses) &
>Valehäired ( false alarms)
5. Arvutage õigete eiramiste määr (correct rejection) (%) ja möödalaskude määr (misses) (%) õpilasel A, kui on teada, et õpilane A otsustas valikvastustega testis ei/jah küsimustele vastata teatud süsteemi alusel: nimelt, vastas ta 10 küsimuse korral „jah“ igale teisele küsimusele, lõpuks oli tal „jah“ vastuste seas kokku 3 õiget äraarvamist (tabamust, hits), lisaks on teada, et õigete „jah“ vastuste osakaal testis oli 0.6.
6 JAH
4 EI
Süsteem: 1,3,5,7,9 – Ei; 2,4,6,8,10 – JAH(3 õiget)
6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)!
MEELED
7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates?
Kant (nativism) – mõistus ise korraldab maailma, kaasasündinud. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda.
Locke( Empirism ) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused
8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Meeled - Meeleelundid
 nägemis-, -Silm
 kuulmis -, - Kõrv
 haistmis-, -Nina
 maitsmis- -Keel
 kompimismeel. -Nahk
Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele.
Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt:
Sensor ehk retseptor  aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad.
Meeltele ühine:

Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.

Sensoorne kodeerimine –protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.

Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
Mina ei ole.
Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene.
1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitse-tundlikkus. Naised > Mehed
2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp
Valged
10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme . Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks?
11. Mis on kinestees ? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Kinestees/propriotseptsioon( lihasmeel )
12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?
13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu?

• Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast  kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad .
  
• Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele ( alasi , vasar, jalus ). 
  

Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.

• Lisaks on trummikile ülesandeks  kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest
  

• Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud , mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid.
  

Tugeva nohu korral on
kuulmine nõrgenenud.

• Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas
  

• Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole . Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse.
  

Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega
Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva.
Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast.
14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
Heli = (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine. 20 –20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik).
Helilaine amplituud (füüsikaline suurus) = jõud pindala kohta = heli valjus
Heli intensiivsus(füüsikaline suurus)= võimsus/energia hulk pindala kohta = heli valjus ( vaste psüühikas)
Helilainesagedus(füüsikaline suurus) = heli kõrgus (vaste psüühikas)
Omadused: Helilainete peegeldumine , helilainete murdumine
Doppleri efekt – lähenedes kõrgus kasvab, kaugenedes madalamaks
15. Teisendage 0.01 Pascalit detsibellideks (fikseeritud sagedus on 1000 Hz ja absoluutläveks on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist)
30 dB
Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse)logaritmilised ühikud millegi suhtes.
Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0dB) füüsikaline heli rõhktasemel 20mikro Pascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000Hz sagedusega (inimese keskmine häälekõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks .
16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega.
Peale sisekõrvas asuva tasakaaluelundi aitavad inimesel tasakaalu säilitada ka lihastes ja liigestes olevad lihasretseptorid, mis ärrituvad lihaste pingutamisel. Lihastes olevad meelerakud edastavad infot keha asendi eest. Pea asendi muutustest annavad ajule teavet mõik, kotike ja poolringkanalid.
Mõigu ja kotikese seintes on hulgaliselt karvakestega meelerakke. Nendes on ka kaltsiumkarbonaadi kristalle sisaldav sültjas vedelik. Kui keha on mingis asendis, ärritavad kristallid oma survega teatud rakkude karvakesi. Kui keha asend muutub, ärritavad kristallid teisi rakke. Nendest rakkudest saadetakse impulss peaaju
tasakaalukeskusesse.
Poolringkanalites on nagu mõigus ja kotikestes vedelik ja meelerakud. Kuna poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes kolmel tasapinnal , siis igakordsel pea asendi muutmisel hakkab vedelik vähemalt ühes kanalis liikuma ja ärritab selle kanali meelerakke. Sealt saadetakse närviimpulss peaaju tasakaalupiirkonda
Seos nägemismeelega: 1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar -okulaar- refleks
17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm)
Nähtavvalgus on inimsilma garegistreeritav elektromagnetkiirgus , see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid : lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid–nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid -lm)
Elektromagnetlained koosnevad võnkuvast elektriväljast ja magnetväljast –need kaks esinevad alati koos. Enamasti räägitakse valguse “lainest” kui elektrivälja lainetusest –seega energia muutused määravad lainepikkuse ja amplituudi.
400 -700 nm–inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik.
18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?
Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu.
Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv.
Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed).
Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed
Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta . Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde.
Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd.
Inimese silm koosneb silmamunast ( bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis , mida ajuga ühendab nägemisnärv.
Kestadest on:
1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased.
kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea),
tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks.
2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta
tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea,
eesosa moodustab rips - e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast.
3. sisemise võrkkesta e. reetina
tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi.
võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim.
nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta.
silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts, selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub ( akommodatsioon ).
4. Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik.
5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha ( corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise.
6. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletilihaskoelist silmalihast, neist 6 tagab silmamuna liikumise igas suunas, seitsmes talitleb ülalautõsturina.
Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus , see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest.
Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus:
Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates.
Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda.
Värvust tajutakse kolvikeste abil (värvitaju). Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised - nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad.
19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib?
(1)Young’i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria.
Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets .tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses ). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel ). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine ; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu.
(2) Vastandprotsesside teooria (ehk oponent-värvuste teooria) (E.Hering; L.Hurvich & D.Jameson)
Olemas 6 erinevat värvikvaliteeti (punane-roheline, sinine-kollane, must-valge), mis moodustavad kolm vastandlikku paari (kaks esimest süsteemi (paari) määravad tajutud tooni, viimane (must-valge) aga määrab tajutud heleduse): - ja olemas ka vastavad retseptoritüübid - spektraalselt vastandlikud ganglionrakud. Ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium.
Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess???
Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks .
20. Mis on retseptiivväli? („Nägemispsühholoogia“ lk 62-63, „Tähelepanu ja taju“ lk 338)
TAJU
21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi.
Aisting (sensation) - Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm)
Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine ). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat , mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn taju kujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
ERINEVUS: Aisting on füsioloogiline, taju aistingujärgne psüühiline protsess. Aisting on närviergastuse levik ajju, taju on selle teadvustamine ja kokkupanek ajus.
Aisting(sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid.
Tajuelamuse tekkeprotsess:
22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi.
Valestikuulmine, väljendiväärtõlgendus, tajuviga –
23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus!
Tervikuks sidumine – sõlmimisprobleem
Meel: Nägemine (kriipsud, kaared , värvid ...)
Meel: Kuulmine (helid, sõnad, “Hei, see on ju tomat!”...)Meel: Maitsemeel (mõru, hapu, magus...)
AJU: Mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara...
Taju lõpp- produkt : tajukujund -“Tomat!”
1)“alt-üles” töötlus ( bottom -up), mis algab madalama taseme tunnustest (nagu näit. joonte kalded , nurgad, pikkused tähekujus jne), mis omakorda aktiveerivad kõrgema taseme ühikuid (tuntud geom .figuurid; tähed; sõnad) - põhineb üksikomaduste detektorite tööl /feature detectors / (vt – meeled2 – Nägemine)
2) “ülalt-alla” töötlus (top-down), mis põhineb tajuva organismi ootustel ja hüpoteesidel olukorra kohta (katse!)
Alt-Üles – Üksikud detailid, mis muidu tervikut ei moodusta. ( ühe erineva tähe leidmine teiste seast ühe erinevuse põhjal.)
Ülevalt-Alla – ( tuttava leidmine rahva hulga seast – mitme tunnuse alusel.)
Alt-üles töötlus – otsese taju teooria
Ülevalt – alla töötlus – mitteotsene teooria, akna video
24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus?
1. Visuaalse töötluse ajumehhanismid –
2. Vormitaju- Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks ( gruppideks ) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (geštaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega?
Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine.Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole.
3. Võrgustikuteooria – Clock, Cat, Geoonid–2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse.
4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm).
5. Kauguste tajumine –
6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid )ajus. Indutseeritud liikumine –objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt.
Vastavusprobleem –liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku (vastavad üksteisele)?
25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet! Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada! Ruumiline vastastoime- läbiv printsiip ehk lateraalne intribitsioon – pidurdab enda kõrval olevat rakku. Selle tulemusena annab tugevama signaali. Kui esitada kõrvuti erineva heledusega ribasid (6-kõige heledam, 1-must). Kui aju vaatab seda pilti, siis tajume heleduse eristumisi lainetena.
26. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid!
Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (geštaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega?
27. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm).
28. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Vaata küsimus 24.
TÄHELEPANU
29. Proovige defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike.
Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursipiirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral.
Tähelepanule on iseloomulikud mahu või ressursipiirangud, tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon , ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine)
Tähelepanu liigid:
- Kontrollitavuse järgi
1. Alt-üles (bottom-up) - tahtmatu , reflektoorne, passiivne, eksogeenne , (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine . Ootamatult ilmuvad ja uudsedobjektid äratavad tähelepanu. Lisaks... imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne
2. Ülalt-alla(top-down) -tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanukontrollseadistus:teatavrežiim,mismäärabära,millisessuunastähelepanuonkallutatud(hoiakud,isiksus,mälestusedjnejakaeelnevadsündmusedmõjutavadtähelepanukontrollseadistust).
Tahtliku (ülalt-alla) ja tahtmatu (alt-üles) tähelepanu koos toimimine
Kusonvõtmed?(Võtmed–representatsiooniaktivatsioon-tähelepanukontrollseadistusemuutmine,ülalt-allasuunatudtähelepanu–tuvastamaksvõtmetesarnaseidobjekte.Otsing... Ahhaa ..Keldrivõtmed(alt-ülesinfovõrdlusrepresentatsioonigamälus)–poleõige..Otsing...Võtmed!Leitud!
- Suunatuse järgi
1. Selektiivne(selective) -suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi. NT.
2. Jagatud ( divided ) –mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). Nt Autoroolis räägid telefoniga .
- Sisemine – Välimine
Sisemine(covert)varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanu ressursi ümberjagamine)
Väline(overt)–avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas–nt silmaliigutused objekti suunas.
30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises?
Ajumehhanismid:
Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis.
31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria ( biased competition), mille kohaselt toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel.
Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised – tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb
Praiming–nn tähelepanu ülessoojendus- mehhanism – L_ _ L _ _ A _
Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness)
Kuitähelepanuonsuunatudteatudobjektile/tegevusele,siisvõivadsamasstseenismõnedobjektid,miseioleseotudülesandega,jäädateadvustamata.
Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest.
Dihhootilisekuulamise katse – jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest
Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga “müra” seas
Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22.
Tähelepanu piirangute rakendus : Mustkunst!!!
32. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel?
Töömäluks nimetatakse seda osa mälust, mis hoiab aktiivset, töödeldavat materjali. Töömälu üheks ülesandeks on kontrollida infovoogude valikut ehk tähelepanu.
Informatsiooni liikumise lõppsihiks on pikaajaline mälu. See, kui kauaks ta sinna püsima jääb, sõltub infole omistatud tähtsusest ning uue info ja varasema kogemuse seostamisest
Uut materjali peaks pidevalt seostama juba varem õpituga, sest siis on suurem tõenäosus, et ka uus info salvestub pikaajalisse mällu. Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka tähelepanu „mahtu“- korraga on inimene võimeline visuaalselt haarama mitte rohkem kui 4-5 infoühikut, kuulmises 7+/-2 ühikut.
33. Kuidas võiks õpetada ADHD ’ga last?
