William Faulkner, esitlus- "Hälin ja raev" (0)

William C.Faulkner
Hälin ja Raev
12.B
William Cuthbert Faulkner
W. Faulkner sündis 25.septembril 1897.
aastal. New Albanys Mississipi osariigis ja
suri 6. juuli 1962 Jeffersoni maakonnas.
Ei kuulunud eriti jõukate perekondade
hulka.
Kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna neli
päeva enne Williami viiendat sünnipäeva.
Keskkooli ta ei lõpetanud.
Ta koolitas ennast ise.
Umbes 13-aastaselt hakkas ta kirjutama
luuletusi.
1918 aastal teenis Kanadas Kuninglikes
õhujõududes aega.
Tema kujunemist on mõjutanud: Keats, Balzac,
Wilde, Eliot.
Üks mõjukaimad kirjanikke Ameerikas.
Kirjutas põhiliselt romaane ja novelle.
Teoseid hakati avaldama 1920, aga kuulsus jõudis
temani 1949. aastal võites Nobeli kirjanduspreemia.
Ajavahemikus 1926-1962 avaldas ta 19 romaani ja
üle kolmveerandsaja lühema-pikema jutustuse.
1926 aastal ilmus esimene romaan
Paljud tema novellid ja romaanid põhinevad
Yoknapatawph maakonnast.
Faulkner kasutab oma teostes põhiliselt sümbolismi ja
realismi.
Oli iseseisev ja kohati eraklik.
Pälvis häid arvustusi ja kriitikute soosiva suhtumise.
Pälvis kodumaise ja rahvusvahelise tunnustuse
Ta kolis elama New Yorki kus töötas raamatupoes.
Aastal 1929, Faulkner abiellus Estelle Oldham
Frankliniga, kes oli tema lapsepõlve pruut. Neil
sündis tütar.
Peale naise surma oli tal mitmeid afääre.
Üks Faulkneri peamised teemasid oli alkoholi
kuritarvitamine ja mustanahalised.
Kirjutas veel aususest, vaprusest, lootusest, uhkusest,
kaastundest ja halastusest.
Zanrid
Romaan
Luule
Novell
Looming
"Hälin ja raev"(1929)
"Kui ma olin suremas"(1930)
"Valgus augustis"(1932)
"Absalom, Absalom"(1936)
"Võimatud"(1938)
"Tule tagasi, Mooses"(1942)
"Linn"(1957)
"Armastus"(1988)
Hälin ja raev
Romaan on jaotatud neljaks osaks.
Algab sissevaatega kahe venna- idioodist Benjamini ja
ülitundliku morbiidse Quentini teadvusesse.
Tegelasteks on Composoni perekond: Quentin Maclachan,
Charles Stuart, Jason Lycurgus, Quentin, Candace, Jason,
Benjamin, T.P, Frony, Luster, Dilsey, Roskus, Vesh
Raamat on päevikuvormis, kirjeldab päeva algusest lõpuni,
kuid vahepeal on meenutusi minevikust ning teeb teose
raskesti arusaadavaks. Sageli kirjeldavad üht olukorda mitmed
inimesed.
Tegevus võtab aset Yoknapatawphas 20. sajandi
alguses.
Kirjanikku köidavad ajaloo sõlmperioodid ning kolm
sotsiaalset gruppi: plantaatoraristokraadid,
maainimesed ja neegrid.
Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite
vastu.
Ideaaliks on universaalsed tõed.
Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha
maailm mikrokosmoseks.
Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi
ning ta kirjutas sellele ka lisa.
Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega
perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on
haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka
mustadest teenrid Vesh ,T.P. ja Luster.
Esimene osa, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy
Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete
vaimsete puuetega.
Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy
vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini.
Kolmandas osas, 6. aprill 1928, kirjutab Faulkner Jasoni
vaatenurgast, Quentini küünilisest nooremast vennast.
Neljandas ja viimases osas, päev peale esimest osa ehk 8. aprill,
1928 tutvustab Faulkner vaadet kolmanda isiku silmavaatest. See
osa peamiselt keskendub Dilsey'le, ühele Compsonite mustale
teenrile. Ka Jason on natukene fookusesse võetud, kuid Faulkner
enamasti esitab selles kõigi pereliikmete mõtteid ja tegusid.
Tänan Kuulamast!