Müüt (0)

Müüt
Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest , jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks „Kalevipoeg“ jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt “Rehepapp“-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust.
Sõna müüt tuleb kreeka sõnast mythos,mis tähendab juttu või sõna. Müüt seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailmas ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Need esinevad juttena . Tegelasteks on sageli üleloomulikud- jumalad, loom-inimesed, heerosed . Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana müüditeooria, euhemerism, väidab, et müüt on väärastunud ajalugu. Selle teooria pani paika juba kolmandal sajandil üks Sitsiilia -Kreeka filosoof nimega Euphemeros. Eesti oma loomismüüt sobib väga hästi näteks (ilmalinnu laul).
Mütoloogia on teatud kindlate müütide kogum. See on teadus müütidest ja nende algupärast. Müüt on defineeritud kui kõne , sõnum, semioloogiasüsteem, konnotatsiooni keel.
Elisa -Marie Kübarsepp
14
Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta

• Kas dinosaurused olid kunagi olemas?
  
• Miks dinosaurused välja surid
  
• Kas jumal on olemas?
  
• Kuidas avastati, et Maa on ümmargune?
  
• Kuidas sai Maa endale õhu?
  
• Kuidas tekisid esimesed inimesed?
  
• Kas ahvidest arenesid inimesed?
  
• Miks Maa on nii suur planeet?
  
• Kuidas tekisid suuremad veekogud?
  
• Miks Maa keerleb ?
  
• Miks Maa erinevates paikades on erinev kliima?
  
• Kes olid esimesed elusaolendid Maal?
  
• Miks taimed on rohelised?
  
• Mis kaitseb Maad?
  
• Kes olid esimesed inimesed Maal?
  
• Kas maakera on koguaeg olnud sellise kujuga nagu ta on?
  
• Kas kunagi tuleb maailma lõpp?
  
• Miks on vaja Maa peale hapniku???
  

Elis- Helen Starkopf, Mari-Liis Käär, Laura Saare, Elisa Marie Kübarsepp.
3
Meie arvamus Maa ja elu tekkest
Minu arvates tekkis Maa nii, et Jumal avastas, et kosmoses ei olnud ühtki planeeti kus oleks olnud elu. Teiste planeetide järgi otsustas ta, et see võiks samuti ümmargune olla. Kuna teised planeedid olid igavalt ühte värvi otsusta Jumal lisada rohkem värve. Selle järgi otsustas ta , et vesi on sinine, mäed on pruunid , maismaa on kollane ja puud, metsad on rohelised. Ta lõi sinna palju loomi, kuid planeet ei arenenud eriti. Jumal lõi inimesed ja siis oli näha,et seal oli ikka tõeline elu. Hiljem pani Jumal planeedile nimeks Maa.
Laura Saare
Ma küll päriselt ei ole kursis kuidas Maa tekkis, aga ma arvan ikkagist, et Maa tekkega on seotud Jumal. Kunagi ammu oli kosmoses suur meteoriit . Kui Jumal vihastas lõi ta selle puruks. Tekkis väga palju planeete. Ühele nendes, mis talle väga meeldima hakkas, pani ta nimeks Maa. Maal polnud õhku ega vett-seal polnud elu. Jumalal hakkas kurb ja ta hakkas nutma -tekkisid ookeanid , järved, jõed ja teised veekogud. Ta lõi Maale palju taimi, mille tõttu tekkis Maale hapnik. Ta lõi ahvid, kellest arenesid inimesed, kes hakkasid Jumalat väga-väga austama.
Elis-Helen Starkopf
Minu arvates tekkis Maa nii, et Jumal lõi ühe ümmarguse kera. Selle nimeks ta pani Maa. Värvideks valis ta rohelise taimede jaoks, kollase kõrbete jaoks ja sinise veekogude jaoks. Selleks,et ka Maal elu oleks , lõi ta ahvid ja nendest arenesid inimesed. Inimesed hakkasid arendama Maad. Ta lõi ka loomad, linnud ja putukad. Kunagi olid ka Maal dinosaurused, aga nad surid kahjuks välja.
Mari-Liis Käär
4
Mina usun, et käis hästi suur pauk ja kosmoses lendas misngi meotriit õhku ja lendas tuhandekstükiks. Nendesttükkidesst tekkistuhandete aastate jooksul kogum, millest tekkkis meie plaanet maa.
Elisa-Marie Kübarsepp
Jumal? Suur Pauk? Meteoriit?
5
Maa teke
Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa elukond on oluliselt muutnud Maa õhkkonda ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda  maailmaks . Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase veega, mis moodustab maailmamere. Selle keskmine sügavus on umbes 3,8 km. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Maa on inimese ainsaks koduks . Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimeste valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta. Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid,kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi. Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk  sisetuum  on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainesepööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s. Maa koos oma loodusliku kaaslase kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöördeümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga . Põhiline raskus Maa vanuse määramisel tuleneb asjaolust, et Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid sest maakoor oli esimese umbes miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.
Mari-Liis Käär
13