ADHD – hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega.
ADHD põhisümptomid:
Tähelepanu puudulikkus
Hüperaktiivsus
 Impulsiivsus
Õpetamise põhimõtted
Järgnevad meetmed on osutunud kasulikeks ADHD-ga laste igapäevase koolielu organiseerimisel:
 loo struktureeritud ja etteennustatav keskkond;
 tööta õpilasega kindlalt ja väldi ebaõnnestumisi;
 päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta);
 lühemad õppesessioonid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamiseks;
 selged reeglid;
 arutage läbi kõik muutused reeglites ja päevakavas;
 viivitamatu tagasiside andmine käitumisele;
 positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest;
 käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan;
 auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid );
 selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena;
 õpilaste istekoht õpetaja lähedal;
 personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga.
TEADVUS JA UNI
34. Defineeri mõiste “teadvus”. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad?
Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.
•Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele – teised saavad sellest aimu kaudselt , inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne !
•Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted ei ole samatähenduslikud - mitte kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud.
Teadvus ja tähelepanu on samuti erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast ; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet – teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas.
35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta.
Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne /personaalne.
•Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
• Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” ( conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus;
ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest,
värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
•Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
Teadvusseisundid – Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus , Virgus, Ülivirgus
36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)?
Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest
•Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik.
•Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe.
•Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal , nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime.
• Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast ( Amsterdam , 1972; tegi lastele peeglitesti)
• Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus)
• 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) -
- Gopnik & Astington (1988) – kommikarbi test.
37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist?
1. staadium ~ 5% uneajast
alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega.
Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne.
Südametöö ja hingamine aeglustub,
lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne.
Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid.
Kestus ~mõni minut.
2. staadium ~50% uneajast MR 2011
domineerivad teeta lained, iseloomulikud on “unespindlid”
(1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja
K- kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine).
Lihastoonus väga madal.
Kehatemperatuuri väike langus.
Võimalik unesrääkimine.
Kestab ~20 min.
3. ja 4. staadium ~20% ehk 100 minutit! MR 2011 32
3. Staadium – inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained.
4. Staadium – sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada. . . . . . .
Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit
REM-une staadium ~25% uneajast MR 2011 34
/Rapid Eye Movements/ REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene „näeb und‟.
(Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!)
-tekib 90-100 min peale uinumist;
-kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena;
• EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav );
-südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”)
- lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed)
-aju verevool 80%
-äratuslävi sama, mis sügavas unes , samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine.
Miks on uni vajalik ??
-et hoida energiat?
-aju püsiv termoregulatsioon ?
-närvirakkude detoksifikatsioon?
-kudede taastamine?
-sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid?
-vähendada unustamist?
-hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 – tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal.
-uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused?
Uni on sama vajalik kui hingamine ja söömine. Ööpäevarütmi segipaiskumine ja unepuudus...
- nõrgestab immunsüsteemi, tõstab vähki haigestumise riski, südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski, suurendab tõenäosust muutuda ülekaaluliseks, halvendab vaimset tervist
- halvendab mälu ja õppimisvõimet
- viib emotsionaalsele ebastabiilsusele, ülemäärasesse stressi
- katserottidel vähendanud eluiga 2-3 aastalt 2-3 nädalani (väheneb ka siis kui vähendada üksnes REM-und), ka inimestel, kes pidevalt unepuuduses (alla 6 tunni/ööp.) eluiga vähenenud.
38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?
Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992).
•Freudistlik lähenemine.
•Aju aktiivsuse epifenomen ?
•Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus
valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist)
•Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983).
•Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000)
! Unenäod ja REM-uni pole sünonüümid ! - viimane on füsioloogiliselt määratletud unestaadium (mõõdetav), ning REM-uni ei ole vajalik ega piisav tingimus unenägudeks, kuigi ta näib küll olevat tüüpilisim tingimus selleks .
Unenägude „aktivatsiooni-sünteesi mudel‟ (Hobson & McCarley,1977)
-esimene neurobioloogiline mudel, mis selgelt lükkas ümber freudistlikku tüüpi seletused (... a la: lapseeast pärit teadvustamatute keelatud v allasurutud soovide ja tunnete avaldumine...)
Kujundid , mida me „näeme‟ unes, tekivad täiesti juhuslike närviaktivatsioonide tulemusena, mille algatajaks on kolinergilised tuumad (nRPO) ajutüves; kui aktivatsioon saabub aju kõrgemale tasemele, siis aju teeb täpselt sama, mida ta teeb ärkvel olles, kui püüab aru saada mõnevõrra ebamäärastest stiimulitest –püüab neile anda tähendust, seletust!
12