Kordamisküsimused teadvus (0)

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon “ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus
PSÜHHOFÜÜSIKA ( meelte tundlikkuse mõõtmine)

Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast?
Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni).
Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit.
2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust „Psühholoogia gümnaasiumile“ lk 32-36 ja lk 92- 93).
Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata.
Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra.
Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. Meeled on tundlikumad madala stiimuli korral, mida intensiivsemaks muutub stiimul,seda halvemini me seda tajume. Peab paika aga ainult keskmiste stiimulite korral.
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu.
Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi- ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu.
Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes- mida madalam lävi, seda kõrgem analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.
Weber-Fechneri seadus- kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis,siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis ehk suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.
Stevens leidis, et paljudel juhtudel peab stiimuli intensiivsuse ning tajumulje seose puhul paika astmefunktsioon. Selle järgi mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasem on tajumulje kasv.

Viige läbi väike kuulmiskatse iseendal ja/või enda sõbral (võrrelge tulemusi). Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz – 15000 Hz) kuulates „piiksude“ arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili peate kuulama vähemalt 5 korda – sisestage arvud tabelisse (printige tabel välja või kirjutage paberile). 3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest „piiksude“ arvust vastava sagedustaseme „piiksude“ keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see tabelisse. 4.) Kui olete 40-15000Hz jaoks need väärtused leidnud, tehke joonis, nii et x- teljel on väärtused 40 Hz-15000 Hz ja y-teljel neile vastav absoluutläve (dB) väärtus. Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lävi on kõigi helikõrguste korral sama? Kas kõrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav?
4. Kuidas kujuneb äratasuvusmaatriks (signaali avastamise teooriast)?
Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting .
SAT ( signal detection theory ehk SDT; David Green ja John Swets). Lähtub eeldustest, et lävi ei ole püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes mõjuvad sellele ka sensoorsed ning otsuse vastuvõtmisega seotud infotöötlustasandid (nt inimene otsustab huupi vastata ’’jah’’). Keeruline on seega tabada reaalset tundlikkust ja vastuse kriteerumi mõjusid, sellest tulenevalt need vastused, kus isik küll teatab signaalist, kuid tegelikult seda ei kuulnud , kannavad nime ’’valehäired’’. SAT on välja töötanud kvantitatiivsed meetodid sensoorne tundlikkuse ja vastuse kriteerumi eristamiseks.
Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (teatud vastuste eelistamine, ehkki stiimuleid pole muudetud). On 2 tüüpi õiged vastused (tabamused & õiged hülgamised) ja 2 tüüpi valed vastused (möödalasud & valehäired). Äratasuvuse maatriks on üks vastamiskalde põhjuseid.
5. Arvutage õigete eiramiste määr ( correct rejection) (%) ja möödalaskude määr (misses) (%) õpilasel A, kui on teada, et õpilane A otsustas valikvastustega testis ei/jah küsimustele vastata teatud süsteemi alusel: nimelt, vastas ta 10 küsimuse korral „jah“ igale teisele küsimusele, lõpuks oli tal „jah“ vastuste seas kokku 3 õiget äraarvamist (tabamust, hits), lisaks on teada, et õigete „jah“ vastuste osakaal testis oli 0.6.
6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)!

MEELED

7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke ’i arvates?
Immanuel Kant ei olnud nõus oma kaasaegse seletusega, et kõik teadvuses olev tuleneb kogemusest, vaid osad teadmised on kaasasündinud ning osad õpitud. J.Locke’i arvates aga teadmised pärinevad kogemusest, inimene sünnib puhta lehena.
8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
Kõigile meeleelundeile ühised füsioloogilised protsessid: kõik nad registreerivad infot (heli, valgust, lõhnamolekule), mis transduktsiooni käigus moondatakse närvisignaaliks.
9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
Alla 15 näsa – nontaster
15-35 näsa – average taster
Üle 35 näsa – supertaster
Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega.
10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks?
1) Vigastus
2) Perifeersed notsitseptorid nahas
3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni
4) dorsaaljuuresse,
5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde.
Negatiivne adaptsioon - aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel ( pimedusadaptsioon ). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni , vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus.
11. Mis on kinestees ? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus .

Põlvekõõluse stimuleerimine

Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus)

Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde)

Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma.
12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse?
Toidu maitse
13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu?

stiimuli vastuvõtt retseptorites

transduktstioon ja kodeerimine

aju (esmane kuulmisala tempraalsagaras) Broadmanni kuulmisalad 41,42
14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
20-20 000 Hz.
Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus , amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine . Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise.
15. Teisendage 0.01 Pascalit detsibellideks (fikseeritud sagedus on 1000 Hz ja absoluutläveks on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist)
16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega.
Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund , koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist, mis on täidetud endolümfiga (vedelik), esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud (karvarakud).
Retseptorid- Karvarakud (karvakesed - stereotsiilid ja 1 pikk kinotsiil)
Stiimuli tüüp- Mehhaaniline. Endolümfi liikumine. Raskusjõud.
Juhteteed- Retseptorrakk – VIII kraniaalnärvi vestibulaarnärvi neuroni perifeerne jätke – neuroni keha (ganglionis) - sama neuroni tsentraalne jätke (aksonite kogumid) - lähevad edasi piklikaju tuuma ja väikeajju
Infot vastuvõtvad ajupiirkonnad- piklikaju vestibulaartuumad ja väikeaju
Tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar -okulaar- refleks – kujutise stabiilsuse hoidmiseks pea liikumisel (silmad liiguvad vastupidises suunas pea liikumisega). Kujutise automaatne stabiliseerimine : kinesteesiga seotud nn optikineetiline refleks – keha liikumisest (pea liikumisest) tuleneva kujutise muutuse stabiliseerimine – info lihasmeelelt.
17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm)
400-700 nm
Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus , see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis.
Valguslaine parameetrid : lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm)
Omadused: neeldumine ,peegeldumine, murdumine
18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired?
Kõvakest+ sarvkest (fibrookest)
Sarvkest
Võrkkest
Eeskamber (eesmine uveiit)
Klaaskeha ( tagumine uveiit)

Visuaalne väli

Signaali transduktsioon retseptorrakkudel

Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse amakriinrakkudesse,

sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt,

väljub silmakoopast

ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt. kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool.

Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest.

Edasi liigub signaal aju tagumistesse osadesse, ajukoorde, mida nimetatakse esmaseks nägemiskorteksiks.
Kolvikesed ( circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule
Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine . Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon – roos) molekulide abil
Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.
19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib?
Trikromaatiline teooria

3 erinevat koetüüpi ( koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele
Üht tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödekdakse sinise värvina
Keskmist tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline
Kolmandat tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane

Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist
Vastandprotsesside teooria
Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile

Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud .
On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine-kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt.
Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi

20. Mis on retseptiivväli? („Nägemispsühholoogia“ lk 62-63, „Tähelepanu ja taju“ lk 338)
Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib.

TAJU

21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi.
Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade.
Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus)
Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule
Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse
Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom )
Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul
Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon
22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi.
Kaasasündinud värvipimedus – akromatopsia – kolvikesed ei suuda registreerida valgust
23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus!
Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt

üksiktunnuste avastamine
seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine.
Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine.
Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks .

Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega.

Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?).
hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile.
Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid.

24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus?
Frontal lobes(otsmikusagar)
Parietal lobes (kiirusagar)
Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses)
Occipital lobes (kuklasagar)
Temporal lobes ( oimusagar )
Inferotemporal cortex (ajukoor)
Cerebellum (väikeaju)
V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO
V1;2- esimene nägemistaju, sisaldab ernevaid värvuse ja vormi eest vastutavaid rakke
V3; V3A- vastutab vormi eest (eriti liikvel olevate objektide vorim eest), ei erista värve
V4- enamus rakke vastutab värvi eest, samuti joonte nägemine?
V5- liikumine
IT- vorm
25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet! Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust
26. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine ? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid!
Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine.
27. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus?
28. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?

TÄHELEPANU

29. Proovige defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike.
Tähelepanu ülesandeks on tajuinfo selekteerimine
• Valikut juhivad kaks üldist mehhanismi:
– Tahtmatu tähelepanu (alt üles)
– Tahtlik tähelepanu (ülalt alla)
• Valik saavutatakse olulise võimendamise ja ebaolulise pidurdamise abil
• Tähelepanu kattub osaliselt töömälu ja teadvuse mõistete ning substraadiga
Võib olla nii välja suunatud (sensoorne) kui sissepoole suunatud (ideaalne). Samuti on tähelepanu selektiivne, valides omastatavat infot mitme võimaliku teabeühiku hulgast. Ehk tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus.
30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises?

Ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele.

Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ning löögivalmiduse
Taalamuse mittespetsiifiliste tuumade ja paleokorteksi neuronituumade selektiivne ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks.
Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest.

Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle.
Silmaliigutusi reguleerivad keskused.
kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj).
parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 

31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Tähelepanu tagab tajumehhanismide sobiva aktivatsiooni ja õige töö; tähelepanu on valiv taju. Tähelepanu seob objekti erinevad tunnused tervikuks. Seos mäluga- töömälus sisalduv informatsioon defineerib tähelepanu mahu ja tähelepanu keskmes ning piirimail oleva materjali hulga, mälumehhanismides säilitatakse infot sellest, mis on oluline ja mida valida.
32. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel?
Tähelepanu võtab osa kesktäidesaatva komponendi kognitiivsete protsesside funktsioneerimise kontrollimisest ja infopüsimisest töömälus. Kui organism suunab millelegi tähelepanu, tuuakse vastav info üle töömällu.
Töömälu kesktäidesaatva komponendi efektiivseks funktsioneerimiseks on olulised järgmised tähelepanu omadused: oskus tähelepanu fokuseerida, jagada ning ümber lülitada.
Töömälu tuumaks on kesktäidesaatev komponent, mis vastutab kognitiivsete protsesside
järelevalve eest ja koordineerib töömälu tegevust.
a) kontrollib tähelepanu ja kognitiivseid tegevusi, omab kontrolli töömälu struktuuris toimuva üle, jälgib tähelepanu ja aktiivsuse taset, reguleerib infovoogu (väliskeskkonnast, kõrvalsüsteemidest või pikaajalisest mälust) läbi töömälu süsteemi erinevate komponentide.
b) koordineerib ka mitme ülesande samaaegset sooritust: need on ülesanded, mis nõuavad kahe või enama erineva tegevuse täitmist ja info samaaegset alalhoidmist ning töötlemist. Nende edukaks sooritamiseks on vajalik pidev tähelepanu jagamine erinevate sisendite vahel, õige info fokuseerimine või mittevajaliku allasurumine.
c) on tihedalt seotud tegevuse planeerimise ja reguleerimisega, kodeerides informatsiooni ja valides tuletus - või taastamisstrateegiaid. Süsteemil on oluline roll ka uute lahendusstrateegiate omandamisel ja õpitud lahendusstrateegiate vahetamisel.
d) töötleb ja aktiveerib informatsiooni pikaajalisest mälust, tagades allsüsteemide ülekoormatuse puhul arusaamise ja informatsiooni säilitamise.
33. Kuidas võiks õpetada ADHD ’ga last?
Adhd ajukoore aktivatsioon madalam kui tervetel lastel, otsivad välisstimulatsiooni, et tõsta ajukoore aktiveeritust normaalsele tasemele. Adhd diagnoos siiski varasemast levinud, samas võivad sümptomid olla põhjustatud tähelepanupuudusest kodus.

TEADVUS JA UNI

34. Defineeri mõiste “teadvus”. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad?
Tähelepanu on teadvuse eelduseks
Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/
• Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele – teised saavad sellest aimu kaudselt , inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne !

Fenomeniline teadvus (primaarne t.)– vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast - peale inimese ka paljudel loomadel!
Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane – võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid , suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette näha) enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas sh teistega arvestavalt!) - võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus
Eneseteadvus (t.nö metatase – iseendast teadlik olemine)

35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta.

Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine ; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/ personaalne .

• Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
• Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
• Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field ) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
• Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
- Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus
36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)?
Peeglikatse ?
37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist?
Uinumise järel vaikse une staadium (40-80 min)
Aktiivne ehk paradoksaane (REM) periood (lühike, 5 min?)
1.staadium- alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis -hallutsinatsioonid. Kestus ~mõni minut
2.staadium- domineerivad teeta lained, iseloomulikud on “unespindlid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min.
3.staadium- inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained.
4.staadium- sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada.
Une lõpupoole REM periood pikeneb (paarikümne minutini). REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene „näeb und‟. (Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; • EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav ); -südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”) - lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes , samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine.
Tsükkel ühest aktiivse une perioodist teiseni umb 90-100 min. Unefaase umb 4+1.
-et hoida energiat?
-aju püsiv termoregulatsioon ?
-närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine?
-sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid?
-vähendada unustamist?
-hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 – tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal.
-uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983)
Jaan Aru blogi - uni aitab puhastada aju. Nedergaardi laboris tehtud mõõtmised näitavad, et une ajal on ajurakkude vaheline ruum umbes 60% suurem kui ärkvelolekus. Tserebospinaalvedelik uhub läbi ajurakkude vahelise ruumi ja gliiarakkude süsteem aitab ebavajalikud ja kahjulikud ained ajust välja. Seega on tserebospinaalvedelikul lihtsam läbi ajukoe liikuda just unes. Täpsed mehhanismid, miks ja kuidas une ajal ajurakkude vaheline ruum avardub ja ärkvelolekus kitseneb, ei ole selged, kuid ühe idee kohaselt kontrollivad seda muutust neuromodulaatorid, millest üheks on noradrenaliin . Une ajal on noradrenaliini ajus vähem. Ärkvelolevas ajus infotöötluse ajal on rakud aktiivsemad, nendevaheline ruum väiksem ja seega on raskem aju puhastada.
38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele?
Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992).
• Freudistlik lähenemine.
• Aju aktiivsuse epifenomen ?
• Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist)
• Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983).
• Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000)
Suitsetamise kahju kuulmisele- suitsetajal on veresooned pidevalt ahenenud, seega ainevahetus on häirunud
Õppematerjalid:  Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (7 loengut): „Psühhofüüsika“, „Meeled I“, „Meeled II: kuulmine “, „Meeled III: Nägemine“, „Taju“, „Tähelepanu“, „Teadvus ja uni“  Gleitmani jt õpikust peatükid: „Sensation“, „Perception“, „ Consciousness “  „Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikust peatükid: 6 („Taju“), 1 („Psühholoogia, psüühika, teadvus“), ja 2 („Psühholoogia ajaloost“)

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 80 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kmviira Õppematerjali autor

Tunnetuspsühholoogia:teadvus

tunnetuspsühholoogia teadvus tähelepanu taju nägemine kuulmine

Kasutatud allikad

https://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled, taju, tahelepanu

positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest; käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan; auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid); selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena; õpilaste istekoht õpetaja lähedal; personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas *Teadvus

Tervisepsühholoogia

docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise

Psühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

Tehes õppetööst näiteks mängu. Luues vahelduva õppekeskkonna, mis poleks monotoonne. 13. Too näiteid mil moel on võimalik klassiruumis kontrollida õpilaste tähelepanu alt üles ja ülalt alla mehhanismi rakendades? 14. Kuidas tähelepanu on seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel TEADVUS 1. Teadvus definatsioon · Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, tegudest ja seisunditest teadlik olek. 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? · Tähelepanu koos teadvusmehhanismide peab teostama hea valiku info hulgast, tuleb ohverdada palju muud infot. Teadvustatud tajud ja mõtted on piiritud, suur osa infotöötlusest leiab aset nn teadvusvälises psüühikas 3. Millised on teadvuse piirid? 4. Mis on teadusseisundi peamiseks omadusteks?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine

Eripedagoogika

docx

Taju. Tähelepanu. Teadvus

o indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omandamine o subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale, kuidas maailm ilmneb just talle o unikaalne/personaalne ● Intentsionaalsus o ollakse teadlikud millestki- teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt ● Transparentsus o teadvusväli on „läbipaistev" o me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teda ennast- meenutus ● Ühtsus, terviklikkus o teadvustatud kogemus on ühtne

Tunnetuspsühholoogia

docx

Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu- teadvus ja uni

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2

Tunnetuspsühholoogia

Rohkem sarnaseid