Eestlane kirjanduspeeglis (2)

Eestlane kirjanduspeeglis
Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade?
Eestlane on ahne , riukalik ja pragmaatiline . Kivirähk kirjeldab oma teoses „Rehepapp“ inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid , keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse . Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne.
Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui võrrelda Eesti rahvast Oru Pearuga, siis on meie rahvas kaval, kiuslik ja omakasupüüdlik.
Tammsaare kujutluses on Eesti naine töökas, tugev ja vastupidav. Romaani „Tõde ja Õigus“ üks naistegelane Krõõt tegi päevad läbi põllul rasket tööd ning hoolitses selle eest, et õhtul oleks perel söök laual ja loomad toimetatud. Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles. Naine pidi raske töö kõrvalt üksi toime tulema ka sünnitusega. Samuti oli virk ja kraps ka Vargamäe Andreses teine naine Mari, kes rassis samuti tööd teha kui mehed ning samas olid kõik kodused toimetused ka tehtud. Vargamäe naised on ennastsalgavalt töökad ja tublid .
Eestlane on unistaja ja hea luiskaja ning samas kergeusklik. A.Gailiti romaani „ Nipernaadi “ peategelane rändab külast külla ja luiskab enda kohta erinevaid lugusid . Tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Toomas püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Külarahvas on väga kergeusklik ja alati jäädakse Nipernaadi jutte uskuma ning satutakse neist vaimustusse. Inimestele meeldib fantaseerida, aga kui keegi teine seda teeb, siis ollakse naiivsed ja võetakse seda kohe kui tõde.
Eestlast on kirjeldanud oma loomingus mitmed Eesti mainekad kirjanikud. Nad on kujutanud eestlast kui ahnet, omakasupüüdlikku ja naiivset, aga ka kui tublit ja töökat inimest. Paljude raamatutegelaste ja tänapäeva inimeste vahel võib paralleele tõmmata. Kirjanikud on oma teostes kujutanud pildi Eesti rahvast nende endi silmade läbi.