Külmking
Külmking on Eesti- ja liivirahvausundis tuntud üleloomulik ja pahatahtlik tegelene. On usutud et külmking on rahutu ja pahatahtlik vaim, mis pahadest ja eriliste omadustega inimest pärast surma Maa peale kahju tegema jääb. Külmkinga on vahel eristatud kodukäijast: nimelt ei lähe külmking mitte oma endisesse paika tagasi, vaid liigub avalikes kohtades. On arvatud , et külmkingast saab teatud maagilste taigade abil käia elus inimene või et külmking on nõia valmistatud ja pahategudele saadetud olend või nähtus. Külmking on vaim mis elutseb metsades ja soodes . Ta püüab eriti väheseid lapsi, kui nad metsas karjuvad. Külmkingal on inimese pea ja hobuse keha. Külmkingasid on eriti palju saatel. Mandritel on neid vähe kuid siiski on. Külmking võib endast märku anda ootamatu jaheda õhuvooluna ja võib võtta ka näiteks heinakuhja, koera kassi või muu metslooma kuju. Külmkingal olevat teravad jalad, mistõttu ta saavat lumel liikuda vaid suuskadel-nii et kui te lumisel väljal suusajälgi näete, ei pruugi see olla Andrus Veerpalu . Levinuim näikse siiski olevat kujutlus külmkingast kui valgesse mähkunud tondist. Külmkinga vastu aitab rõivaste tagurpidi keeramine -see aitab ka teiste tontide puhul.
Elis-Helen Starkopf
15
Tallinna Rahumäe Põhikool
Loomine
8.A
Koostajad: Elis-Helen Starkopf
Laura Saare
Mari-Liis Käär
Elisa Marie Kübarsepp
Juhendaja :Ülle Siirman
Tallinn 2012
Kasutatud kirjandus
http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClmking http://www.ohtuleht.ee/379451 http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCt http://miksike.ee/docs/referaadid2005/muut_legend_siim.ht m http://zzz.ee/index.php/M%C3%BC%C3%BCt http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?f=34&t=2258
20
Mütoloogilised olendid
Raamatus „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes“ oli palju mütoloogilisi olendeid : libahundid, jumalad, haldjad , külmkingad, koerakoonlased, maa-alused, tuulispask, maaema , vanapagan, näkid jt. Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud.
Oletatakse, et « haldjas » on gooti laen , mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, nn võimupiirkonnaga. Näiteks järvehaldjas. Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud.
Elis-Helen Starkopf
16
Sisukokkuvõtte:
Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta lk 3
Meie arvamus Maa ja elu tekkest lk 4-5
Teaduslik maakera ja elu teke lk 6
Maailma loomise religiooseid käsitlusi lk 7-8
Maailma loomise mütoloogilisi käsitlusi lk 9-10
Kunstiline maakera ja elu teke lk 11
Isiklik maakera ja elu teke lk 12
Maa teke lk 13
Mis on müüt? lk 14
Külmking lk 15
Mütoloogilised olendid lk 16
Maailma teke läbi usundi lk 17
Müüt lk 18
Koomiks lk 19
Kasutatud kirjandus lk 20
20
Teaduslik maakera ja elu teke
Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi:  Universum  hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatu -slikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia  standardmudelis Universumi alguseks.Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku .Suur Pauk ei olnud  plahvatus  olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid  mateeria , ruumi ja aja ühine tekkimine algsestsingulaarsusest.Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi  galaktika  meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub.Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mirlainetaust ehk  reliktkiirgus : tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust. Ta põhineb sellel, et vaadeldavat galaktikate üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist , saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub , et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub.Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida . Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus , et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureerivastatsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse.Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest  tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ningkõiktemperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine.
Elis-Helen Starkopf
6
Maailma loomise mütoloogilisi käitlusi
Müüdi (kr. mythos – sõna, jutt) all mõistetakse tavaliselt religioosse pärimuse liiki, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil jumalate, maailma ja inimese teket, kulgemist ja saatust. Müüdi tekke kohta on mitmeid teooriaid , aga kõige tõenäolisemaks peetakse seletust, mis seob müüdi tekke esimeste inimeste teadmatusega. Müüti seletatakse ka kui mälestust kunagi kuuldud tõest, selline seletus arvab , et kõik müüdid on inimliku rumaluse tulemus. Samuti võib olla, et müüt on selleks, et inimesel oleks lihtsam aru saada asja olemusest, ilma et ta laskuks filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk suurest tühjusest eraldatud maa ja taevas ning kõik muu sinna peale ning veeuputuse lugu. Mõlemad on müüdid, mis üritavad selgitada tolle aja inimesele maailma teket.
Müüt esitatakse sageli pildikeeles. Näiteks eestlaste maailma tekke lugu: sinisirje linnu lugu. Lendab mingisse koplisse, seal on tavaliselt kolm põõsast: sinine, punane ja kuldkollane. Ta valib viimse ja teebki sinna pesa, haub välja pojad, siis pillutab need pojad mööda ilma laiali ja teeb neist erinevaid asju. Tavaliselt on poegi kolm ,ning neist saavad päike, kuu ja täht.
Kuulus eesti filosoof , kirjanik ja teadlane Uku Masing on öelnud, et müüt on algelise (usundi)teaduse hüpotees ( ehk oletus) ja tema iseloom tulenebürginimese mõtlemisest.
Mütoloogilised olendid on müütides esinevad olendid. Niisiis need olendid, keda arvates olemas olevat/loodeti olemas olevat, aga ei usutud neisse eriti. Mütoloogia lihtsalt nendib, et olevat olnud... Raamatust „Antiikmütoloogia ja kultuur“ leidsin järgmisi mütoloogilisi lugusid maailma loomisest.
9
Keldi mütoloogias peetakse maailma loojaks Ilmaisa, kes tohutu tühjuse kuristiku - Ginnungagapi- eluga täitis ja ilmapuul Yggdrasillil- kõiki üheksat maailma ühendaval saarel aitas end jumalatel ja jumalate lastel sisse seada või näiteks Hiina müüdid esimesest elusolendist Pangust, kes sündis tühja ja pimedasse kaosesse nagu maailmaruum enne olevat olnud. Pangu magas munas, kasvas selles hiiglaseks, munakoor purunes ning selle kergematest osadest sai taevas , raskematest maa. Pangu pidas oma ülesandeks taevast ja maad lahus hoida ja kasvas selle vahe täis. Kui ta väsis ning suri, tekkis tema kehast ülejäänud loodus ( lk 371).
Kreeka müüdid jumalate sünnikohta räägivad samuti Kaosest kõige algusest. Kaosest tekkis Gaia (Maa-ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele, sügaval tema all keerlesid Tartarose udud, Eros ilmutas end ja tõi oma veetlusega kaasa jumalate sünni Nyxile.
Indias on loomismüüte rohkem. Neid räägitakse ja lauldakse siiani. Mõned on keskendunud olemise ja mitteolemise mõtestamisele- näiteks „Rigveeda“ loomislaul . Teistes ag aegustevad jumalad maailma loomise juures aktiivselt- näiteks lugu Pradzapatist, kes kerkis ürgveest välja nuttes , sest ta tundis end üksildasena ega teadnud misk ta on maailma sündindu. Tema mahalangenud pisaratest tekkis maa ja ärapühituist taevas ja õhk.
Mõneti on loomismüüdis sarnased, alates tavaliselt teadmatuse, segaduse või kaosega. Paljudes loomismüütides kasutatakse muna kujundit , millegi poolitamist või jaotamist meheks ja naiseks , taevaks ja maaks , osadeks jagunemist ja nendest looduse teket.
Kõik nad püüavad vastata küsimustele: kuidas kõik algas, kuidas loodus tekkis kuidas meie - inimesed, siia saime .
Elisa Marie Kübarsepp
10
Maailma loomise religioosseid käsitlusi
Religioossus tähendab kindlate usutõdede omaksvõttu. Lühidalt on need tõed kokku võetud eri usundite põhitekstides ( näiteks kristlastel Vana ja Uus Testament ), mis peaksid kaitsma usku selle moonutamise vastu. Neis tekstides leiab ühel või teisel viisil tavaliselt ka sellele usule omase loomisloo, või loo Loomisest.
Kristluses, mille mõjualas on meie ja Euroopa kultuur
Piibli järgi on Jumal universumi ja selle asukate looja. Maailma loomist on kirjeldatud Piibli alglugudes ja neist on saanud karikaturistide ja ateistliku propaganda lemmikobjektid. Püütakse näidata, kui piiratud peab inimene olema, kui ta usub maailma loomist seitsme päevaga, Eeva loomist Aadama küljeluust jne. Tegelikkuses annab enamik kirikuid endale aru, et alglugude ja näiteks ka Johannese ilmutusraamatu lõpuaegade kirjeldustes väljendatakse oma aja ettekujutusi maailma loomisest ja selle hukust. Jumala ilmutust nendes tekstides, mis on olulised ka tänapäeval, nähakse seal toodud loomispõhimõtetes. Piibli järgi ei ole maailm püsinud kogu aeg ja selle teke ei ole juhuslik. Kogu universum on Jumala looming, niisamuti ka inimene, kes on loodud elama ühenduses Jumalaga. Kuidas on toimunud maailma tekke protsess jääb loodusteaduste kirjeldada. Uskumine, et Jumal on loonud maailma ja inimese, ei püüa kummutada universumi tekke kosmoloogilisi teooriaid ega vastandu evolutsiooniteooriale. Konkureerida võivad nad maailmavaadetena, kus üks pool näeb protsessi algpõhjusena Jumalat, teine mateeria omadustest tingitud põhjusi, mida me lihtsalt pole veel suutnud täielikult selgitada.
Hinduismis, mis on maailma vanim järjepidev religioon .
Maailma oomis elugu kajastatkse Veedades, see on suur hulk kirjandust alates aarjalaste sissetungist Indiasse kuni budismi tekkimiseni ( 1200– 800 ekr.). Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve - ja ülistuslaulud, loitsud . Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks. veda – vid = tarkus
7
Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest: taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra . Maasfääri jumalatest – tulejumal Agni . Samas, hinduismis ei ole loomise lugu nii oluline, sest selle religiooni kese on eelkõige igavese kõiksuse tunnistamine ja tajumine.
Islamis, mis on tänapäeval suuruselt teine religioon maailmas. " Allah " on nimi, mida muslimid ( isalmiusulised) kasutavad kõrgeima
olendi – Jumala Jumala kohta. Allah on moslemite arvates ainujumal, kes on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat . Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Mõneti on Loomise lugu islamis sarnane Vanale testamendile. Nii kristlust, islamist kui ka judaismi nimetatakse seetõttu aabrahamlikeks
religioonideks- seal on üks jumal, kes lõi kõik, kogu maailmakorra.
Isalmi kõige olulisem raamat on Koraan .
Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette ja hiljem said need ka kirjasõnaks.
Elisa Marie Kübarsepp
8