Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Tegelasteks on imeilus, armas ja suure südamega mustlasneiu Esmeralda, inetu kuid heasüdamlik küürakas Quasimodo, õnnekütist noor kapten Phoebus ja vastoluline ning õel ülemdiakon Claude Frollo, Gudule, kes on rotiaugus elav patukahetseja ja kes vihkab mustlasi, sest nad varastasid tema tütre (Esmeralda kelle sünninimi Agnes on) ära. Probleemide käsitlemine teoses Teose põhiprobleem on vastamata armastus ja armastuse kolmnurk.
Tegelasteks on hambaravi keskuste kliendid ja antud kliinikud ise. • Kus on konflikt ja millest see tuleb? Artiklist tuleb välja, et ühe ja sama hambaravi protseduur võib erineda hinnaliselt lausa neljakordselt. „Näiteks algab valguskõvastuva komposiittäidise hind Tallinna südalinna hambaravis Kliinik32 60 eurost, samal ajal kui Väike-Õismäel asuvas Sapiensis 16 eurost, “ kirjutab ajakirjanik.
Tegelasteks on merelinud.Edasi tulid need teosed,milles kätkes Mälgu erakordsus ja ainulaadsus:novellikogu „Rannajutud”(1936),romaanid „Õitsev meri”(1935),”Taeva palge all”(1937) ja „Hea sadam”.”Õitsev meri”:Rannapoisist peategelane Hannes lahkub mõneks ajaks kodusest kalurikülast,teeb läbi sõjaväeteenistuse,proovib laeva- ja põllumeheelu ja abielu talutütrega.
Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjatandril olevad jumalad aasid (nende hulka kuulub enamik tähtsamaid jumalaid). Pajatatakse aaside ja veel ühe jumalasoo vaanide tülist ja leppimisest, osavate seppadena kuulsatest maa-alustest kääbikutest alfidest, saatuse valdjataridest nornidest ja rohketest muudest müütilistest olenditest.
Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks Mustamäe projekteerija; šveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha.
Tegelasteks on Composoni perekond: Quentin Maclachan, Charles Stuart, Jason Lycurgus, Quentin, Candace, Jason, Benjamin, T.P, Frony, Luster, Dilsey, Roskus, Vesh  Raamat on päevikuvormis, kirjeldab päeva algusest lõpuni, kuid vahepeal on meenutusi minevikust ning teeb teose raskesti arusaadavaks.
Tegelastejada on õõvastavalt vaimustav! Ja siin on ka paar hirmhella ja ilusat kohta, sümbolit, kandvat pausi, mis annavad kogu ülejäänud tekstile mingi muu tähenduse, mingi kandvuse, mida tol täitsa hästi läbi- ja väljamõeldud lolluse vastu suunatud terrorismilool muidu poleks.
Tegelaste hulk on selles raamatus suur, seepärast toon välja vaid pea- ja mõned kõrvaltegelased: Bella, Charlie, Edward, Alice, Carlisle, Esme, Jasper, Emmett, Rosalie, Jacob, Sam, Embry, Paul, Jared, James, Victoria, Laurent, Jane, Alec, Aro, Marcus, Caius, Alex, Jessica, Mike, Angela.
Tegelastüübid on näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu.
Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel.
Tegelaste patriotism on napisõnaline, nad ei pasunda sellest, see on neile omane („Isa Milon“). Mõned käsitlevad viltuläinud eluteed („Kaelakee“). Talupojanovellid: 1) toovad esile parema poole, hea suhtumise; 2) Tšehhoviga sarnane: talupojad käituvad nagu metslased, matsid.
Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega.
Tegelastüübid – armastajate paar on igas näidendis, kes ei kanna maske (teised kõik kannavad), on pärit erinevatest itaalia osadest (ihnsad vanamehed, cologna õpetlik vanamees, kapten, teenrid – sellest kujunenud veiderdaja, narr). Elav rahvalik teater.
Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha.
Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes 11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus.
Tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed.
Tegelaste arv on piiratud ja tavaliselt jäävad nad muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini.
Tegelasteks on   tavalised   inimesed   –   kolleegiumiregistraator,   gümnasistid,   doktor,  loomaarst, gümnaasiumiõpetaja. Ka põhitegevuskohad on tavalised – kellegi kodus, külas,  puhkepaigas.
Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna.
Tegelaste hulgas on ülekaalus negatiivsete vastu ning ühiskonnakriitiline ollus leiab kõigiti tagasihoidlikku käsitlust, peetakse teost siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja jõudsasti tagasi lüüa.
Tegelaste käitumine on inimlik ja mõistetav (M. Müürsepp .... 1995: 50 ja 51). Mulle isiklikult meeldivad selle raamatu pildid väga ja ma arvan, et kui laps raamatu kätte võtab siis ei mängi see väga suur rolli.
Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes.
Tegelasteks on kõik ühiskonnakihid: pankurid, rikkad ja vaesed aadlikud, ihnurid ja liigkasuvõtjad, väga ettevõtlikud noored, ka realistid, keskealised inimesed, kes on kõik illusioonid kaotanud.
Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane- kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid.
Tegelasteks on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused.
Tegelaste elutegevus on vähenenud. „Tegelasi langeb loogu“. Vahel on selliseid stseene, kus tegelased mõistatavad selle üle, et kas tegemist on tegelikkusega või ebareaalsusega.
Tegelaste kirjeldusest on äärmiselt ebatõenäoline, et kõik, kes pole „Hamletit“ lugenud või näinud suudaksid ennustada näidendi lõppu lähtudes vaid loo kangelasest.
Tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nede iseloomudele vastavalt.. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides.
Tegelasteks on inimesed kõrvaltänavast, kindla alguse, arengu ja lõpuga, enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust.
Tegelasteks on noor munk, põllumehe tütar ja abt. Tüdruk oli lihtrahva hulgast, munk ja abt aga Lunigiana kuulsast ja pühast kloostrist.
Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma.
Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalul olevad jumalad aasid,kellede hulka kuulub enamik kõige tähtsamaid jumalaid.
Tegelaste mõtte - tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuse olmuseni.
Tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus, millega nad üritavad võidelda.
Tegelasteks on vaimuaristrokraadid, kes peavad end ühiskonnast absoluutselt sõltumatuks ning ülistavad üksindust looduse keskel.
Tegelaste seas on ka Robin Hood koos oma lindpriide salgaga, kelle mainet tänapäeva popkultuuris Scotti kirjeldus suuresti mõjutas.
Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin.
Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised, himurad nunnad ja preestrid, ametnikud ja hauaröövlid.
Tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes jutustavad Rootsis metsatöödel olles dekameronlikke lugusid oma armuseiklustest.
Tegelaste kirjad on esitatud vastastikku (nagu „Clarissas“). Kirjade autorid ütlevad välja oma arvamusi tollase aja kohta.
Tegelasteks on Lodovico, tema isa, Egano dei Galluzzi ja tema imeilus naine Beatrice. Tegelased on aadliseisusest.
Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel.
Tegelaste keeletarvitus on tavaline. Paari tegelase puhul või märgata mingit murrakut, millest alguses oli raske arusaada.
Tegelaste iseloomustamisel on kasutatud autori meenutusi ja seda, millisena nägi autor kõrvalt omal ajal kaaskannatajaid.
Tegelastel on pea kõigil sümbolistlik tähendus ja tegelasi on võimalik seostada reaalsete isikutega.
Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad.
Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo.
Tegelasteks on otsivad hinged, kes kunagi ei rahuldu olemasolevaga ja nad pürgivad aina edasi.
Tegelasteks on näiteks liikuvate ülesannetega nuuskurrobot, kanooplanna, draakonitaltsutaja.
Tegelaste tegevused on pandud sulgudesse; 3) tegelaste nimed on tekstis suurte tähtedega kirjutatud.
Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad.
Tegelaste vahel on segased suhted, kus käib omavahel pidev miilustamine ning tagarääkimine.
Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes.
Tegelastes on vastuoluline filosoofia – see peegeldab ajastu moraalset lõhestatust.
Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust.
Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid.
Tegelaste mõtteviis on sarnane, võidakse avaliku elu tegelaste käitumisviisi õigustada.
Tegelasteks on Ranevskaja, tütar Anja, kasutütar Varja ja Ranevskaja vend Gajev.
Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu.
Tegelasteks on Hospitaliit ja Genovalane, kellest üks on Kolumbuse laevakapten.
Tegelaste puhul on nii halba ha head – ei ole läbinisti häid ja halbu inimesi.
Tegelasteks on ka tavalisi ja koguni ühiskonnast väljatõugatud inimesi.
Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed samuraid.
Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism.
Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid.
Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion.
Tegelasteks on Tancredi, tema tütar Ghismonda ja noormees Guiscardo.
Tegelasteks on kuningas, tema 7 ministrit ja narr nimega Hüpikkonn.
Tegelastest võimsam on maastik. Põlistammedega Jumala saar asub soo keskel.
Tegelaste hulgas on nii mütoloogilisi kui ka tegelikult elanud inimesi.
Tegelaste tüpiseerimine – pandi kajastama kindlat karakterit, iseloomujoont.
Tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse.
Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused.
Tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida.
Tegelaste juures on määrava tähtusega nende sotsiaalsed tunnused.
Tegelast – Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik.
Tegelasteks on mitmed rooma ja kreeka heerosed ja jumalad.
Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased.
Tegelasteks on eri sotsiaalsete kihtide esindajad.
Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad
Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse.
Tegelasteks on sageli üleloomulikud- jumalad,
Tegelaste suhtes – s.o. sündmustiku dramatism.
Tegelaste taga on ka konkreetsed prototüübid.
Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad.
Tegelasteks - POOLJUMALAD, MÜÜT JUMALAD.
Tegelasteks on Oretta ja rüütlihärra.
Tegelaste puhul on teada elulised eeskujud.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun