Karupoeg Puhh (2)

Raamat ”Päikeselinn” on kirjutatud aastal 1602, mis on 17 ja 16 sajandi tuntuim utopia ehk väljamõeldud paiga kirjeldus. Orginaalis on raamat itaalia keeles aga selle on tõlkinud eesti keeldeKristiina Rebane aastal 2005.
Eespool oli juba mainutud, et tegemist on väljamõeldisega. Raamat põhineb kahekõnel e dialoogil . Tegelasteks on Hospitaliit ja Genovalane, kellest üks on Kolumbuse laevakapten. Hospitaliit tahab teada, mis huvitavat juhtus Genovalasega. Siis ta hakkab kirjeldama Päikeselinna, nii väliselt, kui ka linna seadustest , uskumustest, ajaarvestamisest, haridusest, valitsemiset, kohtuotsustest, riietumisest, tööjaotusest, elukommetest, kasvatamisviisidest, sõprusest, ametitest, soojätkamisest, kunstist, sõdimisest, söömisest, elueast, teadusest ja ohverdamisest.
Päikeselinn on rajatud künkale, mida ümbritseb ringikujulised müürid, mis küündivad künkajalamilt nii kaugele, et linna diameeter on enam kui seitse miili. Kuid linn ise on jagatud seitsmeks kontsentrikliseks ringiks, mida nimetatakse seitseme planeedi järgi, ning ühest ringist teise viivad neil sillutatud tänavad ja neli väravat, asetusega üks igas ilmakaares. See müürisüsteem on tehtud selleks, et vanlasel oleks võimalikult raske sisse pääseda. Linnas sees on uhked paleed, mis moodustavad linnamüüriga ühtse terviku. Kõige kõrgemal on aga tempel, mida ümbritsevad sambad. Templi kohal on aga kuppel , mille ümber paiknevad tilluksesed kambrid. Kupli otsas rippuva tuulelipu järgi nad määravad kolmekümne kuuest erinevast tuulesuunast selle õige. Templis hoitakse ka kuldakirja raamatut, mis käsitleb kõige olulisemaid tarkusi. Tarkused on maalitud näpunäidete järgi seintele , rõdudele ja raveliinidele, nii sisse- kui sa väljaspoole. Päikeselinnas on tarkuseringid, esimese ringi sisemise seinale on kantud kõik matemaatilised figuurid -rohkem, kui neid tundsid Eukleides ja Archimedes. Välimisel seinal on maakaart , mille juures on tabelid kõiksugu rahvuste riietuste, kommete ning seaduste kohta. Teises ringi sisemisel seinal on nii pildid kui ka näidised kõikidest mineraalidest ja metallidest. Välimisel seinal igasugu järved, mered , jõed, veinid , õlid ja teised vedelikud, nende päritolu, voorused ja omadused. Kolmanda ringi sisemisel seinal on reas kõik maailmas leiduvad taimed ja puud. Lisaks kasvatakse iga liigi ühtse esindaja rõdudele suurtes savipottides, juures seletused, kust need esimest korda avastati. Neljanda ringi seintel on maalitud kõik linnud koos omadustega. Veel on seal igasugu roomajaid, madusid, draakoneid, usse ja putukaid. Viienda ringi seintel on aga maismaloomi. Kuuendal ringil asetsevad kõiksugu käsitööd, nende leiutajad ja viisid, kuidas neid maailma erinevates paikades teostatakse.
Kogu seda Päiselinna juhib seal aga Metafüüsik, tema korraldab riigi eluolu ning midagi ei või sündada ilma tema nõusolekuta.
Seal elavad linnarahvas ehk solaarid, nemad armastavad oma kodumaad palavalt ning nad pole kunagi omakasupüüdlikud. Solaaride sõprussidemed on väga tugevad, mida hinnatakse tihti sõdades, tõvavoodis ja tedmiste omandamisel, millistel puhkudel on hädasti vaja vastastikulist abi. Noored kutsuvad üksteist vendadeks, viisteist aastat endast vanemaid kutsutakse isadeks.
Soojätkamine käib neil kindlate reeglite järgi. Noormehed saavad sugu jätkata alles siiis, kui nad on kahekümne ühe aastaseks saanud ning naised ei andu enne mehele, kui nad on üheksateist aastat vana. Mõned noormehed võivad enne nimetatud aega vahekorda astuda viljatu või lapseootel naisega, et keelatud suhteid ennetada. Aga noormees , kes kahekümne esimese eluaastani vahekorrast hoidub, pärjatakse auavalduste ja ülistuslauludega. Kuna mehed ja naised on paljad kehaliste harjutuste vältel, siis kasvatajad näevad, kes kokku sobivad, ning kes on võimeline sugu jätkama ning kes mitte. Ja sellele vastavalt heidavad noored ühte igal kolmandal ööl, olles end enne korralikult puhtaks pestnud.
Tööd pevad tegema kõik, isegi naised, kes hoolitsevad alguses laste eest ja täidavad voodikohustust ainult soojätkamise eesmärgil. Mehed peavad tegema tööd linna heaks ja ka osalema sõjas, kui see on vajalik. Mõlemad sugupooled tegelavad ka vaimu- kui ka käsitööga, ainult selle vahega, et meeste tööd on rohkem liikuvamad ning mis nõuavad rohkem füüsilist jõudu. Need tööd, mis tehakse istudes ja püsti seistes, teevad ära naised.
Solaarid pevad väga lugu oma kehadest nad kunagi ei söö üle, seetõttu ei ole ka neil kõhuprobleeme. Seal linnas ei esine kunagi ka sellist probleemi nagu ülekaalulisus. Nad söövad liha, mett, juustu, datleid ja mitmesugust rohelist. Söövad kolma korda päevas aga vähe, lapsed aga neli korda päevas. Neil ei esine koolikuid, ishiast, katarre ega suguhaiguseid. Solaarid elavad kuskil saja kuni kahe saja aastaseks.
Kirjanik on ise väga vaimustuses, kuidas Päikeselinnas elatakse. Talle tundub see kõik õige, nagu see peaks olema ka tänapäeval. Võib-olla talle ei meeldinud ainult see soojätkamise viis. Teda häiris see, et mees saab olla koos naisega ainult soojätkamise ajal. Samuti ei meeldinud talle see, et ühel mehel on mitu naist, kellega ta võib sugu jätkata. Üleüldiselt oli autor ise väga vaimustatud Päikeselinna seadustest, õppimisviisist ja ka inimeste vaheslistest sõprusest. Raamatus võttis ta põhjualikult ette valitsemise ja teaduse teema. See teema oli käsitletud väga detailselt, sellest võib järeldada, et see valdkond meeldis autorile kõige enam.
Mulle meeldis see raamat vägagi, kuna siit tuleb välja ideaalne linnarahvas ja kindlasti ideaalsed reeglid, mille järgi peaks elama. Need seadused tunduvad alguses küll liiga karmid aga kui nende üle mõelda, siis ei tundugi need kõige hullemad. Arvan, et väga hästi oli autor toonud söögi teema üles. Tänapäeval inimesed on tihtipeale ülekaalulised, sellega raisatakse tohutult sööki. Kõige levinum on see Ameerikas, kus rohkem on ülekaalulisi kui normaal kaalus inimesi. Sööma peaks iga persoon nii palju, et ta saab kätte oma päevanormi. Tihtipeale süüakse sellekes, et leevendada stressi. See nn. stress tuleneb aga sellest, et teahakse liiga palju tööd, ei olda rahul oma elukaaslasega või ollakse mingis muus asjasn pettunud . Kuid Päikeslinnas ei saagi tekkida stressi, kuna seal on kõik nii paigas, et kõik inimesed on õnnelikud. Tööd ei lastagi seal nii palju teha, et kellegist võiks saada töönarkomaan, mida esineb tihti praegusel ajal. Muidugi on ka sealsel rahval probleeme, kuid nad on nii ühtsed ja sõbralikud, et nad saavad koos nendest probleemidest jagu. Väga tähtis on siin elus sõprus, mis kipub praegusel ajal meelest minema. Enam ei võeta sõprussuhteid nii tõsiselt. Paljudel inimestel on rohkesti tuttavaid, kui tõelisi sõpru, kelle poole hädas pöörduda vähe. Vastandlikut Päikeselinnale, kus sõpru kutsutakse vendadeks ja isadeks. Seal väärtustatakse palju rohkem sõprust, kui meie maailmas. Seal müütilises linnas on olulisemad tunded ja hingeline pool kui marteriaalsed asjad. Tuues näite jälle tänapäevast, kus meil on hetkel majanduskriis ning kõik räägivad kui halvasti neil läheb ja, et nende elud on sassis. Siit tulebki välja, et inimestel läheb ainult siis halvasti, kui neil on raha otsas või kui neil pole materiaalsedid asju, mida soovitakse. Mina arvan, et inimesi teeb õnnelikuks vastastikkune armastus, tõelised sõbrad, head emotsioonid - ühesõnaga kõik see, mis ei ole seotud rahaga . Muidugi ma ei arva, et raha ei ole üldse vaja, kindalsti on, kuid nii palju, et kõik vajaliku kätte saab. Kindlasti ei tohiks olla see peamine mõte meie meeltes.
Arvan, et see õppesüsteem seal Päikeselinnas on hästi väljamõeldud, siis saavad kõik oma elementaarsed tedmised kätte. Keegi ei jää rumalamaks, ega pea tundma, et keegi saab õppida kuskil paremas kohas. Seal ei tunta mitte mingit konkurentis üksteise vahel.
Mulle aga see ei meeldinud see, et kui läbitakse elementaarõpe, siis määratakse kõikidele meestele ja naistele nende töö, mida nad teevad terve oma elu. Mina aga sooviksin ise valida oma edaspidise töö, ning õppida mingit kindlat eriala, mis mulle ka huvi pakub. Õnneks on minul see võimalus täiesti olemas siin Eestis. Mina soovin, et kõigil inimestel on valikuvabadus . Kui me aga mõtleme korraks Araabia maade peale, kus naistel pole mitte mingit valikuvabadust. Naised pannakse varakult mehel ning nad peavad lapsi kasvatama kodus. Üldjuhul naised ei saagi seal minna ülikool, ega õppida midagi juurde, peale oma algteadmiste.
Selles raamatus esineb minu meelest monarhia , kuna on üks suur pealik , keda tuleb austada. Ilm tema loata ei saa midagi teha ning sellel pealikul on ka piiramatu võim seal riigis. Tänapäeva Euroopas oleks see täiesti ennekuulmatu. Peaaegu kõikjal on demokraatia, see on riigikord , mis tavaliselt rahvale meeldib. Siis on ka inimestel valikuvabadus ning iga persoon võib teha, mida hing ihaldab.
Seda raamatut lugedes tekib selline tunne, et peaks paremini elama ja oma prioriteedid paika panema . See paneb mõtlema, kuidas käituda teiste inimestega ja väärtustama oma elu praegu. Kuigi see kõik seal on väljamõeldis oli seda huvitav lugeda, kuna tunned , et elad seal linnas sees ning sulle tutvustatakse selle linna ümbrust. See raamat oleks nagu ekskursioon, kuskil iidses linnas, mis asub üksikul saarel, kus ilm on aastaringselt soe. See saar asuks kindlasti teistest maadest väga kaugel. Raamat lõppeb nii, et nende kahe mehe dialoog jääb poolikuks. Hospitaliit tahtis veel küsida linna kohta aga laevakaptenil oli kiire. Seega on selle raamatu lõpp ka põnev, kuna midagi jääb veel teadmata selle huvitava Päikeselinna kohta.