Meeleelundid ja meeled

Q: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Kuidas Tänu millisele mehhanismile?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Mis on aistingu ja taju erinevused?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Miks tekivad tajuvead?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse IKanti ja JLocke arvates?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Mis on retseptor?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Mis on kinestees?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Q: Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Meeleelundid ja meeled

Liiv, Tiina

Meeleelundid ja meeled (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Bioloogia

3 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks?
Kuidas Tänu millisele mehhanismile?
Mis on aistingu ja taju erinevused?
Miks tekivad tajuvead?
Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse IKanti ja JLocke arvates?
Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?
Mis on retseptor?
Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud?
Mis on kinestees?
Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?
Mis on heli Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada?
Mida mõõdetakse detsibellides?
Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega?
Kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles?
Mis on eristuslävi?
Kuidas määrata kuulmise absoluutläve?
Mis on visuaalne agnoosia?
Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
Mis on lateraalne pidurdus?
Mida tähendab tajuline püsivus?
Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu tähelepanu ja teadvuse protessidega?

Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund , kus asuvad retseptorid , nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti ) eksamiküsimus.
Tasakaalumeel - tasakaaluelund , nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad.
Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale.
Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater -Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud , higinääre.
Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisosas on tundlikud retseptorrakud mis reageerivad lõhnadele. See saab toimuda ainult õige koguse niiskuse olemasolul , mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisosa paikneb ninaõõne ülaosas. Ninaõõne tipus asuv limaskest ; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevatele lõhnaainetele. Aju haistesibulas asuvad haistepäsmakesed, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad.
Maitsemeel - keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Maitsmismeele stiimuliteks on molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keemilise reaktsiooni ( vaja niiskus). Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat , mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline.
Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu , vasar, alasi , jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga . Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr.
Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed – hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud . Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige tõesemana ( kuigi see vahel ei pruugi nii olla ja nägemine võib meid petta).
Küsimus: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks?

Haistmismeelest

Maitsemeelest

Kuulmismeelest

Nägemismeelest

Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile?
Valu algab nahas olevatest retseptoritest, millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele.
Valutunne saab vähendada morfiini ja kodeiini abil. Need ained takistavad närviimpulsi ülekannet mis on seotud valu tundmisega. Kuid valuaistinguid saab vähendada ka väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria järgi peab valuaisting ajuni jõudmiseks läbima närvi “värava”, valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis takistavad notsitseptorite poolt edastatud signaale ja neid ei edastata ajusse. Näitena: nõela puhul võib tekitada enne torget nahale survet – siis läheb nn väravkontrolli survehaistingu signaal ja valuhaisting jääb väikeseks.
Lisaks on inimesi, kes ei tunne valu – ( mutatsioon ) või ei tunne valikuliselt. Näiteks mina ei tunne mesilaste ja herilaste nõelamisi – samas sääse torget tunnen.

Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus.

Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased
Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon.
Sensoorne adaptatsioon.

Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima?

Sensoorne kodeerimine
Sensoorne adaptatsioon
Sensoorne transduktsioon
Inimene muutub tuimaks.

Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide.
Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga – seostame seda aga lillega )

Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
Tajuvead tekivad sellest et me otsustame erinevalt – on kaks süsteemi 1. intuitiivne, kiire ja automaatne ja 2. aeglane, kaalutletud, teadlik ja loogiline. Kui otsustame kähku võime sageli eksida. On erinevaid näiteid internetist – näiteks kus on paralleelsed jooned aga küljed on viirutatud tekitades efekti – nagu oleks ülemised otsad joontel koos, või kui kahele sirglõigule joonistada lõpud nii , et ühel on nagu nooled ja teisel tagurpidi nooled – automaatselt tundub see joon lühem mille otsas on nooled. Aju veab alt kui otsustada kiirelt.

Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I. Kanti ja J. Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht?

I. Kant - inimestel on kaasasündinud ruumi ja ajataju kuhu siis hiljem kogutakse juurde informatsiooni
J.Locke – sündides on inimene nagu puhas leht ja teadmised tulevad läbi kogemuste.
Tänapäeval on psühholoogia seisukoht, et info on mõjutatud.

Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?

KNS'is olev perifeeria moondunud kujutis, kus suuremalt esitatud on need alad, kus on suurenenud tundlikkus ja madalam kahepunktilävi. Nägu, huuled, jäsemed.Põhimõtteliselt nagu inimese kujutis oleks laotatud ajukoorele aga käed, huuled, silmad, jalalabad on suuremad kui oleks normaalne.

Mis on retseptor ?

Närvirakk mis võtab vastu ärrituse

Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus?

Umbes 25% inimkonnast on ülimaitsetundlikud. Seda saab määrata seennädade arvu järgi keelel katse abil. See tähendab seda, et mida rohkem seennäsasid seda maitsetundlikum on see inimene ja suudab eristada rohkem erinevaid maitseid kui tavaline inimene.

Mis on kinestees ?

Inimese võime tunnetada oma keha liikumist.

Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis?

Põhimõtteliselt võtavad kõik meeled vastu nii füüsilisi kui keemilisi stimulatsioone väliskeskkonnast. Meeleretseptoreid jaotatakse stiimuli päritolu alusel kas stiimul pärineb väliskeskkonnast või stiimul pärineb sisekeskkonnast. Stiimuli laadi põhjal liigitatakse sensoreid kas valgusele , mehaanilisele stiimulile, keemilisele stiimulile või temperatuurile reageerivateks. Silma mõjutab enam valgus, mehaaniline stiimul, maitsmismeelt keemiline stiimul, temperatuur, mehaaniline stiimul, kuulmist mõjutab mehaaniline stiimul,puutetundlikus temperatuur, mehaaniline stiimul. Tasakaalumeelt mõjutab mehaaniline stiimul.

Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme.

Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele, mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub selles järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni.

Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?

Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal.
Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega.
Kõrgemate helide puhul on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr.

Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)

Heli on õhus liikuvate molekulide süsteemi järgi võnkumine. Inimene kuuleb helisagedusi 20 Hz - 20 000 Hz

Mida mõõdetakse detsibellides?

Detsibellides mõõdetakse helitugevuse taset.

Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega?

Tasakaalumeel annab meie märku pea liikumisest , mis tuleneda tahtlikest liigutustest või välisest jõust. Aitab meil aru saada kus on „üleval“, kus on „all“ ja kas me liigume stabiilsel kiirusel või muutuva kiirusega. Tasakaalumeele retseptorid asuvad poolringkanalites sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord kui pea liigub. Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse.
Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma.

Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm)

Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis.
Valguslaine parameetrid : lainepikkus ja amplituud . Omadused: neeldumine , peegeldumine, murdumine .

Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles?

Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi ja sealt läheb signaal edasi aju suunas. rakud jagunevad P-rakkudeks mis kannavad endas infot värvi ja vormi kohta ja M-rakud mis kannavad infot liikumise ja sügavuse kohta.

Mis on eristuslävi?

Kõige väiksem ärritaja mida inimene on võimeline tajuma. Nagu näiteks kõige vaiksem heli mida tajub .

Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve?

1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks.
2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa
3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi

Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi -Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega.

Weberi seadus – eritusläve suurus on võrdeline standartstiimuli suurusega.
Selle seaduse abil saame võrrelda erinevate aistinguviiside tundlikust.
Fechneri seadus – aistingu tugevus on võrdne füüsikalise stiimuli intensiivsuse logaritmiga.
Kuigi see seadus ei kehti täielikult on ta abiks stiimuli intensiivsuse ja subjektiivse tunde seose määramisel.Weberi seaduse järgi mida väiksem on murd seda tundlikum on modaalsus – näiteks keedusoola mõju keelele on 33, 5 % ehk 1/3.

Mis on visuaalne agnoosia ?

Kui inimene näeb objekti aga ei suuda teda ära tunda.

Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest.

Tervikuks sidumise eel analüüsitakse kõiki elemente närvirakkude süsteemis ja aju paneb asjaolusid silmas pidades terviku uuesti kokku.

Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?

Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku.

Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe

Tajulise grupeerimise puhul vaatleme, sarnasusi , ühist tausta , lähedust, suletust – kõiki omadusi mida suudame näha ja märgata erinevate meelte abil.

Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine ?

Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu: binokulaarsed sügavustunnused: silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul .
Monokulaarsed sügavustunnused: visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või pildilased tunnused: lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid, kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise, tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ning valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer , kui vari üleval -- obj nõgus.
Liikumisparallaks - sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). Optiline vool - objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks , kaugenedes väiksemaks. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga.
Kiiruse tajumine - liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa). Liikumine silma võrkkestal ei pea olema tingitud stiimulite liikumisest: näiline liikumine (tekitavad liikumatud stiimulid , mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/ asukohas (nt film) Silmaliigutused -- kujutis võrkkestal muutub, kuid aju võtab silmade asendi muutumisest tingitud nihkeid arvesse. Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine: indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või lähedalasuvate objektide liikumine. Teiseks vastavuse probleem - kui vaade muutub, peab taju kindlaks tegema, millised praeguse vaate aspektid vastavad eelmise vaate aspektidele. Selle põhjal järeldus, kas ja milline liikumine toimus.

Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid

Kui nägemise korral nägemisrakud omavahel mõjutavad teineteist nii, et üks aktiivne närvirakk takistab teise närviraku aktiivsust.Näiteks kui paberil on ühe värvi erineva tonaalsusega jooned siis tundub tumedama juoone pool olev serv heledam kui heledama pool – see ainult tundub, sest närvirakud ei lase neid teisiti näha.

Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike.

Silmaliigutusi on tahtlikke ja tahtmatudi. Tahtmatud – kujutise automaatne nägemine, tahtmatud silmaliigutused objekti vaatamise, silma väikesed hüpped. Tahtlikud on siis kui jälgime midagi , tahtlikult vaatame teravamalt või tahtlikult hüppame ühelt esemelt teisele.

Mida tähendab tajuline püsivus?

Kui me teame midagi millestki , siis me mäletame seda – näiteks kui me teame et puu on meist kõrgem, siis puust kaugenedes ja nähes teda väiksena teame, et ta on meist kõrgem.

Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja teadvuse protessidega?

Taju psühholoogias kirjeldatakse objektiivset tegelikkuse peegeldamist teadvuses. selleks on vaja kujundit ära tunda – kasutame selleks mälu ja tähelepanu ja identifitseerida – selleks on vaja teadvust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tiina Liiv Õppematerjali autor

psüühika põhialused

Sarnased õppematerjalid

docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18

Psühholoogia

docx

ÕPIKÜSIMUSTIK 1

1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on

Psüühika põhifunktsioonid

docx

Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 1

nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi, vasar ja jalus. Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma, panevad vedeliku võnkuma. Endolümf mõjutab karvarakke ja see liikumine on see signaal, mis transduktsiooni käigus muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju. Kuidas toimub 1. kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3

Psüholoogia

docx

Psüühika põhifunktsioonid 1.õpiküsimustik

1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2

Psüühika põhifunktsioonid

docx

Meeled, heli, helilained

1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet

Psühholoogia

docx

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled ja aisting

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled ja aisting Autor: R. Lugeda: Gleitmani õpik, 4.peatükk 1. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Inimene kui passiivne tajuja - Inimene sünnib puhta lehena ning kogemused saadakse läbi tajuliste kogemuste. Inimene kui aktiivne tajuja - sündides juba on raamistikud, kategooriad - ruum, aeg, koht jne… 2

Tunnetuspsühholoogia

docx

Meeled ja aisting kordamisküsimused

Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad vaslguse füüsikalistes omad

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk